Erinevus lehekülje "Vello Park" redaktsioonide vahel
| (ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
<br> | <br> | ||
| − | Vedas alpiklubi treeninguid ning seisis põhimõtte eest, et igal aastal vähemalt keegi | + | Vedas alpiklubi treeninguid ning seisis põhimõtte eest, et igal aastal vähemalt keegi klubiliikmeteks saaks osaleda alpinismi instruktorite koolis. |
| − | Alustati 1959 alpinismirühmaga Suusaspordi kateedri alt Ülikooli.<br> | + | Alustati 1959 alpinismirühmaga Suusaspordi kateedri alt Tartu Ülikooli juures.<br> |
Jüri Martin, kes oli tolleks ajaks juba instruktor, vedas treeninguid.<br> | Jüri Martin, kes oli tolleks ajaks juba instruktor, vedas treeninguid.<br> | ||
Alguses roniti Püssirohu seinal.<br> | Alguses roniti Püssirohu seinal.<br> | ||
1960ndate lõpus pääseti Toomkiriku varemetele ronima, Vello tegi seal nii mõnedki esmaläbimised, nt ka võlvidele, jms.<br> | 1960ndate lõpus pääseti Toomkiriku varemetele ronima, Vello tegi seal nii mõnedki esmaläbimised, nt ka võlvidele, jms.<br> | ||
Ronimas käidi ka Karula veskil, Rannamõisa pangal ka suviti!, Naagel, Mustjala pangal (seal organiseeriti ka Balti esivõistlused kaljuronimises), Sakal-Valastel.<br> | Ronimas käidi ka Karula veskil, Rannamõisa pangal ka suviti!, Naagel, Mustjala pangal (seal organiseeriti ka Balti esivõistlused kaljuronimises), Sakal-Valastel.<br> | ||
| − | Lätis käidi Olinkalnsi kaljudel (lätlaste Munamägi) sageli ronimas.<br> | + | Lätis käidi Olinkalnsi kaljudel (lätlaste Munamägi) sageli ronimas, kuni ehitati sinna hüdrojaam ja kaljuronimispaik üle ujutati.<br> |
<br> | <br> | ||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
<br> | <br> | ||
1966.a. Instruktorite koolis Sheldas<br> | 1966.a. Instruktorite koolis Sheldas<br> | ||
| + | <br> | ||
| + | Meistersportlase kandidaadi alpinismis täitis 1968.a.<br> | ||
<br> | <br> | ||
| 36. rida: | 38. rida: | ||
<br> | <br> | ||
| − | 1968.a Ailama laagris, Gruusia nimeka seltskonnaga tõus Ailama 2. bastioni tippu ( | + | 1968.a Ailama laagris, Gruusia nimeka seltskonnaga tõus Ailama 2. bastioni tippu (5B+1 ametlik marsruudi raskuskategooria, st. esmatõus). Ailama on ca 1500meetrise negatiivse kaldega kaljusein. Tõus ise kestis 7 päeva. <br> |
<br> | <br> | ||
1981.a. detsembris Lõuna-Georgia saarel (Antarktika), tõus ca 1000m kaljuseinal<br> | 1981.a. detsembris Lõuna-Georgia saarel (Antarktika), tõus ca 1000m kaljuseinal<br> | ||
<br> | <br> | ||
| + | |||
| + | [[Pilt:Vp.jpg|200px|thumb|left|Vello Park (vasakul) koos Jüri Martiniga Firni 50. juubelil, mõlemad alpiklubi Firn asutajaliikmed. (foto autor Hedi Peterson)]] | ||
Viimane redaktsioon: 24. juuli 2013, kell 16:08
Alpiklubi Firn asutajaliige, auliige ja president aastatel 1961-1968.
Hakkas alpinismi ja kaljuronimist harrastama 1959.
Tulnud kaljuronimises mitmel korral Eesti meistriks ning 1961, 1963 ja 1966 Baltimaade meistriks.
Läbinud 1968 esimese eestlasena 6. kategooria marsruudi.
1972 korranud Eesti kõrgtõusu rekordit (7495 m). Alpinismis meistersportlase kandidaat (1969).
Eesti mägiekspeditsioonirühmas tõusnud 1965 ja 1974 Pamiiris Abuali ibni Sino (Lenini) tipule (7134 m) ning 1972 Ismoili Somoni (Kommunismi) tipule (7495 m), osales 1984 esmatõusul Tallinna mäetipule (6047 m).
Tegutsenud 1963–91 alpinismiinstruktorina, olnud 1963–80 Tartu mägimatkakooli lektor ja instruktor.
Tartu alpiklubi Firn asutajaid ja 1961–68 president.
Töötanud Antarktikas, aastast 2004 olnud Eesti Polaarklubi president.
Vedas alpiklubi treeninguid ning seisis põhimõtte eest, et igal aastal vähemalt keegi klubiliikmeteks saaks osaleda alpinismi instruktorite koolis.
Alustati 1959 alpinismirühmaga Suusaspordi kateedri alt Tartu Ülikooli juures.
Jüri Martin, kes oli tolleks ajaks juba instruktor, vedas treeninguid.
Alguses roniti Püssirohu seinal.
1960ndate lõpus pääseti Toomkiriku varemetele ronima, Vello tegi seal nii mõnedki esmaläbimised, nt ka võlvidele, jms.
Ronimas käidi ka Karula veskil, Rannamõisa pangal ka suviti!, Naagel, Mustjala pangal (seal organiseeriti ka Balti esivõistlused kaljuronimises), Sakal-Valastel.
Lätis käidi Olinkalnsi kaljudel (lätlaste Munamägi) sageli ronimas, kuni ehitati sinna hüdrojaam ja kaljuronimispaik üle ujutati.
Alpinistlik CV
1960.a. esimest korda mäes.
Väga napilt, vaid 1 tipp jäi puudu meistersportlaseks saamisest.
1966.a. Instruktorite koolis Sheldas
Meistersportlase kandidaadi alpinismis täitis 1968.a.
Huvitavaid tõuse
1968.a Ailama laagris, Gruusia nimeka seltskonnaga tõus Ailama 2. bastioni tippu (5B+1 ametlik marsruudi raskuskategooria, st. esmatõus). Ailama on ca 1500meetrise negatiivse kaldega kaljusein. Tõus ise kestis 7 päeva.
1981.a. detsembris Lõuna-Georgia saarel (Antarktika), tõus ca 1000m kaljuseinal
