|
 |
Kuidas mägedes aega säästa? 30 praktilist nõuannet!
Mägedes on kiirus üks põhilisi faktoreid, millele rajaneb ohutus: mida vähem aega veedame potentsiaalselt ohtlikus tsoonis, seda väiksem on tõenäosus, et meiega midagi juhtub. Seejuures on vaja eristada kahte mõistet: kiiresti tegutsemine ja kiirustamine. Kiirustamine viib tahes tahtmata vigade tegemiseni ning midagi head sellest ei sünni. Kiiresti tegutsemine on hoopis midagi muud: hästi kätteõpitud oskuste ökonoomne sooritamine. Teisisõnu: esmalt tuleb palju harjutada, seejärel aga mägedes kasutada seda, mida juba hästi oskate. Ronimise kiiruse poolest on enamus meist üsna võrdsed. See, kui kiiresti marsruut läbitakse, ei sõltu aga niivõrd ronimise kiirusest, vaid ajast, mis kulub kõigele muule: köietööle, karabiinidega kohmitsemisele ja muule säärasele. Järgnevalt 30 nõuannet, kuidas mägedes kiirem olla. Nõuanded põhinevad isiklikel kogemustel ja Kirill Belotserkovski suurepärasel venekeelsel artiklil: "Как сэкономить время на восхождении?" I Ettevalmistus
1. Treening Esiteks kõige olulisem – treenige! Alpinismiga tegelemiseks tuleb treenida palju ja aastaringselt. Kui olete algaja, alustage ettevalmistust mitu kuud enne mägedereisi. Kui te ei suuda füüsiliselt raskusi kanda, siis mingisugusest kiirusest juttu olla ei saa: te töötate aeglaselt puhtalt väsimuse tõttu. Käige regulaarselt jooksmas, ronige siseseinal, harjutage erineval reljeefil ronimist, lugege asjakohaseid raamatuid ja artikleid. 2. Kaal Ostke võimalikult kerge varustus. Erinevus tavalise ning spetsiaalselt kergemaks disainitud varustuse vahel on küllalt suur – juba kätte võttes tunnetatav. Näiteks, sportronimiseks mõeldud ekspressid kaaluvad keskeltläbi 100 grammi (Black Diamond Positron – 107 gr). Kui aga kombineerida „alpinistlikud ekspressid” 8 mm x 60 cm Dyneema slingist (16 gr) ning kergeimatest olemasolevatest täistugevusega karabiinitest (Edelrid – 19 gr), teeb see ühe ekspressi kaaluks ainult 54 grammi. Arvestades, et marsruudile võtate keskmiselt 10 ekspressi, teeb see juba ainuüksi ekspresside arvelt vähemalt 500 grammise kokkuhoiu! Sama kehtib eranditult kogu ülejäänud varustuse puhul. Proovige enne mägedesse minekut kindlasti siseronimisseinal seljakotiga ronida ja näete, et tehnilisel reljeefil võib juba 1-kilone erinevus seljakoti raskuses teha tohutu vahe. See mõjutab otseselt teie liikumiskiirust. 3. Tehniline valmisolek Kõik uued tehnikad, mida plaanite tõusul kasutada, tuleb varem kontrollitud keskkonnas läbi töötada. Kas siseronimisseinal, kaljudel, väljasõitudel või alpilaagris. Mõte on selles, et mägedes ei teeks te enda jaoks midagi põhimõtteliselt uut. Seal jagub nii või teisiti häirivaid faktoreid, mis teil hoogu maha võtavad. Kui teil on mingi tehniline nüanss – olgu selleks siis mõni sõlm või julgestustehnika – mis pole päris täpselt meelde jäänud ja te avastate selle mägedes, kui seda reaalselt vaja läheb, siis kaotate igal juhul aega, mis kulub mõtlemisele ja meenutamisele. II Mägedesse jõudmine
