Sissejuhatuseks
Järgnev on kokkuvõte matkavarustuse teemalisest loengust Firnis, on rõhuasetusega alpinismile ning koostatud eesmärgiga aidata paremini orienteeruda endale sobiva matka-/alpivarustuse soetamisel valikute tegemiseks. Püütud on kirjeldamisel välja tuua varustuse juures tema olulisemad omadused ja funktsionaalsused, et selle põhjal oleks võimalik edaspidi igaühel endal teha järeldusi mida enda jaoks varustuse juures hädavajalikuks pidada ning edukalt iseseisvalt sobivaid valikuid teha.
Mägedesse (ja teistel matkadel) sobiva varustuse valikul võiks silmas pidada võimalike eesseisvate ilmastikuolude ning vastavalt planeeritud marsruudi/matka raskusastmest tulenevate situatsioonide ja võimalike ohtudega hakkama saamiseks.
Eelkõige riietuse ja saabaste valikul ning soetamisel soovitaks arvesse võtta ka võimalusega kogeda ekstreemsemaid olusid, kui seda annavad keskmised ilmastikeolude kirjeldused matkapiirkonna kohta. Mägede puhul võiks soetatavat varustust hinnata kriitiliselt arvestada eelkõige võimalustega, et millisel määral vastab varustus järgmisteks erandjuhtudeks - esineb oodatust/keskmisest kuni 10 kraadi külmemad temperatuurid, esineb tormituult 30 ja enam m/s või esineb tugevat sadu mitmeid päevi järjest. Tuleks silmas pidada ka võimalusega, et muutlikud/ekstreemsed ilmaolud võivad muuta oluliselt ka marsruudi iseloomu ja raskusastet.
Siia sobib hästi pisut täiendatud ütlus - “ei ole halba ilma/olusid, on ebasobiv riietus/varustus”
Ei ole õiget ega valet varustust. Sõltuvalt kasutatavast varustusest on teatud asjaolude kokkulangemisel mõne varustusega lihtsalt seotud väiksem ja teisega seotud suurem risk. Loodan väga, et ei tule ette sellist olukorda, kus olete sunnitud oma eesmärgist loobuma seepärast, et varustus pole oludele kohane, olgu selleks kasvõi näiliselt selline tühine asi nagu kinnastel julgestuse (kumminööriga enda küljes) puudumine või pole saabaste soetamisel arvestanud piisava varbaruumiga, jne.
Reeglina seab varustuse soetamisele piirid finantsvõimalused. Alpinismiga tegelemise varjatud “lõksuks” on, et reisikuludega asi tavaliselt ei piirne, vaid lisanduvad ka vajaliku varustuse soetamisega seotud kulud, mis teinekord ületavad reisieelarvet kordades. Nii on lisatud mõned alternatiivsed võimalused, arvestades samas et teie turvalisus eesseisvate olude ja takistustega toimetulekuks seejuures väga ei kannataks. Lisaks siin kirjatükis mainitavatele alternatiividele tuletage meelde Enoki loengut!
Alpinismiga alles-alles alustanule on alguses kindlasti veidi keerukas orienteeruda selles, et millist tehnilist varustust ta ikkagi vajab, samuti teada kasvõi seda et millise varustuse soetamisega võite vabalt oodata kuni kogemused neile järgi jõuavad. Just sellele mõeldes on tehnilise varustuse nimekiri koostatud, kus tabeli päises on lühidalt kirjeldatud ka marsruudi iseloom ja sellele vastav minimaalse varustuse loetelu. Mida tehnilisemaks marsruudid lähevad, lisandub üha uut varustust.
