Uudiseid Kaukaasiast - rusuvool

Olukorda kajastas ka Eesti meedia. 25.juunil andis BNS teada Künnapi grupi raskustest. Nende olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et grupil oli kaasas buss Eestist, mis välistas võimaluse, et kogu grupp lahkub jalgsi mudavoolust ärauhutud maanteed ületades.

Augustikuu esimesel päeval saabusid uudised esimeste Eesti mudavangide saabumisest tagasi koju. Eesti Päevalehes ilmusid kaks artiklit Jaan Künnapi grupi olukorrast: üks kojujõudnutest , teine sinnajäänutest . Noorte Matkaklubi grupi liikmetel õnnestus Kaukaasiast lahkuda jalgsi ärauhutud maanteed ületades, peale lõhutud teelõiku hangiti uus buss. Alan Roodi sõnade kohaselt (NMK grupi koosseisus) oli 28.juulil juba sillakene sõiduautodele avatud, suurematel sõidukitel võis sellest hoolimata olla raskusi purustatud teelõigu ületamisel.

Augusti alguses andis Tarmo Männardi sõnade kaudu detailsemat infot rusuvoolu tekitatud kahjustustest Tartlane.ee.

Rusuvoolud on Kaukaasias suhteliselt sage nähtus. Muranov, raamatus "Maakera loodusjõudude kütkes" kirjeldab taolisi muda- ning rusuvoole üsna värvikate sõnadega.

TALLINN, 25. juuli, BNS - Poolsada Eesti alpinisti on juba nädala Põhja-Kaukaasias loodusvangis, kuna möödunud nädalal Baksani orgu tabanud rusuvool lõhkus maanteed ja mägimatkajad ei pääse seetõttu orust välja.

Eesti alpinistidega on kõik korras, kuid nende buss ei saa Baksani orust lahkuda, kuna rusuvool on lõhkunud maantee ja ajutiselt ehitatud teed mööda ei pääse buss läbi, teatas Jaan Künnapi juhitud Eesti alpinistide rühma instruktor Enok Sein teisipäeval.

Seini sõnul ei ole teada, millal maantee taastatakse. See võib juhtuda mõne päeva jooksul, aga võib võtta ka nädala või rohkem aega.

Sein ütles, et osa alpinistide rühmast läks Kabardiini-Balkaari pealinna Naltshikisse, et uurida seal võimalusi leida mõni bussile alternatiivne transpordivõimalus.

Esialgsete plaanide kohaselt pidid Eesti alpinistid Põhja-Kaukaasiast tagasi jõudma esmaspäevaks.

Elbruse jalamil asuvat Baksani orgu tabas rusuvool möödunud nädala kolmapäeval. Eesti alpinistid rusuvoolu all kannatada ei saanud, kuna olid orust kõrgemal.

Rusuvool pühkis minema ka kaks silda Gerhotshani jõel, purustas gaasijuhtme ja elektriliinid ning mitu maja. Orus pole telefonsidet, elektrit ja gaasi. Venemaa ametlikel andmetel sai rusuvoolus surma kaheksa inimest, kohalike elanike sõnul aga 50-100 inimest. Teisipäeval oli Baksani orus peatänaval veel kahemeetrine vesi, kuna jõgi väljus rusuvoolu tõttu kallastest, teatas Sein.

Ta lisas, et Eesti alpinistide buss osales kohalike elanike päästmisel ja aitas helikopteri maandumiskohale viia 16 kohalikku last.

Uudise on edastanud Baltic News Service

Tagasi algusesse

KOHUTAVAD VOOLUD MÄGEDEST

Paljud maailma linnad asuvad uhtkuhikutel - kohtades, kuhu mägedest väljuvad jõed on kuhjanud hulgaliselt setteid. Sealsete elanike rahulikule elule võib aga kriipsu peale tõmmata kohutav katastroof: elamud ja inimesed langevad ootamatult mäehiiglaste sülest vallanduva pimeda raevutseva loodusjõu - rusuvoolu - ohvriks. Mägedes elades pööratakse tähelepanu kuristike nõlvadele. Neis on näha kivirahnude ja -rusu kuhjatisi, mis esimesel pilgul jätavad vormitu massi mulje. Tegelikult kujutavad nad endast kivijõgesid, kus voolavad vee asemel kivid. Need on kivist jõed. Nende voolamist pole võimalik märgata, sest see on väga aeglane: 1-2 m kuni 20-25 m aastas. Kivid roomavad pidevalt mööda nõlva alla, nende asemele aga nihkuvad uued.