4. Aklimatiseerumine Oletame, et olete hästi ettevalmistunud ja saabusite mägedesse. Nüüd on esmajärjekorras vaja kõrgusega kohaneda ehk aklimatiseeruda. Ilma aklimatita ei suuda te vajalikel „pööretel” töötada. Eri inimeste jaoks kulgeb aklimatt erineva kiirusega. Kui te saabute esimesel päeval 2500 meetri peale, matkate 3000 meetri kõrgusele, laskute uuesti tagasi alla ja ööbite, siis kulgeb kõrgusega kohanemine tasapisi, organismile vastuvõetavas tempos. Kui teid aga viiakse helikopteriga suure mäe alla baaslaagrisse, niiet te satute kohe näiteks 4000 meetri peale, siis teil on tõenäoliselt paha olla, ükskõik kui ettevalmistunud te ka pole. Siis on oluline mitte paigal istuda: kõrgusega kohanemine toimub efektiivsemalt läbi aktiivse tegevuse. Jalutage, vaadake ringi, täiustage telkimisplatsi või pusige millegi kallal. Kui veidi paha hakkab, võib esimene soov olla maha istuda ja kannatama hakata. Aga nii pole vaja. 5. Rollide jaotamine Enne tõusule minekut jagage tiimisiseselt rollid ära: kes ronib mingil lõigul esimesena, kes julgestab, kes tuleb viimasena. Kui grupis on palju inimesi, siis ülejäänud rollid võib jaotada vahetult enne ronimise alustamist. Aga esironija, julgestaja ja viimane on rollid, mis peaksid olema varem paika pandud, et marsruudi alguses poleks vaja sõnadele auru kulutada ning kõik teaksid juba, mida nad tegema peavad. 6. Marsruudiga tutvumine Enne marsruudile minekut valmistage end teoreetiliselt ette, nii põhjalikult kui vähegi võimalik. Marsruutide kohta on kaks infoallikat: guidebook’id ja inimesed. Esimestega on lihtne – tee lahti ja loe. Kui tekst pole su emakeeles, siis küsi abi ja veendu mitu korda, et saad kõigest täpselt õigesti aru! Tõsi, alati ei pruugi tegu olla ajakohase infoga ning lisaks ei pruugi mõnele leheküljele koondatud kuiv tekst anda ettekujutust sellest, mis teid ees ootab. Skeemid ja fotod aitavad aru saada, kuhu ronida, aga kordades parem on siiski konsultatsioon inimese poolt, kes on hiljuti sellel marsruudil käinud! 7. Varustuse komplekteerimine Veel eelmisel õhtul enne marsruudile minekut, kas laagriplatsil või hütis, komplekteerige ära kogu varustus, millega te järgmisel hommikul töötama hakkate. Pange juba kõik ronimiseks vajalik õigesti organiseerituna ronimisvöö peale, et marsruudi alla jõudes tarvitseks vaid vöösse hüpata ja ronima hakata. Nii säästate aega. Reguleerige kasside suurus ja enesejulgestusotste pikkus juba enne magamaminekut. Kui vahetasite hiljuti saapamudelit, siis reguleerige kassid neile nüüd täpselt sobivaks. Liist, mis ühendab kassi kandmist ja eesmist osa, võib vahel vastavalt saapa kujule painduda, misjuhul kassi suurus muutub – seda on vaja arvesse võtta, et mitte tegeleda liistu reguleerimisega siis, kui oled hommikul külmunud sõrmedega marsruudi all. Enesejulgestusotste ja žumaari-slingidega on sama lugu – mõõtke varem välja, et pärast ei oleks vaja ümber siduda. Ajakulu on väike, aga me tahame igasuguseid viivitusi vältida. 8. Varustuse pakkimine Pange varustus seljakotti loogilises järjekorras – nii, nagu seda reaalselt vaja läheb. Kui ilm on hea ja te olete kindlad, et vihma ei tule, aga te võtsite sellegipoolest igaks juhuks vihmajope kaasa, siis on see mõistlik pakkida seljakoti põhja. Keskossa pakkige raud ja muu varustus. Üles pange kiiver, soe jope ja vesi. Nõnda võite marsruudi alla matkates peatuda, et veepudel võtta, jope peale visata, lonksu vett võtta, jope uuesti kotti panna ja edasi minna. Kui hakkab palav ja tahate jope seljast ära võtta, ärge toppige seda sügavale, vaid lihtsalt kotilaka alla ning rihmadega kinni, et seda pärast kergemini kätte saada. Võidate ajas küll ainult 15-20 sekundit, aga sellegipoolest – ajavõit. 9. Puhkusest Puhkus on miski, mis oleks justkui iseenesestmõistetav, aga mitte kõigile. Enne marsruudile minekut on vaja puhata. Kui kuulete vanakooli meeste suust lugusid, kuidas nad enne tõusule minekut õhtu otsa napsi võtsid ja pärast seda järgmisel hommikul kangelaslikult marsruudile läksid, siis suhtuge sellesse skeptiliselt. Hoobelda iseenesest võib, aga mõtet sel pole: unepuudus ja kerge pohmell ei aita kaasa ei kiirusele ega kogemusest saadavale naudingule. Seetõttu on mõistlik kõik „kultuursed” ettevõtmised planeerida mäereisi lõppu. III Marsruudile lähenemine