Paar lihtsat soovitust:
ü kui finantsvõimalused on piiratud ja üht-teist varustusest juba olemas, siis uue varustuse soetamisel keskendu hädavajalikule ja kõige olulisemale, olemasoleva puudused püüa katta alternatiividega
ü kui valid uut varustust, mõtle veidi ka järgmistele matkadele ja kaugematele eesmärkidele, et võibolla selles valguses on mõttekam osta juba kohe pisut parem varustus kui algul vaja läheks, kui aasta pärast osta sama (parem) asi uuesti…
Et üldpilt matkavarustuse hankimise võimalustest väga ühekülgseks ei jääks ning et matkajad on juba kord püsimatu loomuga rahvas ja ikka tuleb ette välismaa käike, siis sai lisatud mõned lähinaabruses ja sagedamini matkajate poolt külastatavate riikide matkapoodide lingid (läti, venemaa/peterburg, skandinaaviariigid, aga ka tsehhi ja slovakkia).
Samal eesmärgil on toodud suht kaootiline valik matkavarustuse tootjate kodulehtedest, osa neist on ka eestist kättesaadavad brändid, osa mitte – silmaringi avardamiseks on neidki hea sirvida.
Antud lühikokkuvõte on tehtud pisut kiirustades, ei pretendeeri absoluutsele tõele ega täielikkusele, seepärast on teretulnud asjalikud märkused ja täiendavad ettepanekud kirjatüki paremaks muutmisel!
Parimat!
ps.
Head varustust peab ka oskuslikult kasutama, sellest aga loodetavasti juba
järgmistel loengutel!
Olulisim
isiklikust matkavarustusest...
Saapad, jope+püksid, magamiskott, kindad, aga ka seljakott – ehk need asjad, millest sõltub matkaja heaolu ja turvatunne selliste välismõjude vastu nagu tuul, külm ja sademed.
Eesmärk on hoida käed-jalad-keha kuivad ja soojad.
JOPE ülesanne on väljastpoolt niiskuse eemal hoidmine, seest niiskuse välja transport
tuult&vettpidavast hingavast kangast,ei pea olema soe,küll aga peaks jätma kuivaks
pigem olgu jope kerge ja võimaldab vabalt liigutada, kui on raske ja kohmakas
kapuutsiga, teibitud õmblustega, pikema seljaosaga (katab tagumiku)
edukalt saab hakkama ka samade põhiomadustega suusajopega
alternatiiv: tavajopele peale vihmakeep või vettpidav kilekas
PÜKSID pükste funkts. sama mis jopel – väljast niiskuse tõrjumine, peab tuult ja vihma tugevast kangast, lisatugevdused säärel, põlvedel, tagumikul, teibitud õmblustega
lisafunktsid: täispikkuses küljelukud ja takjad, traksid, “kakaluuk”
alternatiiv: soojadele dressipükstele peale tõmmata vettpidavad kilepüksid
MAGAMISKOTT Hea ja rahuliku une üheks tingimuseks mägedes/matkal on kehal soe tunne!
Eestis, keskmäestikus matkamiseks võiks eelistada sünteetilist sulele (sulg on veidi kapriissem – ka juba keha hingamisest ja telgis tekkivast õhuniiskusest sulg ajapikku niiskub ja kaotab osa oma soojaomadustest, vajab rohkem tähelepanu/kuivatamist)
Parim sulg on hahal, seejärel luik, part.
Magamiskoti valikul lähtu pigem comfort temperatuurist kui extreemist.
Pea meeles, et t°-taluvus ja sooja/külmatunne on individuaalne!
Magamiskott pigem pikk kui lühike, kraega ja kapuutsiga, pingutussüsteemid
Head sünteetilised täidised: Polarguard 3D, DuPont Thermolite Extra, DuPont Quallofil, Quallofil 7, jne
Jälgi magamiskoti kaalu, sünt.magakoti normkaal 2,2..2,6kg (-15...-25), sulel 1,5kg
Jälgi ka magamiskoti suurust kokkupakitult,mõni suurem mõni väiksem
On soojem magada,kui paned külje alla teisegi alusmati (piisab ka õlgadest puusani)
On soojem magada, kui ostad juurde/õmbled ise nö. bivikoti ja/või fliisist sisekoti
SAAPAD halb/kehv saabas annab endast tunda igal sammul!
