Alpinistlik tegutsemine Tartus enne 1959.a. - Redigeerimiste ajalugu

Andresh – 7. september 2011, kell 07:25

2011-09-07T07:25:00Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 7. september 2011, kell 10:25
1. rida:		1. rida:
	Esimeseks Eestist pärit mägironijaks (mäetippu tõusjaks) tuleb lugeda Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot’it, kes aastal 1817 vallutas Püreneedes mitmeid tippe, seal hulgas ka mäestiku kõrgemad tipud Mont-Perdu (3346m) ja Maladetta. <br>		Esimeseks Eestist pärit mägironijaks (mäetippu tõusjaks) tuleb lugeda Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot’it, kes aastal 1817 vallutas Püreneedes mitmeid tippe, seal hulgas ka mäestiku kõrgemad tipud Mont-Perdu (3346m) ja Maladetta (3365m). <br>
	J.J.F.W.Parrot’it tõmbas aga Kaukaasia lumiste ja metsikute tippude poole ja tema kuulsamaks saavutuseks oli tõus Suure Ararati tippu aastal 1829 koos armeenlase Hatšatur Abovjan´iga.<br>		J.J.F.W.Parrot’it tõmbas aga Kaukaasia lumiste ja metsikute tippude poole ja tema kuulsamaks saavutuseks oli tõus Suure Ararati (5165m) tippu aastal 1829 koos armeenlase Hatšatur Abovjan´iga.<br>
	Seda sündmust peetakse alpinismi alguseks ka Nõukogude Liidus.<br>		Seda sündmust peetakse alpinismi alguseks ka Nõukogude Liidus.<br>
	<br>		<br>

Andresh – 6. aprill 2011, kell 06:31

2011-04-06T06:31:29Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 6. aprill 2011, kell 09:31
8. rida:		8. rida:
	J.F. Parrot on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969.aastal taastas Alpiklubi Firn oma 10. aastapäeval ja 140 aasta möödumisel Ararati vallutamisest Parroti hauakivil metallplaadi pealdisega "Prof. Johann friedrich Parrot 1791-1841". Et ei unustataks meest, kes nii palju kuulsust toonud Tartule.<br>		J.F. Parrot on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969.aastal taastas Alpiklubi Firn oma 10. aastapäeval ja 140 aasta möödumisel Ararati vallutamisest Parroti hauakivil metallplaadi pealdisega "Prof. Johann friedrich Parrot 1791-1841". Et ei unustataks meest, kes nii palju kuulsust toonud Tartule.<br>
	<br>		<br>
	2010.a talve hakul käisid grupp tänaseid ~~tartu~~ alpinismi harrastajaid ja viisid küünlaid Parroti hauale, pärast seda suunduti linnast välja külmööbimisele Emajõe kaldal.<br>		Parroti hauakivi asukoht on teada ka tänastele Tartu alpinismi harrastajaile. 2010.a talve hakul käisid grupp tänaseid alpinismi harrastajaid ja viisid küünlaid Parroti hauale, pärast seda suunduti linnast välja külmööbimisele Emajõe kaldal.<br>

