FIRNi logo
vjoon

Cântaro Magro, Josefina Alpina (650 m, 6b+)

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
1923
Raskuskategooria:
6b+
Piirkond:
Serra da Estrela, Portugal
Marsruudi alustamise kuupäev:
30.09.2019
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
30.09.2019
Osavõtjate arv:
4
Retke osalejad:
  • Mikael Orkomies
  • Kristin Hansen
  • Neidi Kompus
  • Rees-Roonius Juurmaa
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
650 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Soe, selge, sademeteta.
Kommentaarid:

Pildialbum

Viimastel aastatel oleme oktoobrikuu alguse alati veetnud Portugalis, kuna Kristin korraldab seal Portugali Akrojooga Festivali. Et Portugalis on ka mitmekesised ronimisvõimalused, oleme nende nautimiseks alati kohale läinud pisut varem. Kui eelmine aasta ronisime kahekesi imekaunitel Meadinha kaljudel, siis sel sügisel otsustasime Portugali natuke põhjalikumalt avastada. Meiega liitusid ka head sõbrad Mikael ja Neidi. Telkides imekaunites kohtades ja nautides head toitu, sõitsime neljakesi nädal aega läbi Portugali, ronides väga erinevates kohtades: ookeaniäärsetel kaljudel, müstiliste metsade vahel rändrahnudel ja Mandri-Portugali kõrgeimates Serra da Estrela mägedes.

Pärast esimest kolme päeva ookeaniäärsetel Farol da Guia ja Azóia kaljudel ning boulderdamist Sintra rahnudel, võtsime suuna Serra da Estrela mäestiku poole. See on looduskaunis piirkond, kus asuvad Mandri-Portugali kõrgeimad tipud. Juba tükk aega tagasi olin ma seal välja vaadanud ühe marsruudi: Josefina Alpina (650 m, 13 pitchi, 6b+), mis viib Cântaro Magro (1923 m) tippu mööda mäe idaseina. See rada on loodud kohaliku ronimispioneeri Paolo Roxo poolt alles 2017. aastal ning jõudnud vahepeal saada ainult mõne kordusläbimise. Tundus, et see võiks olla meie grupile täpselt paras väljakutse! 

Olgugi et absoluutkõrguselt mitte suur mägi, on Josefina Alpina siiski ehe alpinistlik marsruut. Nagu ka suve lõpus Kristiniga Šveitsis ronitud Miroir d'Argentine mäesein, oli ka Josefina Alpina puhul polditud ainult jaamakohad, kuid ronides tuli julgestuspunkte paigaldada ise (vaid mõned harvad poldid kohtades, kuhu ise julgestuspunkte panna ei saa). 

Marsruudi tõusujoon

1) Töötundide arv: 10h 30min

- Tõus: 8h
- Laskumine: 2h 30min

2) Ajagraafik:

- Start telgi juurest: 8:00
- Ronimise algus: 8:30
- Tipp: 16:30
- Laskumise algus: 17:30
- Tagasi telkide juures: 20:00

3) Lähenemine: 

Alustades Covão d’Ametade telkimisalalt, tuleb kõndida mööda jõe vasakpoolset kallast, suunaga Cântaro Magro jalamil oleva sileda seinaosa poole (Cascata Musical - sportronimise sektor). Rada on kitsas, kaob pidevalt ära ning on täis kadakapõõsaid. Äraeksimine on garanteeritud. Positiivse poole pealt - vahemaa on linnulennult lühike. Jõudes sportronimise sektorini, võta suund vasakule, hoides võimalikult mäejalami lähedale. Marsruudi algus on positiivse kaldega puhas ja ümar kontraforss - otsi polti, mis on maapinnalt nähtaval! Soovitus: otsi marsruudi algus üles juba eelmise päeva õhtul ning märgi lähenemisteekond kivituuridega, et hommikul ekslemise arvelt aega kokku hoida. Telgi juurest marsruudi alguseni - 30 min.

4) Reljeefi iseloom: 

Kivim on üsna eripärane graniit: marsruudi esimeses osas sile ning tihtipeale samblikega kaetud, ülemises osas aga väga huvitavate vormidega, meenutades justkui kunstlikke ronimisnukke! Täielikult monoliitne, väga meeldiv ja vaheldusrikas ronimine!

5) Taktika: 

Liikusime kahe autonoomse seonguna: Mikael-Neidi ja Rees-Kristin, pöörates tähelepanu sellele, et ees roniva seongu viimane ja järgironiva seongu esimene oleksid alati kontaktis. Kus köiepikkus võimaldas, üritasime kaks lühemat lõiku liita üheks pikaks lõiguks. Nõnda läbisime paar köiepikkust vähem, kui originaalkirjelduses. 