saabas peaks hoidma jala kuiva (käid märjas lumes,jõeületused,sademed, jms)
peaks kaitsma jalga (mugav,tald väga ei paindu ega väändu, kaitseb hüppeliigest)
dilemmad - poolkõrge/kõrge või pehme/pooljäik/jäik saabas – sõltuvalt eesmärgist!
kassidega kindlasti mugavam, kui on jäigem saabas ja varvastel piisavalt ruumi
hea alpsaapas – jäik, ei väändu, kõrge, hoiab jala kuiva, vähe õmblusi, vibram, kummirant kaitseb saabast, ninast piisavalt ruumi et vajadusel lisasokki panna, jm
Eestis: LaSportiva,Garmount,Bestard,Salomon,Samelin, mujal Koflach,Scarpa jt.
alternatiiv: kui kehv saabas, siis varu mitu kompl. sokke (kerge+villane) ja kilekotte!
KINDAD käed on teine külmetusohtlik kehapiirkond, tuleb tähelepanelikult jälgida ja kaitsta
Olulisim kaitsta märja ja tuule eest, pealiskinnas võiks olla vetthülgav
Külmades oludes töötab ka kinnaste puhul kõige paremini kihilisus ehk aluskinnas, pealiskinnas, vajadusel kolmaski kiht! Sõrmikutes külmuvad näpud kergemini
Eraldi soovitaks pidada töö/ja käimiskindaid ning laagrikindaid
Köietööks marsruudil sobivad väga hästi nt. kaljumarsruudile õhuke majapidamiskinnas ning lume ja jäänõlvadele soojema voodriga sõrmik-töökinnas!
Laagrikinnas ja ka marsruudil külmakinnas võib siis olla kas soe vanaema käpik vms.
Alternatiiv: kilest/kummeeritud kangast ise valmistada pealiskindad-labakud (hülgab niiskust ja kaitseb tuule eest), all siis nt villane käpik,vajadusel veel ka villane sõrmik
SELJAKOTT Alpinismiks opt. koti maht 80–90L,mägimatkaks 100–120L,vajadusel tipukott 25-45L
Valikuid langetatakse peamiselt rihmadesüsteemi mugavuse ja sobivuse põhjal kandjale ning koti kaalu ja funktsionaalsuse põhjal!
Võrdluseks tuleks proovida erinevate tootjate seljakotte, soovitavalt koos raskusega kotis (nt. 2-3 telki, mitte tühikaalus!).
Koti kaal küll üks valikukriteeriume, kuid pea silmas et hea vastupidav kangas reeglina ka raskem!
Pigem soovitaks kitsast kui laia kotti, küljetaskutega nii ja naa, kotil võiks olla parajas koguses lisarihmasid ja-aasasid, et vajadusel varustust koti külge riputada
HEA kott teenib sind kaua ja on mugav!
Muu isiklik matkavarustus…
Pikk soe pesu mägedes/matkal vajalik, isoleerib välisriidekihi kehast kui see niiskub, töötab nii keha soojendana kui ka keha higistamise tagajärjel niiskuse ärajuhtijana välistesse riidekihtidesse.
Ära kasuta puuvillast aluspesu matkal.
võrkpesu on parim vaid aktiivse kehalise töö korral
Passiivse kehatöö puhul paremad paksemad kangamaterjalid, villane on soe.
Soe kampsun/fliis paksemast poolvillasest (täisvillane pisut raske kaalult) kõrgekaelusega kampsunist täiesti piisab, et end matkal soe hoida.
Kampsuni alternatiiv oleks fliis, kas tuultpidavast kangast või paksust ja soojast fliiskangast. Valik on suur.
Vest/sulevest Vest on väga hea ja praktiline lisa riidekiht matkal!
Sulevest väga hea laagripaigas, külmas, tuule käes, pikematel peatustel.
Hea sulevesti otsingul kehtivad samad reeglid mis sulejope valikul.
Tuulekindlat ja/või sooja vesti lihtne ka ise õmmelda!
Sulejope Külmadesse tingimustesse, kus sademed lumena, kõrgmäestikus 5000+ meetrit ü.m.p., talvematkadel kus võib esineda karme miinuskraade, jne.