Andresh – 6. aprill 2011, kell 06:29

2011-04-06T06:29:56Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 6. aprill 2011, kell 09:29
6. rida:		6. rida:
	1816 teeb Parrot teaduslikke retki Alpides, Püreneedes, mille käigus süveneb ta armastus mägede vastu. 1816. aasta uurib ta Alpides Rosa massiivi, tõustes selle käigus 3915 meetri kõrguseni. Teda huvitab mägede geograafia, geoloogia, klimatoloogia, Erilist tähelepanu pöörab Parrot igilume piiri määramisele erinevatel geograafilistel laiustel. Lisaks teeb ebdaga mitmeid meditsiinilisi eksperimente, uurib kõrguse mõju organismile, huvitub mäestikuelanike etnograafiast jne. <br>		1816 teeb Parrot teaduslikke retki Alpides, Püreneedes, mille käigus süveneb ta armastus mägede vastu. 1816. aasta uurib ta Alpides Rosa massiivi, tõustes selle käigus 3915 meetri kõrguseni. Teda huvitab mägede geograafia, geoloogia, klimatoloogia, Erilist tähelepanu pöörab Parrot igilume piiri määramisele erinevatel geograafilistel laiustel. Lisaks teeb ebdaga mitmeid meditsiinilisi eksperimente, uurib kõrguse mõju organismile, huvitub mäestikuelanike etnograafiast jne. <br>
	<br>		<br>
	J.F. Parrot on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969.aastal taastas Alpiklubi Firn oma 10. aastapäeval ja 140 aasta möödumisel Ararati vallutamisest Parroti hauakivil metallplaadi pealdisega "Prof. Johann friedrich Parrot 1791-1841". Et ei unustataks meest, kes nii palju kuulsust toonud Tartule.		J.F. Parrot on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969.aastal taastas Alpiklubi Firn oma 10. aastapäeval ja 140 aasta möödumisel Ararati vallutamisest Parroti hauakivil metallplaadi pealdisega "Prof. Johann friedrich Parrot 1791-1841". Et ei unustataks meest, kes nii palju kuulsust toonud Tartule.<br>
			<br>
			2010.a talve hakul käisid grupp tänaseid tartu alpinismi harrastajaid ja viisid küünlaid Parroti hauale, pärast seda suunduti linnast välja külmööbimisele Emajõe kaldal.<br>

Andresh: Uus lehekülg: 'Esimeseks Eestist pärit mägironijaks (mäetippu tõusjaks) tuleb lugeda Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot’it, kes aastal 1817 vallutas Pü...'

2010-11-18T14:10:42Z

Uus lehekülg: 'Esimeseks Eestist pärit mägironijaks (mäetippu tõusjaks) tuleb lugeda Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot’it, kes aastal 1817 vallutas Pü...'

Uus lehekülg

Esimeseks Eestist pärit mägironijaks (mäetippu tõusjaks) tuleb lugeda Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot’it, kes aastal 1817 vallutas Püreneedes mitmeid tippe, seal hulgas ka mäestiku kõrgemad tipud Mont-Perdu (3346m) ja Maladetta. 
J.J.F.W.Parrot’it tõmbas aga Kaukaasia lumiste ja metsikute tippude poole ja tema kuulsamaks saavutuseks oli tõus Suure Ararati tippu aastal 1829 koos armeenlase Hatšatur Abovjan´iga. 
Seda sündmust peetakse alpinismi alguseks ka Nõukogude Liidus. 
 
Kuid on teada et juba aastal 1811 septembris üritas noor Parrot tõusta Kazbeki tippu (jõudis 4225m kõrgusele Musta mere pinnast, sügisesed tormid luhtasid tipu vallutamise katsed). Ent tegu oli "lohutustipuga", Kaukaasia ekspeditsiooni eesmärk oli olnud tõusta ka Elbruse tipule, kuid Kaukaasia provintsi kuberner keelas ekspeditsioonil isegi sissesõidu elbruse piirkonda, põhjendades seda rahutustega abhaaslaste hulgas. 
1816 teeb Parrot teaduslikke retki Alpides, Püreneedes, mille käigus süveneb ta armastus mägede vastu. 1816. aasta uurib ta Alpides Rosa massiivi, tõustes selle käigus 3915 meetri kõrguseni. Teda huvitab mägede geograafia, geoloogia, klimatoloogia, Erilist tähelepanu pöörab Parrot igilume piiri määramisele erinevatel geograafilistel laiustel. Lisaks teeb ebdaga mitmeid meditsiinilisi eksperimente, uurib kõrguse mõju organismile, huvitub mäestikuelanike etnograafiast jne. 
 
J.F. Parrot on maetud Tartu Raadi kalmistule. 1969.aastal taastas Alpiklubi Firn oma 10. aastapäeval ja 140 aasta möödumisel Ararati vallutamisest Parroti hauakivil metallplaadi pealdisega "Prof. Johann friedrich Parrot 1791-1841". Et ei unustataks meest, kes nii palju kuulsust toonud Tartule.