10. Asuge varakult teele Arusaadav, tahaks startida kell 9 hommikul, väljapuhanult ja pärast hommikusööki. Ei. Parem aeg on kell 5-6 hommikul. Sõltuvalt marsruudi pikkusest ning päikesetõusu ja -loojangu vahele jäävast ajahulgast sageli isegi varem. Tõsi, kui startida väga vara, näiteks kell 3 öösel, on väga raske välja puhata. Aga keskeltläbi, kui asuda teele kell 5-6 hommikul, on teil võimalik väikse energiakuluga liikuda üle kandva koorikuga firniväljade, selle asemel et vajuda puusani lumme mõni tund hiljem, kui päike on jõudnud lumepinda soojendada. Ühtlasi on varahommikul väiksem tõenäosus kivivaringuteks ja laviinideks. 11. Pealamp kaasa Võtke pealamp alati kaasa! Võimaldab hommikuhämaras kiiremini orienteeruda. Ja isegi, kui te ei plaani enne päikesetõusu teele asuda, ega pimeda peale jääda, siis mõnes teises grupis võib keegi jala välja väänata ja teil tuleb osaleda päästetöödes, mis sageli venivad ööpimeduseni. 12. Jälgige tempot Viga, mida paljud teevad – kiirustamine teele asudes. Esimene pooltund pärast starti on mõistlik minna aeglaselt. Hoidke end lausa teadlikult tagasi, et mitte kiirustada. Kui oled noor, tugev, füüsiliselt hea ettevalmistusega, tahaks muidugi ette joosta, sest äge on! Aga joostes väsitate end ja oma grupikaaslasi tarbetult ning mingist hetkest hakkab kiirus langema. Vaja on jõudu säästa kuni marsruudi lõpuni. Alpinistlik marsruut pole sprint, vaid maraton koos tõketega. 13. Kasutage keppe Matkakepid on kerged, mugavad ja käivad suurepäraselt kokku, et hiljem seljakotti pista. Keppidega on mugavam käia, tõusta ja laskuda mööda moreeni, nendega saab end pidurdada, kui libastute lumenõlval – mitmeid kasulikke omadusi ja praktiliselt mitte ühtegi miinust. Käige keppidega! 14. Ära kuumene üle ega jahtu maha Nii marsruudile lähenedes kui ka hiljem ronides – kui tunnete, et on palav, ärge kannatage. Peatuge, võtke kiiresti soojad asjad pealt ära ja jätkake liikumist. Kui tunnete jälle, et on külm ja ebamugav – visake midagi peale. Põhimõtteliselt, kui teil on lihtsalt jahe, siis võib ka sellele mitte tähelepanu pöörata, sellest pole hullu. Oluline on riietuda siis, kui te teete peatuse söömiseks või joomiseks. Oletame, et te kõndisite tund aega, peatusite ja võtsite seljakoti seljast – sel hetkel on vaja midagi peale panna, kuna teil on selg higist märg ja pole vaja, et tuul läbi puhuks. 15. Kuula muusikat Maitse asi, aga mulle isiklikult toimib. Mulle meeldib ohututel lõikudel käia muusika saatel, muutun sellest rõõmsamaks ja liikumine on märkamatult kerge. Seepärast esimesed 1,5-2 tundi käingi reeglina nii, kuulates oma lemmiklugusid. 