Sulg kardab niiskust, niiske sulg kaotab oluliselt oma soojaomadused!
Kui korralik tormijope olemas,siis keskmäestikus normtingimustes pigem liigne
Aja jooksul sulg väsib, kaotab oma kohevuse ning osa oma soojendusvõimest.
Soe müts pea kaudu toimub suur energiakadu, seepärast on parem pead soojas hoida
Müts võiks pidada nii tuult kui vihma, olla soe
Head lisad mütsil on kõrvaklapid ja sirm silme kaitseks
Vett ja tuultpidava ning sooja mütsi meisterdab ka ise edukalt!
Näomask lumetuisus, tormituules (ka juba väheste miinustº juures) võib teatud oludes hädavajalikuks riideesemeks olla, et kaitsta külmakahjustuste eest nägu.
Nö. suusamask kergest kangast ja/või tuulekindlast kangast näomask
Lihtne ise valmistada, vajalikku kangast leiab (nt. IlvesExtra kangapoest)!
Sokid ei pea kindlasti olema kallid ja tehnoloogilised sokid
Ajab asja ära ka mitme villase soki paariga ja tavasokkidega komplektis
Väga külmades oludes järgi jällegi kihilisuse printsiipi!
Kui jalanõu vett ei pea, siis varu kaasa kilekotte!
Väga märgadesse oludesse tõhus panna mitu kilekotti üksteise peale!
Tuleb siiski tunnistada, et hea matkasokiga on lust matkata!
Päikseprillid võivad olla ka spordiprillid või tava päikseprillid, keevitaja prillid jm
UV kaitse olulisim kui mägedes käia (2 miinimum, 3 ja 4 mägedes hea)
Silmadega nalja ei ole, silmi tuleb kaitsta ja hooldada (+ silmatilgad)
Jääl,liustikul,lumel kanna mägedes päevasel ajal alati prille, ka pilvisel päeval
Tugevalt soovituslik omada grupi peale tagavara prille!
Magamismatt valik suur – munarestid ja teised alusmatid, isetäituvad jne
Külmemates tingimustes või kui magakott ei ole piisavatele külmakraadidele, siis kasuta kaht magamismatti, põhiline kust magamisel külma tunnetad on õlgade,puusade ja selja kohast,sest raskusega surud isolatsioonikihi õhukseks
Pealamp vajalik ese matkal – laagris kohmitsemiseks pimedal ajal, aga ka pimeduses marsruudiks ettevalmistuses, marsruudil liikudes varahommikul ja õhtutel...
Matkal/mägedes reeglina piisaks kuni 10 m valgustusega lambist
LED lambi (3-4 dioodi) eeliseks vähene energiatarve,valgustab piisavalt,kerge
Väga külmas soovitav eraldi patareitaskuga lampi, patarei kestab kauem
Bahillid kaitseb pükse kasside eest,saapaservast lumi/vesi,hoiab saapa kuivema, ISE!
Kepid matka või suusakepid, tõhus abi nii tõusul kui laskumisel, tasakaalu hoidmisel
Olulisim grupivarustusest …
TELK Soovitaks al. kolme aastaaja telki ja vingemaid, just erakordsete olude eest kaitseks
Suure tõenäosusega saab hakkama ka peaaegu igasuguse odava telgiga (eeldusel et on norm ilmaolud!), kuid halbade olude kokkulangemisel on risk väga suur, nii et on kindlasti koht kus tõsiselt mõelda - valite ju endale varjualuse kogu matkaperioodiks!
Mägedes suur UV-kiirgus, tavatelkide kangastel hävitab kiiresti selle veepidavus- ja tugevusomadused
Külmas võib tavatelgi kangas(eriti põhjakangas) muutuda rabedaks,lihtsalt rebeneda
Hea telk – so. usalduväärsest kangast (uv, veesammas), mehaaniline tugevus, ripstop kanga ehitus, lisa pingutusnöörid, tugevdatud telgipõhi, ventilatsiooni avad, lihtne ja kiire paigaldus,mõistlik kaal,kaks väljapääsu,tugevad kuid kerged vaiad jms
Mahukas eeskoda on matkal hea, kaks eeskoda veel parem!