6) Tõusu lühikirjeldus:

R1 Marsruut algab positiivse kaldega puhta ja ümara kontraforsiga - otsi polti, mis on maapinnalt nähtaval! Esimene julgestusjaam poltimata (65 m, III/III+).
R2 Suunaga paremale-üles, seejärel peened praod ja lihtne slab (50 m, IV+).
R3 Roni mööda slab'i ja sellega lõikuvat peent sumbuvat pragu, kuni järgmise julgestusjaamani (45 m, V).
R4 Alustades slabilt, jätka mööda vasakul asuvat pragu, mis viib välja riiulini. Roni järgmine, keerukam, slab, mis viib välja selgesti eristatava sisenurgani. Roni mööda sisenurka üles järgmise jaamakohani (55 m, 6a). 
R5 Horisontaalne traavers paremale, jõudmaks välja järsu sisenurga jalamile. Sisenurga esimesed meetrid on polditud (abironimiseks). Pärast sisenurka jätka mööda selgesti eristatavat pragu otse üles, jõudmaks välja suure platvormini (40 m, A1, 6a).
R6  Ületa väike vertikaalne seinake paremalt poolt, misjärel suundu vasakule ilusa sisenurgaprao jalamile. Sisenurk on alguses kamina suurune, misjärel läheb käelaiuseks kerge ülekaldega sisenurgapraoks. Pragu lõpeb väikse platvormiga, kust tuleb teha väike tehniline traavers vasakule (võtmelõik). Pärast traaversit jätka mööda vasakul olevat vertikaalset pragu, kuni jõuad suure, peaaegu horisontaalse platvormini (60 m, 6b+).
R7 Ületa peaaegu horisontaalne platvorm (nn "National Geographic Platform"), valides võimalikult optimaalne tee. Otsi eelnevalt vajalik orientiir: "Roheline Piilar" (rohekat tooni kaljumassiiv), sealt jätkub ronimine - otsi polti, mis on nähtav maapinnalt (120 m, I).
R8 Roni mööda ilusat tehnilist slabi, pöörates seejärel teravalt vasakule, jõudmaks vertikaalse praoni. Pragu viib järgmise julgestusjaamani, mis asub väikses nišis/koopakeses (40 m, 6a).
R9 Alustades kaminast, roni seejärel paremale, lihtsale slabile, mis viib välja järgmise jaamakohani (25m, IV).
R10 Roni mööda võimalikult sirget joont, ületades sisenurkade ja riiulitega liigendatud seinaosa, jõudmaks horisontaalse platvormini, kus asub järgmine jaamakoht (6 0m, IV+).
R11 Ületa väike kuluaarike, et jõuda viimase järsema lõigu jalamile. Esmalt lihtsad astmed, seejärel järsk sein ning diagonaalne pragu vasakule. Väga huvitav ja eriilmeline reljeef. Julgestusjaam mugaval platvormil, vahetult vertikaalse prao all. (40 m, 6a).
R12 Kõnni mõned meetrid vasakule, vertikaalse seinaosa alla, kus on selgesti eristatav sisenurgapragu, mis viib välja laugema reljeefini (25 m, V+).
R13 Jätka liikumist mööda lauget reljeefi, kuni Cãntaro Magro tipuni (60 m, I-II).
  
7) Laskumine: 

Cãntaro Magro tipuplatvormilt leia üles laskumisjaam. See asub samas sihis eemalt paistva sõidutee kurviga ("Curva do Cãntaro"). Kõrvuti on kaks laskumisjaama - osad liimitud poldid logisevad, seega vali usaldusväärsed punktid. Lasku topeltköiel 30 meetrit ning jätka laskumist jalgsi, võttes suuna Covão Cimeiro poole - heledamates toonides niiske ala, mis on kaugelt paista. Sealt jätka Covão d'Ametade poole. 

Kirjelduse järgi pidi laskumine võtma 1 tund. Reaalsus oli aga sama, mis marsruudile lähenemise puhulgi - sellisel maastikul liikumine saab olla arusaadav ainult kohalikule mägilasele, kes neid kitsaid ja arusaamatuid radu juba aastakümneid mõõtnud on. Kaljude ja kadakate tihedas labürindis koduteed otsides jäime pimeda peale - pöörane! Loodetud abi ei olnud ka Mikaeli ja Reesi eelmisel õhtul ehitatud kivitornikestest, mis meile teed näitama pidid. Kui me lõpuks, pärast kolm korda pikemaks veninud laskumist, pealampide valgel alla jõudsime, olime rahul ja õnnelikud ning tähistasime seda imehea õhtusöögi, klaasikese veini ja kosutava unega. 

8) Kokkuvõte: 

Josefina Alpina oli küllalt pikk alpinistlik marsruut, mis algas laugelt, kuid läks progressiivselt järsemaks ja tehnilisemaks, ilma et oleks kordagi ekstreemselt raskeks muutunud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata orienteerumisele - kui esimesed 6 köietäit on rada üsna sirgjooneline ja loogiline, siis sealt edasi nõuab rajaleidmine hoolikat kirjelduse lugemist. Detailse topo kaasa võtmine hädavajalik! 

Kristinile oli see teiseks sellise mastaabiga alpinistlikuks marsruudiks. Kui ta võrdles seda suve lõpus Šveitsis ronitud Miroir d'Argentine'i marsruudiga (Voie Directe, 500 m, 5b), siis tema jaoks oli Josefina Alpina (650 m, 6b+) huvitaval kombel kergem. Ilmselt on tunnetatav erinevus põhjendatud sellega, et Miroir d'Argentine on lage sein - igas suunas pidevalt ainult mitusada meetrit tühjust - mis nõuab harjumist ja teeb ronimise psühholoogiliselt kurnavamaks. Cãntaro Magro seevastu on väga liigendatud mägi - rasked lõigud vahelduvad kergematega.
Ekspeditsiooni nimetus:
Portugal 2019
Manused


vjoon tag hjoon