16. Taasta jõuvarusid Liikumise vahepeal sööge ja jooge. Mida näljasemad te olete, seda halvemini te end tunnete, aeglasemalt liigute ning seda hirmsam on teil rasketel lõikudel. Seepärast pistke pidevalt midagi põske. Hommikul varuge taskusse näiteks karamellikomme, šokolaadikesi või energiabatoone – mida hing ihaldab. Kindlasti on soovitatav kord tunnis midagi süüa. Ning muidugi juua. 17. Valige õige marsruudile lähenemise tee Tõuse mööda jämedat moreeni, lasku mööda peent moreeni. Tihti on marsruudile lähenemisel hästi silmatorkav just laskumiseks sobiv moreennõlv, mida mööda nii väga tahaks tõusta. Ärge tõuske mööda seda: teete sammu üles, misjärel libisete pool sammu alla. Kui nii läheb, siis vasardab järgmised tunnid teie peas mõte: „Põrgusse alpinism, miks ma sulgpalliga ei võiks tegeleda”. Nii kahtlemata juhtub. Seepärast valige õige marsruudile lähenemise tee mööda moreeni: suured kivid, mida mööda saab tõusta, nagu mööda treppi. Mida suurem kivi, seda väiksem on ka tõenäosus, et see teie jala all paigast liigub. Aga kui vahel ka veidi liigub, on teil aega et selle pealt ära hüpata. 18. Sööge enne marsruudile minekut Kui jõuate lõpuks marsruudi alla ja hakkate endale ronimisvööd selga ja kiivrit pähe paema – siis paralleelselt sellega sööge midagi. Toitu, mida endaga kaasa tassisite, sööge siis, kui riietute. Miks? Mida harvemini te mingil põhjusel peatute, seda rohkem on teil aega. Ja kui te juba niikuinii peatusite, siis miks mitte juba süüa. Võta võileiva amps – pane ronimisvöö peale. Näri – pane kiiver pähe. Ja nii edasi. Joomisega sama lugu. IV Marsruudil ajasäästmine
19. Leppige taktikas varem kokku Kui olete algajad alpinistid ja grupp on suur, siis valige enne marsruudile minekut varem esironija ära. Võib juhtuda, et kõik tahavad ronida, aga pole mõtet vahetada esironijat pärast iga köietäit, välja arvatud siis, kui olete kindlad, et suudate seda teha kiirelt, kergelt ja sujuvalt. Reaalsus on see, et kogemuste vähesuse korral kulub varustuse üleandmisele, sorteerimisele ja köite ümber organiseerimisele hunnik aega. Parem on kokku leppida, et sellel marsruudil ronib esimesena keegi üks, järgmisel marsruudil aga keegi teine. Esironija valikul tuleb kriitiliselt hinnata marsruuti ja isiklikku ronimisvõimekust. Mõnes mõttes pole mäed see koht, kus ronima õppida. Seda tuleb teha varem – ronimisseinal, kaljudel, väljasõitudel. Mägedes pole julgestus tihtipeale usaldusväärne, aga kuhu kukkuda – on. 20. Käsitse köit kiiresti Köie käsitsemine – see on miski, mida on raske liiga kiiresti teha. Võrdluseks – oletame, et paned liialt kiiresti klemmi või frendi kaljuprakku, niiet pole isegi kindel, kuidas see tööle hakkab. Köiega ei ole nii. Kui köit aeglaselt puhtida, siis kaotad lihtsalt hunniku aega, et 60 meetrit läbi kedrata. Tööta kiiresti. Ära hakka midagi leiutama – lihtsalt liiguta oma käsi kiiremini. 21. Poolitage tugiköit Kui esironija riputab marsruudil tugiköie ja teid on tiimis rohkem kui kaks, siis teine tiimiliige saab protsessi kiirendamiseks tugiköit „poolitada”. Tõustes mööda tugiköit esimese usaldusväärse (päriselt usaldusväärse!) julgestuspunktini, võib fikseerida köie seasõraga antud punktis rippuva ekspressi karabiini. Järgmine tiimiliige võib seepeale samuti mööda tugiköit liikuma hakata. Kõik oleme tuttavad põhimõttega, et mööda tugiköit tohib tõusta ja laskuda alati ainult üks inimene korraga. Ja siin me seda põhimõtet ka järgmine – ühest tugiköiest tekitame lihtsalt kaks autonoomset osa. 22. Kasutage kahte köit ja pikendatud ekspresse Raskel reljeefil paiknevad võimalikud julgestuspunktid väga kaootiliselt. Kui te ronite ühe köiega, siis peale mõnda sik-sakki ei suuda esironija lihtsalt edasi liikuda, sest köiehõõrdumine on liiga suur, et köit füüsiliselt edasi tõmmata. Et seda vältida, kasutage kahte köit ja/või pikendatud ekspresse (60 cm). Nii väldite sik-sakke ja teravaid nurkasid, ronimine läheb lihtsamaks ja sujuvamaks.