PRIIMUS mida tõsisemad matkaplaanid, seda hoolikamalt tasuks priimust valida!
Lihtne ja pisut kergem on gaasipriimus, kuid miinusteks on külmakraadidel probleem gaasi põletamisega ning fakt, et lennukites ei saa gaasi transportida, matka sihtkohas aga ei pruugi sobivat gaasiballooni saada
Bensiini jms vedelkütuse priimused külmas põlevad võimsama leegiga, kütusevedeliku võimaluste valik pisut suurem, võimalus et vedelkütust matkasihtkohast ei saa on väike.
Matkapriimuse võimsus võiks olla 2,8...3 kW, piisava jõudlusega.
“Ämblik”-tüüpi priimused püsivad kindlamini ebakindal pinnasel.
Eelsoojendus, piezo on lisaboonuseks priimuste juures.
Varusta end kas tuulevarju või klaasriidega, kuid viimasega ole ettevaatlik et priimuse voolikut ei kata – põleb kiiresti läbi!
Kindlusta end tagavaraosade ja remondikomplektiga.
Tootjad: Primus, Coleman, Campingaz, Optimus, jt. (kõik need ka eestis esindatud)
PAJAD paja materjal määrab eelkõige tema eluea ning mugavuse kokkamisel (et kas kõrbeb kergemini põhja jne), samuti paja kaalu.
2-3 inimese (telkkonna) peale piisab kahest pajast 1.5 ja 2 L (ühes söök, teises vesi)
4-6 inimese (väike grupp) peale läheb vaja 3...3.5 L padasid
Muu grupivarustus …
Kütus (gaas, bensiin, vm)
Klaasriie/tuulevari – pottide katmiseks, tuule eest kaitse, et leek efektiivsem oleks)
Lume-/matkalabidas – kerge, kompaktne labidas võiks grupi peale olemas olla (telgikoht,laviin,jm)
Priimuse remondikomplekt – juhtudeks, kui mõni oluline osa kannatada saab
Õmbluskomplekt (nõel, niit) – riiete, luku, saapa, telgi, koti jne õmblemine on tavaline matkadel
Remondikomplekt (näpitsad, liim, riideteip, teip, nöör, traat, naaskel)
Apteek (haavad, külmetus, palavik, valu, kõrgus, kõhulahtisus jms)
Kompass – poole marsruudi peal halva nähtavuse korral hädavajalik ese matkadel!
Piirkonna kaart – samal põhjusel vajalik, koos kompassiga veel kasulikum!
Tehniline alpivarustus
Vastavalt tasemele ja eesseisva matka ja mäemarsruutide raskusastmest, vajad ka erineval valiul ja koguses (on toodud miinimumkogused) tehnilist varustust
|
varustus |
isikl/
|
lihtne mägimatk või mäemarsruut |
III järk |
II järk |
|
marsruudi üldiseloomustus |
|
lihtsad mõõduka kaldega |
peamiselt samaaegse julgestusega
liikumine; |
nii samaaegse kui |
|
|
|
|
|
|
|
kiiver |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
kassid |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
kirka |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
vöösüsteem |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
suured HMS karabiinid |
isiklik |
3 tk |
3-4 tk |
3-5 tk |
|
julgestuvahend |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
enesejulgestusots 2,5 m, 11 mm |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
repsunöör 2 m, 6 mm |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
repsunöör 5 m, 6 mm (abiköiejupp) |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
köis, dünaamiline 11mm |
grupi |
40 m |
40 m |
50 m |
|
laviininöör |
isiklik |
+ |
+ |
+ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ülemine vöösüsteem |
isiklik |
- |
+ |
+ |
|
enesejulgestusots 5 m, 11 mm |
isiklik |
- |
+ |
