Tehnilise kaljuronimisvõistluse juhend (20-21.05.2000)

EESMÄRK JA ÜLESANDED.

Tehniliste oskuste kinnistamine, tehnilise kiiruse viimistlemine ja koostöö sujuvuse tagamine.

VÕISTLUSTE AEG JA KOHT.

Võistlused toimuvad 20. – 21. mail 2000.a. Põhivõistlus on Viljandis Karula veskil 20. mail algusega kell 9.30 (registreerimine). Stardiaeg 10.30. Hilinejad saavad loa startida nimekirja lõpus.

Kui on palju võistlejaid, siis jätkatakse järgmisel päeval.

Soovi korral toimub 21. mail lisaüritusena “Väike klemmironimine”.

KORRALDUS.

Võistluste korraldus on kollektiivne, st. kohaletulnud võistlejad on paarikaupa üksteisele kohtunikeks. Nad fikseerivad vead, mis hiljem vastava tabeli abil arvestatakse karistussekunditeks.

Võistlused on köiskondadele (2 inimest köiskonnas). Paaride stardijärjekord loositakse. Samuti loositakse paarist esimene trassilemineja.

OSAVÕTJAD.

Võistlus on lahtine. Osavõtja sugu ei määratleta. Osa võivad võtta need, kellel on vajalikud tehnilised oskused ja varustus. Eeldatav on eelnev mäeskäigukogemus.

Teistkordselt (näiteks teise kaaslasega) startida ei saa.

LÄBIVIIMINE.

Võistlused toimuvad ühes etapis: köiskond läbib etteantud raja aja peale, vead arvestatakse ajalise kaotusena (vt. Lisa nr. 1. Eksimuste arvestamise tabel).

Järgmisel päeval toimub eraldi arvestusena osavõtjate soovi korral lisavõistlus pealkirjaga “Väike klemmironimine”.

GARANTIID.

Võistlejad garanteerivad, et nende tehniline tase vastab trassi ohutule läbimisele.

Kohtuniku julgestus puudub.

REGISTREERIMINE.

Osavõtjad peavad registreeruma tunni jooksul enne stardi algust. Kui mõni paar hilineb, lülitatakse ta võistlejate nimekirja lõppu ning lubatakse trassile.

Trassi läbimine on tasuta.

Meeldetuletus: kuna on vaja maksta veski kasutamise eest, siis korjatakse see raha kokku kõigi ronimislaagris viibinute käest.

ARVESTUSSÜSTEEM.

Võistluste jälgimine on kollektiivne (osavõtjad). Teekonna läbimist arvestatakse ajaliselt ja tehniliselt. Tehniline eksimus kajastub vastavalt eksimusele lisaaja liitmises vastavalt tabelile (vt. Lisa nr. 1.).

Kohtunikud fikseerivad kontrollkaardile vea kirjelduse.

Arvesse läheb mõõdetud ja arvutatud trassi läbimise aeg.

Kontrollaega pole.

AUTASUSTAMINE.

Osavõtjaid autasustatakse diplomitega.

TRASSI SPETSIIFIKA.

Trassi ülesehitus sõltub otseselt veski seinte omapärast. Hoone kumerus ja teravad ääred tingivad selle, et jaamu tuleb teha tihedamini kui tavalisel trassil (ümber veski kuuldavus halveneb järsult), samuti ei ole võimalik köisi vedada üle teravate betoonäärte. Samuti on jälgitud, et julgestuspunkideks ei oleks ainult klemmid, vaid ka sarved ja konksud (ohutus). Pendli sooritamise ja laskumise organiseerimiseks tuli valida sellised kohad, kus oleks võimalik köie läbijooks. Vastavalt trassi spetsiifikale tuleb antud juhendit punktuaalselt jälgida.

TEHNILISE TRASSI KIRJELDUS.

Trassil luuakse kuus (6) jaama.