Kust nad tulevad? Voolava vee, tuule ja temperatuurikõikumiste mõjul käib looduses lakkamatu murenemisprotsess. Nende väga aktiivsete looduslike tegurite toimel väheneb kivimiosakeste külgetõmbejõud. Kaljude küljest murduvad lahti tükid ja isegi suured pangad. Kõik see materjal veereb mööda mäenõlvu allapoole, puruneb väiksemateks tükkideks, voolav vesi haarab neid kaasa, lihvib ja peenestab veelgi. Kuhjudes pidevalt reljeefi madalamatesse osadesse, täiendab see materjal kivivoole. Mägedes esineb sageli tugevaid äikesevihmu. Need sulatavad lund ja sunnivad ka liustikke sulama. Tormitsevad veed viivad allavoolu kaasa kive ja munakaid, kuid nad suudaksid veelgi enam tahket materjali kaasa haarata, seda võimaldavad kurummid. Nimelt valguvad valinguveed kergesti läbi kivikuhjatiste kurummide põhjani ja muudavad selle libedaks. Rusuvoolud, mis saavad alguse kõrgelt mägedest, hakkavad mööda nõlva alla sõitma. Nende liikumiskiirus ulatub mõnikord mitme meetrini sekundis. Haarates oma teekonnal kaasa uut murendmaterjali, muutub rusuvool nii võimsaks, et lükkab teelt kõrvale suuri rahne ja kivimürakaid. Laviin, mis koosneb veest, mudast ja kividest, liigub edasi tohutu võimsa vallina. Vastu takistust põrgates ta peatub, kuid mitte kauaks. Ülaltpoolt juurdetuleva vee ja kivimassi survel murtakse tõkkest läbi ning laviin sööstab alla, hävitades ning purustades kõik oma teel. Rusuvoole on mitmesuguseid. Kaotanud oma ründejõu, hääbuvad ühed pärast lühikest teekonda. Teised läbivad kümneid kilomeetreid ja aina kasvades kannavad mägedest välja sadu tuhandeid ja isegi miljoneid kuupmeetrit tahket materjali. Suurem osa sellest sadestub uhtkuhikutena. Endine õitsev oaas muutub sügavatest uhtorgudest lõhestatud kivikõrbeks, on täis külvatud munakaid ja kivirahne.

Rusuvoolud tekivad Kaukaasia, Siberi ja Kaug - Ida mägedes, Alpides, Kordiljeerides ning paljudes teistes mägirajoonides. Olenevalt sellest, missugune materjal on ülekaalus, liigitatakse rusuvoole muda-, muda-kivi- ja vee-kivivooludeks. Inimesed nimetavad rusuvoole mägidraakoniteks või kivielukateks. Need sõnad äratavad õudust ja meeleheidet, kuna hirmuäratavad rusuvoolud on põhjustanud palju muret ja õnnetust. Vesuuvi purske ajal 79. a. hävitas järskudelt nõlvadelt alla laskunud rusuvool Herculaneumi linna. Ta kihutas sellise kiirusega, et ükski elanik ei pääsenud. Irazu vulkaani jalamil Costa Ricas asub Cartago linn. Hiljuti ärkas vulkaan pärast pool sajandit kestnud uinakut ning paiskas linnale tohutul hulgal laavat ja tuhka. Seejärel algas selles piirkonnas uskumatult äge paduvihm. Ta tekitas võimsaid rusuvoole, mis pühkisid oma teelt kaljud, puud, laava. Linn ja ümbritsevad külad said tugevasti kannatada. Inimesed on pidanud tihti pidanud kohutavat kahevõitlust loodusjõuga, tihti on kaotaja poolel selles võitluses olnud inimene.

A. Muranov, Maakera loodusjõudude kütkes, Tln.,1986. lk. 127-132.

Tagasi algusesse