+ |
|
väiksed muhviga karabiinid |
grupi |
- |
1-2 tk |
2-4 tk |
|
aasad 60 cm, 120 cm |
isiklik |
- |
1-2 tk |
2-4 tk |
|
zhumaar |
isiklik |
- |
+ |
+ |
|
jääpuurid |
grupi |
-/+ |
2-3 tk |
3-4 tk |
|
klemmid (või hexid, tricamid, frendid) |
grupi |
- |
2-3 tk |
3-5 tk |
|
jaamaköis, u 5 m, 11mm |
grupi |
- |
+ |
+ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kaljunaelad |
grupi |
- |
-/(2-3tk) |
2-5 tk |
|
kaljuhaamer |
grupi |
- |
-/(+) |
+ |
|
ekspressid |
grupi |
- |
- |
2-5 tk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
matka-/alpisaabas |
isiklik |
matka |
matka |
matka/alpi |
Tehniline alpivarustus on see, mille abil mägi-marsruudil liigute, organiseerite julgestusjaamu ja julgstuspunkte, tehniliselt rasketel lõikudel usaldate kasutatava varustuse otsa rippuma nii enda kui köie- ja matkakaaslaste elu. Seepärast tuleb tehnilist varustust valida hoolikalt. 100%-list tagatist ei ole. Mõnevõrra eristab varustust see, kas antud toode (mitte tootja) omab UIAA sertifikaati, mis tähendab et on rahvusv. alpinismiliidu poolt heaks kiidetud toode ning toode on läbinud kvaliteedi kontrolli ja testimised. Üks asi veel – kindlustused sageli tõlgendavad UIAA märki kui garantiid, ehk seda garantiid mitte omava varustusega ronimine võidakse käsitleda kasutaja oma riski peal ronimist, ning õnnetusjuhtumi korral võib tekkida probleeme.
Kiiver* Garantiist lähtudes on turvalised kiivrid UIAA märgiga. Valik suur, samuti hinnaerinevused.
Kiivri juures jälgida – reguleerimis ja kinnitussüsteemi lihtsust, selle kaalu, pealambi kinnituse olemasolu, sobivust pähe, õhutusavad - meeldiv boonus või kõle tuulutus
ps. käidud on mägedes ka mäesuusa-, ehitus- ja rattakiivritega – ei ole ohutu!
Kassid Suhteliselt sarnane valik eri tootjate vahel, küll aga erinev hinnaskaala!
Ka kassid erinevad ehituse poolest vastavalt raskusastmele – peamiselt sõltub see esihammaste nurga agressiivsusest. On käimiskassid, tehnilise mountaineeringu ehk alpinismi kassid ning jääseina ronimise kassid vastavalt jäikusele ja esihammastele.
Rihmadega kinnitussüsteem – suhteliselt kindel, kuid külmas ebamugav ja aeganõudev tegevus nende jalga ajamisega, universaalsed, igale saapale sobib;
Termoplastik+kiirkinnitusega rihmade kinnitussüsteem – väidetavalt töökindel plastik (ei tea negat. juhte), suht kiire ja mugav käsitleda, igale saapatüübile sobivad;
Klambritega kinnitusüsteem – spets. randiga alpisaabastele, tavasaapaga ei saa ronida, kiire ja mugav, kuid on esinenud juhte kus marsruudil veab alt - tuleb ära;
Antibott - hoiab märja lume kogunemise kassi alla, võib olla väga tüütu tegevus lumeklompidest vabanemine pidevalt. Soovtavalt antibotiga, reeglina saab ka eraldi juurde soetada;
Kiirreguleeritav – lihtsa liigutusega võimalik kassi pikkust reguleerida, väga mugav. osadel mudelitel on mutrisüsteem (et kasside pikkust uueks seada, vajad näpitsaid või mutrivõtit ning tublisti aega);
Levinumad Charlet, Grivel, Camp (viimane neist mõistlikuma hinnatasemega), on ka Salewat jm. Mountaineeringuks Campil näiteks Ice Rider seeria.
Kirka* Põhiinfo kirkast annab edasi tema kihva kuju (agressiivsem on allapoole kaldus).