23. Meetod kolmeliikmelistele seongutele Kui töötate kolmeliikmelises seongus, kus kõik tahavad marsruudi läbida vabaronimisega, siis see on väga hea ja huvitav. Võib lahendada järgnevalt: esironija tõuseb kahe köiega ronides üles, organiseerib jaama ning autoblock-režiimil julgestuse, julgestades teise ja kolmanda üheaegselt üles – kumbki eraldi köiel. Ainus nüanss: vajalik on, et järgironijad liiguksid mõnemeetrise vahega, see võimaldab neil mitte üksteist segada. Kui aga lõigud on traversseerivad, on oluline, et kahest järgironijast ülemine ei eemaldaks alumise ronija köie küljest julgestuspunkte – vältimaks alumise võimaliku kukkumise korral pendlit. Selle tehnika miinus on see, et te töötate kohati vastuolus julgestusvahendi tootjate soovitustega: „Ärge mitte kunagi võtke käsi köielt/köitelt, kui julgestate inimest autoblock-režiimil”. Paratamatult tuleb kaht inimest samaaegselt julgestades rohkem üht, siis jälle teist köit käega tõmmata. Kui teil on väikse diameetriga köis ja suurte avadega julgestusvahend, siis see võib olla mitte kõige ohutum variant. Eksperimenteerige enne mägedesse minekut ja veenduge, et kõik toimib! 24. Organiseerige varustust tähelepanelikult Kui oled järgironija, siis harjuta praovahendite, ekspresside ja slingide eemaldamist ning tee seda organiseeritud ja süsteemsel moel! Kui võtad järgironimise käigus seinast sinna paigaldatud klemmi, frendi või kaljunaela, eemalda sellelt kohe ekspress. Kui ekspress on pikendatud, tee see kohe tagasi lühemaks. Pane klemmid eraldi ühe, kaljunaelad teise karabiini otsa, ning riputa kogu varustus risti üle rinna pandud 60 cm slingi külge. Kui jõuad jaama, siis saad slingi ühe liigutusega õlalt võtta ning varustuse organiseeritud kujul esironijale edasi anda. Kui annad esironijale kaootilise varustusepuntra, mida ta peab iga kord lahti harutama ja ümber organiseerima, kaotate te hiiglasliku koguse aega. 25. Seiske jaamas sellises järjekorras, nagu sealt lahkute Oletame, et teil on tiimis kindlaks määratud roll – inimene, kes julgestab esironijat. See tähendab, et tema peab jaamas seisma marsruudi algusele kõige lähemal, et esironijaga kontaktis olla. Sellele on vaja jaamas kohti sisse võttes pidevalt tähelepanu pöörata, sest kui te seda ei tee, siis mingil hetkel hakkate te ülejäänud kaaslastega enesejulgestusotsi ümber tõstma, nende pealt ja alt läbi pugema ning üleüldiselt asjatult võimlema, et üksteisest mööda pääseda. 26. Kasuta abironimist ainult vajadusel Väga raskete kohtade peal võib kasutada abironimist – kui tunnete, et olete sattunud olukorda, kus järgmised üks-kaks liigutust on vabaronimisega läbimiseks liialt rasked. Kui abironimisega läbitav lõik on lühike, võib lihtsalt käega ekspressist haarata ja ronida – abironimise kategoorias on seljuhul tegu A0 lõiguga. Kui aga raske lõik on pikem ja punktid on üksteisest üsnagi kaugel, siis on mõistlik teha jalgadele ajutiselt slingist redel. Selleks tarbeks sobib kõige paremini 180 cm pikkune sling. 120 cm töötab samuti, aga 180 cm võimaldab rohkem astmeid teha (vt pilti). Väga raskete kohtade peal võimaldavad paar liigutust abironimist, kasutades kiiresti improviseeritud redeleid, säästa hulganisti aega ja energiat.