I jaam asub veski uksest paremal pool. Jaam luuakse kahest klemmist ja põhiköiest. Esimene ronija suundub seinale üles – 1. naelaks on konks – 2. naelaks on konks – 3. naelaks on karabiiniga konks. Järgneb pendli sooritus. Selleks tuleb teha 3. naela korraks enesejulgestus, kuna põhiköis tuleb läbi karabiini panna. Karabiini võib avada, kuid tuleb jälgida, et muhv uuesti kinni keerataks. Ronija laskub uuesti alla suunaga tagasi esimese jaama poole, samal ajal korjab kokku seinale pandud varustuse. Kui esimene ronija jõuab ääreni, fikseerib julgestaja köie ja esimene võistleja sooritab pendli kivikaminani. Pendli soorituse kohta vt. Nõuded. Pendel. II jaam luuakse kaminasse.

Kui on loodud julgestus, liigub teine ronija ääreni ja sooritab pendli. Köis tõmmatakse jaama, kui mõlemad seisavad enesejulgestuses.

SKEEM: 1. KUNI 2. JAAM. II jaam asub kaminas. Esironija vahetub. Liikumine jätkub mööda äärt. 1. nael on konksus – 2. nael on klemm – 3. nael on “sarvel” (pael) – 4. nael on klemm. Ronija liigub tellisseinani (puudutab käega) ja laskub maha. Liikumine jätkub žumaariga kaminast üles (lokaalne köis), esironijal on ees haarav sõlm. Kaminas on veel üks sõlmega köis, sinna tuleb 5. nael. Kaminatorule luuakse III jaam.

Paariline läbib kaminalõigu samuti žumaariga, haaravat sõlme pole vaja.

SKEEM: 2. KUNI 3. JAAM. III jaam asub kaminatorul. Esironija vahetub. Nüüdne esironija laskub katusele – 1. nael vihmaveetoru konks (mitte vihmaveetoru!) – 2. nael on klemm – 3. nael on klemm – 4. nael on klemm. Ronimissuund on allapoole kuni veski ääreni. IV jaam luuakse aknale, mis asub veski ukse kohal.

SKEEM: 3. KUNI 4. JAAM. IV jaam on aknal. Esironija vahetub ja suundub paremale üles suunaga “sarvede” poole. 1. nael on klemm – 2. nael konksus – 3. nael konks – 4. nael klemm – 5. nael “sarvel” seistes aknavarvale. V jaam luuakse konksu betoonnegatiivi alla müüri ja betooni piirile (betoonseina kõige alumisem konks). SKEEM: 4. KUNI 6. JAAM. V jaamast organiseeritakse laskumine alla VI jaama.

Esimene vahetub, st. esimesena laskub see, kes jõudis V jaama viimasena. Laskumisköieks on oma köis.

VI jaam luuakse kaevukonksu.Vt. nõuded.

Kokkuvõte trassist. I jaam (UKSE KÕRVAL) – 2 jaamanaela+3 naela, pendel - II jaam (MAAKIVIKAMINAS) – 5 naela - III jaam (TELLISKAMINA TORUL) – 4 naela – IV jaam (AKEN VESKI UKSE KOHAL)– 5 naela – V jaam (BETOONSEINA ALUMINE KONKS) – laskumine VI jaama (KAEVUKAANE KONKS).

NÕUDED.