Kirkade hingeelust parema ülevaate saamiseks vaata järgnevaid tabeleid koos … http://www.grivel.com/Products/Utilizzo.asp ja http://www.grivel.com/Products/tabella_piccozze.asp
Süvenedes kirka kihva kuju ja võrreldes seda kasutusulatuse tabeliga, annab seda teadmist edukalt laiendada ka teiste kaubamärkide toodangule.
Sirge kihvaga kirka on suusamatkadeks ja lihtsatele marsruutidele, peamiselt kasutatakse teda kolmanda toetuspunktina;
Mida enam allapoole kaldu on kihv, seda tehnilisematele lõikudele see sobib.
Jääseinal ronimise kirkad on agressiivse nurgaga allapoole.
Erinevatest materjalidest nii pea kui varre osas, samuti mõjutab see kaalu.
Kaal sõltub ka kirka varre paksusest, mis omakorda mõjutab kirka varre koormustugevust, vastavalt on kirkal märge kas tegu on B(basic) või T(technical) kirkaga. Ühel juhul on kirka varre koormustugevus 250 kg, teisel juhul 350 kg. Oluliseks muutub siis, kui toimub lumes läbi kirka julgestamine.
Suurem kirka kaal ühelt pool koormaks, teisalt “lihtsama” vaevaga lüüa jäässe.
Kirka alumisel vareeosal võiks olla kas kumm või muu isolatsioonimaterjal hoidmaks ära käe otsest kontakti külma metallpinnaga, on külmades oludes oluliseks lisaks.
Väga erineva hinnatasemega kirkasid, pigem soovitaks soetada mountaineeringu pisut tehnilisem kirka, kui jalutuskirka.
Vöösüsteem*Väga suur valik nii mudelite kui tootjate osas, seepärast lihtsam meeles pidada paari asja, mis tagavad piisava funktsionaalsuse ja mugavuse.
Vöö laius ja polsterdus - lihtsamatel mudelitel lihtne kitsas rihm ja polsterduseta, tehnilisematel lõikudel ripud vöös tunde, mugavam kui vöö lai selja tagant, puusadelt ja reitelt ning mida rohkem polsterdust, seda mugavam (ka hind sõltub sellest);
Varustuse aasade arv (4 on optimaalne, on 2, 4, 6, 8 aasaga) ning aasa tugevus (näidatakse kilogrammides, 5kg, 10 kg, 15 kg);
Vöösüsteemi kaal ehk teisejärguline, primaarne mugavus ja aasade arv.
Ülemine vöösüsteem* suurt teadust pole, reeglina lihtsad laiad rihmad jooksevad risti.
Vingemad on lisa-aasadega, et veel rohkem varustust saaks külge riputada.
Lihtsatel marsruutidel ei ole ülemist vööd vaja. Ülemist vööd soovitatakse kasutada kui nõlvad lähevad järsemaks ja kasvab tõenäosus kukkuda lahti/köide, aitab oluliselt löögijõudu jaotada.
Alternatiiv: ülemine vöösüsteem suhtel. edukalt asendatav lihtsa 120 cm aasaga!
Karabiinid* Suured muhviga HMS karabiinid (HMS näitab karabiini kuju), sobivad hästi nö. töökarabiinideks, enesejulgestuseks ja reeglina kasutatakse neid jaamades, ühesõnaga kohtades, kus vajatakse suurimat turvatunnet!
Väiksed muhviga karabiinid (ovaalsed, HMS ja D-kujulised), sobivad samuti kõigeks, kuid väiksem karabiini tööruum ja tugevus, ka kaal eristavad teda suurtest karabiinidest. Kasutatakse marsruudil nt. otsustavatel lõikudel suuremat kindlust vajavate vahepunktide organiseerimisel (kuna on muhviga).
Muhvita karabiinid – veelgi kergemad, väga head vahepunktide organiseerimiseks, olulisim erinevus tema töökindluses, et teatud tingimustel võib muhvita karabiini klikitud köis ise ennast karabiinist vabastada, tuleb olla tähelepanelikum!