27. Suhtle lihtsalt ja selgelt Tiimiliikmete vaheline suhtlus marsruudil peaks olema lühike, selge ja konkreetne. Kui te hüüate midagi oma paarilisele, peab ta koheselt aru saama, mida te silmas peate. Mida vähem te täpsustamiseks üle karjute, seda tervemaks jäävad teie häälepaelad. Mis omakorda tähendab, et saate ka järgmisi käsklusi arusaadavalt edastada. Kui on ette teada, et te ei kuule üksteist ühest jaamast teise, siis on parem juba eelnevalt kokku leppida, kuidas te suhtlete. Näiteks, kui esironija kolm korda köit sikutab, tähendab see, et kõik on valmis. Järgmine etapp ronimispartnerite vahelises üksteisemõistmises on see, kui häälkäsklusi üleüldse vaja pole. Oletame, et teie taktika näeb ette, et esironija liigub kahe julgestusköiega. Ülemisse jaama jõudes fikseerib ta ühest köiest tugiköie ning teisega julgestab. Kui ta hakkab julgestusköit jaama jõudes kiiresti sisse tõmbama, saab alumine aru, et köie äkiline liikumistempo muutus tähendab seda, et esironija on jaamas enesejulgestuses ning tegeleb julgestuse organiseerimisega. See tähendab, et alumine võib julgestamise lõpetada ja tugiköiele žumaari peale panna. Ja 30 sekundit pärast seda, kui julgestusköis sai sisse tõmmatud, võib alumine hakata üles žumaaritama. See meetod töötab peaaegu alati, aga vahel siiski annab tagasilööke. Kui te pole kindlad, siis parem ärge nii tehke. No ja isegi kui olete kindlad, mõelge enne mitu korda. 28. Üheaegne liikumine Kui liigute hästi kokku harjutanud kaheses-kolmeses seongus mööda suhteliselt kerget reljeefi, siis üheaegne ronimine kiirendab teie edasiliikumist tuntavalt. Pole vaja üksteist julgestada iga kaljurahnu juures ja igal enam-vähem järsul lõigul. Piisab ka, kui näiteks liikuda mäeharja erinevatel külgedel. Kui teie paariline peaks kukkuma, siis köiehõõrdumine vastu mäeharja peatab ta langemise ilma eriliste probleemideta. Levinud viga on harjal liikudes endale köie kätte puhtimine. Ärge seda tehke. Köis olgu kogu aeg mõõdukalt pingul. 29. Ärge passige arusaamatute kohtade peal Oletame, et ronite mööda harja ja ühtäkki olete hargnemiskohal: kuhu minna – pole aimugi. Kõige õigem – minge kontrollige mõlemat suunda. Kaotate küll mõnevõrra aega, aga sama palju kaotaksite koha peal passides. See-eest saate tõenäoliselt teada, kuhu minna ei maksa ja kuhu maksab. Kui tippu välja jõuate, ärge samuti pikalt tuterdage, kui teil seal midagi tarka teha pole. Tipp moodustab parimal juhul poole teie teekonnast, teil on vaja veel ka laskuda. 30. Ajakokkuhoid laskumisel Kõik grupiliikmed kinnitagu oma laskumisvahendid ja repsunöörid laskumisköiele samal ajal, kui seda teeb esimene laskuja. See on aktsepteeritav tehnika ning nõnda saab kohe, kui esimene laskuja alla on jõudnud, järgmine laskuja viivitamatult tegutsema hakata. Kui grupis on üle kolme liikme, on ajavõit arvestatav. Nõuanne: vältimaks tülikalt suurt hõõrdumist topeltköiel laskumisel, proovige... -
panna julgestusvahend tagurpidi – et hambad poleks kokkupuutes
pidurdava köieharuga;
Kokkuvõte Tihtipeale, kui inimesed käivad mägedes koos instruktori või lihtsalt kellegi endast kogenumaga, siis see hoiab neid pidevalt toonuses ja kõik tegutsevad pigem kiiresti ja operatiivselt. Aga kui hakatakse iseseisvalt käima, siis lastakse end lõdvaks ja algab ebaproduktiivne loivamine. Laske lihtsalt kätel kiiremini käia ja ongi juba hea. No ja kui teil pole tegelikult eesmärki ronida kiiresti või tehniliselt keerukaid marsruute, siis võite kõik öeldu ära unustada. Hoidke ennast! Ronige kiirelt ja ohutult. Rees comments powered by Disqus |