START	Köis on puhitult käes. Võistlejad on vöösüsteemis ja varustus küljes. Jaamaköis on võistlejal küljes. Võistlejad seisavad stardipaigas ukse kõrval.
FINIŠ	VI jaam loodud. Mõlemad võistlejad on jaamas enesejulgestuses. Köie üks ots on fikseeritud VI jaamas. Köis on V jaamast alla tõmmatud, st. mõlemad köie otsad on maas.
LASKUMINE	Köie võib alla heita alles siis, kui organiseeritakse laskumist. Laskumisköie otsas peab olema sõlm. Esimene laskub fikseeritud laskumisköiel (oma köis) kaheksa või plaadiga või dülfriga ja ülemise julgestusega, mis organiseeritakse samuti oma köiest. Teine laskub kahekordsel köiel kaheksa või plaadiga või dülfriga, julgestuseks haarav sõlm. Viimane laskuja eraldab köied eralduskarabiiniga. Laskumisköis peab olema fikseeritud VI jaama,st. mõlemad otsad, kui teine laskub. Köie allatõmbamisel on üks ots fikseeritud. Oma köis tuleb V jaamast alla tõmmata, varustust ei tohi üles jätta. Laskumisel tuleb kasutada kindaid.
ŽUMAARIGA TÕUS	Esimesel on alumine julgestus + haarav sõlm. Teisel on ülemine julgestus. Köis žumaarilõiguks on lokaalne, mitte oma köis. Žumaari kasutavad tõusuks mõlemad.
JAAM	(Jaama all mõeldakse mägede tingimuses kolmest kaljunaelast või kahest naelast ja ühest klemmist ning põhiköie jupist moodustatud julgestuspunkti. Samuti seda, kui põhiköis on fikseeritud ümber kindla rahnu. Viljandi veskil asendab seda mõni lokaalne ja kindlalt kinni veskil asuv konstruktsioonielement: konks või toru.) Jaam luuakse põhiköie jupist (firnikate nimetus Rudolf) kasutades surmasõlme kontrollsõlmega (sõlmedega). Kontrollsõlmede arvu määrab ära see, millist surmasõlme modifikatsiooni kasutatakse. Enne jaama kasutamist on KOHUSTUSLIK kontrollida selle töökindlust.
NAELAD	Trassi kirjelduses ettenähtud naelte (klemmide ja tugipunktide: lokaalsed konksud, rippköied ja “sarved”) kasutamine on kohustuslik. Naelte kasutamise järjekord on kindlaks määratud trassi kirjelduses, järjekorra järgimine kohustuslik (ohutuse huvides). Veskile sobivad kõige paremini stopperid ja stopperikujulised väikesed klemmid (“nuts” – tõlkes pähklikesed).
JULGESTUS	Kaaslase julgestus läbi jaamakarabiini on kohustuslik. Lisajulgestusvõtted vabal valikul. Pendli puhul on targem (soovituslik) kasutada UIAA-sõlme, sest nii on parem köit fikseerida. Kaaslase julgestamiseks tuleb kasutada kindaid.
ENESEJULGESTUS	Esimene ronija võib enesejulgestuse teha eraldi kindlas punktis, nagu kaminatoru, konks, aknavarb. Kui selline koht puudub (näit. I jaam), siis jaamaköiele. Teine ronija teeb enesejulgestuse jaamaköiele. Kui jaamas toimub varustusevahetus, siis peab mõlemal olema enesejulgestus. Jaamades on enesejulgestus kohustuslik, ka I ja VI jaamas, samuti on vajalik enesejulgestuse kontroll.
KÖIE ASEND	I jaamas – maas. II jaamas – julgestaja juures. III jaamas – julgestaja juures. IV jaamas – julgestaja juures. V jaamas – julgestaja juures kuni laskumiseni, siis võib laskumisköie koos sõlmega alla heita. VI jaamas – maas. Köis ei tohi maha või allapoole langeda (lubatud umbes meeter julgestaja kandadest), st. et köis on julgestaja juures.
KÖIS	Võistlustel kasutatakse ainult pikki köisi (u. 40 m). Köie lühendamine pole lubatud, köit kasutatakse kogupikkuses.
KÄSKLUSED	Seongu enda kokkuleppel, eeldatav on üksteisest arusaam.
JUHEND	Juhendi lugemine koos kõigi lisadega on KOHUSTUSLIK.
VARUSTUS KÖISKONNALE	Köis u.38-40 m, 2 vöösüsteemi (alumine ja ülemine osa, karabiinid, 2 enesejulgestusotsa), 2 žumaari, 2 laskumisvahendit (plaadid, kaheksad või laskumiskarabiinid), 2 repsu haarava sõlme jaoks, pikendusi, muhvita karabiine, 2 julgestuskarabiini (muhviga), kindad, 2 Rudolfit (põhiköie juppi u. 5 m jaamaköieks), stopperid (vm. klemmid), klemmikonks, kui vajalikuks peetakse. Varustus peab olema piisav vastava trassi ohutuks ja reeglitekohaseks läbimiseks. Rudolfid saab vajadusel Heili käest. Köied on kas isiklikud või Firni omand, mida saab kohapeal laenata.
ABI	Suuline abistamine on lubatud. Suulise abi küsimine on lubatud.
PENDEL	(Pendlit kasutatakse mägedes raskest lõigust ülesaamiseks, et jätkata teed kas paremalt või vasemalt poolt üles.) Perfektne pendel on A-kujuline. Selle sooritamiseks ronib esimene ronija üles, lööb naela (veskil konks) ja paneb köie sealt läbi. Ronib viltu alla tagasi ja korjab seinalepandud varustuse kokku. Pendli sooritamiseks fikseerib julgestaja köie. Esironija toetub köiele ja jalgadega joostes läbib “raske lõigu”. Pihkusid ja sõrmi seina puudutamiseks kasutada ei tohi. Labakäe teist poolt ja muid kehaosi aga küll. Pendli teise otsa jõudnud, peab aga seinast kinni krabama (et mitte tagasi lennata). Teine ronija ronib ääreni ja sooritab pendli samadel tingimustel. Köie fikseerib nüüdne julgestaja. Jõudnud jaama, asub ka teine enesejulgestusse, köie üks ots sõlmitakse lahti ja köis tõmmatakse ülevalt karabiinist välja.
VARUSTUSE ASEND	Vajaminev varustus peab olema vöösüsteemis nii, et see ei segaks ronija jalaastet.

