Lehekülje Andres Paris lähteteksti vaatamine

[[Pilt:Paris_21_Mount19.jpg|200px|thumb|left|kirjeldus]]

'''Alpinistlik CV'''<br>
<br>
Päris alpinismiga hakkasin tegelema küllaltki hilja, 1977.a.<br>
Enne seda käisin matkadel ja muidu reisimas. Mägedega võiks esimeseks kokkupuuteks pidada 1968.a. Koola poolsaarel Hibiinides.<br>
Tõsisemad mäed olid juba Altai ja Fani mäed (1970 ja 1971).<br>
1974.a. Kodari ahelik ja Kaukaasia.<br>
Siis oli teatud põhjustel pikem vahe.<br>
1977.a. Ala-Artša alpilaagris, õnnestus jääda kaheks vahetuseks ja täita III järk alpinismis. Esimene tipp oli ilusa nimega Adõgena.<br>
1979.a. Varzobi laager<br>
1981.a. Uzunkol, täidetud sai II järk<br>
1982.a. Artutš ja TÜ ekspeditsioon Pamiiris<br>
1984.a. Artutš ja Tallinna ekspeditsioon Pamiiris, I järk<br>
1985.a. Bezengi laagris, instruktorite kool ja mägipäästja eksam<br>
1986.a. Uzunkoli alpilaager, stazeerimine<br>
1987.a. Artutši filiaalis Zindonis (tõlkes tähendab vanglat). Sellest aastast hakkasid tulema ka tõsisemad marsruudid (kahekesi 5A-marsruut Allo-Uzlovaja).<br>
1988.a. Ullu-Tau alpilaagris instruktorina tööl, kokku tippe 12, sh 4x5B tippu (tõsiseim marsruut oli Džailõki 5B kahekesi Urmas Graueniga). Täitsin meistersportlase kandidaadi normi alpinismis.<br>
1989.a. Talvel Ullu-Tau alpilaagris tööl instruktorina. Lubati taas talvine alpinism (keelatud oli aastast 1965). Kuus tippu talvel. Nende seas Ullu-Tau 5B esmaläbimise variant koos Urmas Graueniga, mida pean üheks parimaks saavutuseks.<br>
Suvel Argi orus Fani mägedes koos tšehhidega. Hooajal 14 tippu.<br>
1990.a. Ullu-Tau alpilaagris tööl nii talvel kui suvel. Suvel 5B marsruudi juhtimine Ullu-Taul.<br>
1991.a. Elbruse laagris täiendasin instruktorite koolis, II-kategooria instruktor. Pärast töö Ullu-Tau alpilaagris päästeülemana.<br>
Suve lõpul ekspeditsioon Lenini tipule ning Norma ja Paide tipud.<br>
<br>
Pärast seda (NSVL lagunemine) pole enam mägedes käinud, välja arvatud...<br>
1984.a. Kilimandžaaro
[[Pilt:Paris_01_Andres2.jpg|200px|thumb|left|kirjeldus]]