Neiud, neiud, mis me teeme,
asjad kotti, lähme teele.
Kus me lähme, kuhu minna
seljakotti ei jõua vinna.
Selleks oleks vaja mehi,
tugevaid ja muskleis kehi.
Harjusk Ärni Haanias poisse näinud,
kui seal kaubareisil käinud.
Mägipojad seal kui härjad,
seljad polegi neil märjad.
Munamäel nad kurnivad,
tühja tähja turnivad.
  Orutütreil rõõmustama hakkas meel-
kas tõesti olemegi varsti teel!
Joodeldades mäkke suunasid nad kõrid.
Tulge kähku alla,
võtkem parem miskit mehisemat jalgealla!
Naljatilgad neiukesed, mis on Lõuna-Eestist mehisem!:)
Elbrusele minna plaan,
kuid ei tea kuis üles saada matkakraam.
Poisid, aitab naljast, Munamäel võid mängida vaid karjast.
  Mehed orgu ronisid,
end kähku kokku kolisid.

Ei takista vallid ei takista kraav,
kui kokku vaja saada saapa paar.
Siitnurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku !
Siit aidast ja sealt aidast leida võis mõnd kaigast.
Võeti küüslauk ühes
juhuks, kui tervis ütleb üles.
Nõnda pakiti siis kraami,
nii et vedamiseks vaja praami.
õnnelikult vajaminev kokku sai,
igaks juhuks maha jäeti äi.
Kodu pisarais maha jäeti,
põllud naabri hoolde seati.

Sõiduk juba teel
paranes siis kõigil meel.
Moskva lähistele jõuti tunniga,
kas pole tore sõita rongiga.
 

Rongi laul.

Mäge nähes rõõmsalt sõiduriista hülgasid,
kuid hiljem hoopis bussi pelgasid.
Näod valged, süda kaame-
"Tahaks panna jalad maale."

Eile sõber läks ja jäigi teele,
täna võib see saatus leida mind
Tuleta siis hetkeks, kallis, meele
seda, et ma embasin mõttes sind
sind, sind, ... Ai ai aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!!! Tee taeva ronis nagu uss-
kui vaid tasemini sõidaks buss!
Hea, et kohale ta jõudis tervelt,
juht ju kurve võttis sirgelt.

Siledamaks muutus tee,
kui mööda trossi ronis see.
Tunne nagu eskalaatoril
räbal ning üsna ripakil.
Tünni veerelt vaatasid nad alla,
vast ei kuku seekord alla.
 Seiklused patja maeti,
enne seda laud veel kaeti

Väikesed lapsed kõik magavad juba, minagi magama läen,
tuut tuut rongid ja buss,
unes teid, unes teid kindalsti näen. Hommik päikese ja rõõmu tõi,
väike muregi kergelt närve sõi.
Koormat vedama eesleid vaja,
kuid vaid kasse pakkus võõrustaja.
Ütlesid, et harjub ära,
kui ei tee sest palju kära.

Leopold võimlemine algab nüüd ja kohe!

Vaja teha enne ronimist paar harjutust,
et mäes ei tuleks karjatust.
Mõned testid saadi teha,
kontrollitud sai keha.
Nüüd meil füüsis vormis,
võid kõlkuda ka tornis.
Sammud seati mäele,
tipp allutati väele.
Et kõrgus ei teeks paha,
roniti veel korraks maha.
 Aeg mehetegudeks oli küps,
teele mindi varemgi kui algas lüps.

Kes hommikuti ronib mäes, see asjatult ei longi.
Sa seda tead taram - tara, et selleks hommik ongi.
Vinni Much! Kuid ilm- see keeras ära
võttis kaasa silmasära.
Katki jäi to värk,
kuivama seati alussärk.
Päeval uuel trotsida ei lastud tuulel.
Tipu poole rühiti,
käega udu pühiti.
Mõned meetrid enne lõppu
polnud tipust mingit kõppu.
Lähme parem edasi-
häbi minna tagasi! Tule tule tipukene ,
tule alla kallikene.
Minu saapa hõbedased,
kullakannu kastetud. Mägi andis järele,
tipp jõudis pärale.
Rõõmurullid keesid ühispajas,
terve org sest kajas.

Epiloog

Rõõm mis valdas noid südameid,
kõndis mööda külateid.
Tõi kokku seltskonna vahva,
kes kõik mägedesse tahtva'.
Jooksva nüüd mööda Tartu linna,
tahavad vist kõrgustesse minna.

Heili, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust ronija,
sest on vallanud mind alpinism ja see võluv mägismaa.
Heili, mulle näita, vaid mõni moodne samm, kuis mäes käib,
paarist sammust peaks ju aitama, et ma võiksin ronida.
Ja kui saabub me õige aeg, Much meid mäkke viib,
maailm siis kaob ja paradiis avatud meile on siis.

Heili, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust ronija,
sest on vallanud mind alpinism ja mind võlub see.