EKSIMUSTE ARVESTAMISE TABEL.

Lisa nr. 1.

JAAM

Puudub kontrollsõlm	30 sek.
Jaam ei tööta	30 sek.
Jaama ei kasutata	30 sek.

VAHEPUNKTID

Vahepunkt jääb vahele	30 sek.
Klemm tuleb ära	30 sek.
Pael tuleb “sarvelt” ära	30 sek.
Vahepunkt ei tööta	10 sek.

KÖIS

Köie asumine üle meetri julgestaja kandadest allpool

10 sek.

Köie mahakukkumine

NB! Pendliköie väljatõmbamisel mahakukkunud köieots on lubatud.

30 sek.

Köie kinnijäämine

20 sek.

HAARAV

Haarava sõlme puudumine	20 sek.
Haarava kinnikiilumine	10 sek.

JULGESTUS

Julgestuse puudumine	30 sek.
Liikuma hakkamine ilma julgestuseta	30 sek.
Julgestus tehtud mujalt kui jaamaköiest	20 sek.
Köielõtk (julgestus ei toimi)	30 sek.

ENESEJULGESTUS

Enesejulgestuse puudumine	30 sek.
Teisena tulija enesejulgestus mujal kui jaamas	20 sek.

VARUSTUS

Varustuse kaotamine	20 sek. ühe eseme kohta
Varustuse puudumine	10 sek.

LASKUMINE

Laskumisköiel puudub sõlm	10 sek.
Laskumisköie otsad pole alljaama fikseeritud (teine laskuja)	10 sek.
Laskumisköie üks ots pole jaamas köie allatõmbamise ajal	10 sek.
Eralduskarabiini puudumine	10 sek.

PENDEL

Pendliköiele jääb sõlm (väljatõmbamisel)	10 sek.
Pendli sooritamisel puutus pihk või sõrmed seina	10 sek.
Pendliköis ei tule alla	10 sek.

MUU EKSIMUS

Kandadest allpool rippuv varustus (v.a. köis – vt. märkust KÖIS)	10 sek.
Muu eksimus	10 sek.

KUKKUMINE

Oleks eeldatav, et midagi sellist ei toimu, kuna KOHTUNIKU JULGESTUS PUUDUB. Õnneks on trass paigutatud võimalikult madalale ja naelte asukoht on ohutuse seisukohalt täpselt välja mõõdetud. Kui siiski toimub libisemine ja/ või kukkumine, siis võib võistlust jätkata, kui seda soovitakse.

Libisemine üle meetri allapoole või kukkumine

1 minut

KOMMENTAAR.

Eksimused tekitavad niigi viivitusi, lisasekundid on lohakuse eest.

Vead tuleb parandada , näiteks puuduolevale (mahajäetud) varustusele tagasi järele ronida kõikide julgestusreeglitega vastavuses. Allakukkunud varustus on kaotsiläinud varustus (see, mis on maapinnale kukkunud). ERILIST TÄHELEPANU TULEB PÖÖRATA JULGESTUSELE JA ENESEJULGESTUSELE, OLEKS KENA, KUI SELLES VALLAS EKSIMUSI POLEKS.

Juhendile ja Lisale nr. 1 liitub Lisa nr. 2 , mis on käsitsi joonistatud skeem trassist, jaamadest ja vahepunktidest (naelad). Seda saab näha ka kohapeal. Lisa nr. 3 on “Väikese klemmironimise juhend”, trass tehakse siis, kui on soovijaid ja sellel on eraldi arvestus (pisivõistlus).

Lisa 2

Käsitsi joonistatud skeem trassist: 1. KUNI 2. JAAM.
2. KUNI 3. JAAM.
3. KUNI 4. JAAM.
4. KUNI 6. JAAM.

VÄIKESE KLEMMIRONIMISE JUHEND.

Lisa nr. 3.

Põhieesmärk: klemmide panemise harjutamine.

Nõuded ja veaarvestus on sama, mis põhivõistlusel.

Lühike kirjeldus.

Start antakse nii, et võistlejad on veski ukse kõrval uksest vasakul pool maas.

I jaam luuakse aknale ukse kohale, sinna ronivad võistlejad vaba tehnikaga.

Edasine trass läbitakse veski kõige alumist osa mööda, ülemiseks piiranguks veski rant. Randist kõrgemale käsi panna ei tohi, randile aga küll.

Teel jaamani tuleb panna seinale köie jaoks 7 klemmi (stopperit arvatavasti) koos paeltega.

Maakivikaminas on II jaam, esironija vahetub. Enesejulgestus jm. nõuded on samad, mis pikal trassilgi.

Teel III jaama liigutakse sama põhimõtte järgi allpool ranti ja pannakse seinale samuti 7 klemmi koos paeltega ning köis sealt läbi.

III jaam asub “sarvedel”, sinna tohib ronida siis, kui käsi ulatub “sarve” haarama. Ettevaatust tõusul!, kuna kiivreid pole kasutuses.

III jaamast laskutakse maha.

Laskumisköis visatakse alla siis, kui organiseeritakse laskumist.

Köie otsad jäävad esimese laskuja külge fikseerituks kuni köie väljatõmbamiseni. Siis sõlmitakse üks ots lahti.

Jaamaköit “sarvele” ei jää, järelikult tuleb viimasel laskujal köis ümber “sarve” panna ja laskuda kahekordsel köiel.

Kukkumise korral võib võistlust jätkata, karistusaja arvestamist vt. Veatabel.

Lühike kirjeldus: I jaam AKNAL – 7 klemmi – II jaam KAMINAS – 7 klemmi – III jaam “SARVEL”

ja laskumine maha.

Ronimine toimub täispikkuses köiega (u. 38 – 40 m).

“Väikesest klemmironimisest” võivad osa võtta kõik need, kes oskavad luua jaamu, enese- ning kaaslasejulgestust ning panna klemme ning organiseerida oma köiest laskumist ja laskuja julgestust samal ajal.

Juhendid ja veatabelid koostas Heili Hani (mei [ät] ut.ee).

14. aprill 2000.a.

Juhendeid ja veatabeleid võib vabalt levitada, kasutada ja modifitseerida, kui selle eesmärk ei ole kommertslik.

comments powered by Disqus