Karabiinide soetamist on mõistlik alustada kõige universaalsemast ehk muhviga suurtest HMS karabiinidest
Minimaalne karabiinide kogus (ka lihtsatel marsruutidel) on 3 tk (kaks enesejulgestusotsa + jaamakarabiin/julgestuskarabiin);
Mida tehnilisemad marsruudid, seda rohkem karabiine läheb vaja. 3 järgu (kuni 2b marsruudile) võiks olla juba 4-5 karabiini. Suuri töökarabiine naljalt üle 4-5 omada pole mõtet. Ühelt poolt kaalult rasked, teisalt ei esine naljalt selliseid situatsioone, kus rohkem suuri töökarabiine korraga vaja läheb.
Edasi soeta väikseid muhviga karabiine, mida tehnilisematel marsruutidel käid, seda rohkem varustust on vaja kaasas tassida ning tehnilistel lõikudel seda rohkem vahepunkte vajad!
Edasi arenedes üha tehnilisematele marsruutidele (nt. 5-sed) minnes muutub kaasasolevate asjade ja karabiinide hulk juba selliseks, et edasiliikumiskiirus hakkab pärssima kaasasoleva varustuse kogukaal, seepärast otsitakse kergemaid karabiine, ning selleks on muhvita väiksed karabiinid.
Vajalik karabiinide hulk sõltub marsruudi iseloomust, näiteks on mõne marsruudi läbimise kokkuvõttes, et kaasas oli 80 karabiini…
Julgestusvahend Julgestusvahendina kaheksa ajab kõik asjad ära, on töökindel vahend.
Palju tootjaid, erinev hinnaklass. Esineb ka eri kujulisi, sarvedega jne et kindlamalt köit pidama saada. Soovitav valida suur kaheksa!
Shell julgestuvahendina samuti hea, väga hea kahe köiega tööks, stopperdab efektiivsemalt.
On veel palju teisigi julgestuvahendeid, need kaks aga ehk kõige levinumad.
Köis* Kuna lõppude-lõpuks pead sa köie otsas rippuma ise, siis tugev soovitus on hankida UIAA sertifikaadiga köis, see tagab garanteeritud kvaliteedi ning on läbinud toote testimise ja kontrolli protseduurid.
Ronimiseks dünaamiline köis, tugiköieks ja töököieks aga piisab staatilisest.
Ühekordne köis võiks olla minimaalselt 10…10,5 mm.
Kahe köiega ronimisel (tehniliselt rasketel marsruutidel) kasutatakse ka 8-9 mm köit.
Köie valikul jälgi köie sukka (mõni dry, mõni tugevam, mõni karvasem…)
Muus osas tuleta meelde Valdeku juttu köitest…
Julgestusots tehakse põhiköiest, ehk samuti minimaalselt 10 mm köiest, kuid enesejulgestusots soovitav staatilisest köiest, muidu võid julgestuspunktist/jaamast väga eemale vajuda. Väga jäiga sukaga köit ei soovita, kuna koormad päev otsa keharaskusega sõlmesi, siis jäiga köiesuka puhul näed õhtul suurt vaeva et sõlmesi lahti saada.
Abi-/repsunöör* reeglina staatiline ja piisab 6 mm jämedusest – 2m ja 5m jupid;
2-meetrist kasutad näitaks haarava sõlme tegemiseks lisajulgestuseks nii laskumisel kaheksaga ilma lisajulgestuseta kui zhumaariga tõusul;
5-meetrist kasutad hädajuhtudel…
ALATI võiks kotipõhjas olla minimaalselt 5 m abiköit igaks juhtumiks!
Aasad (slingid)* väga universaalse kasutusvõimalusega, näiteks saab aasasid kasutada - enesejulgestusotsaks, jaama saab aasast organiseerida, ajutise julgestuspunkti kiiresti organiseerida ümber kaljunuki vahelduvjulgestusel, vahepunkti organiseerimisel kui sisenurk või terava kaljunuki pärast saab aasaga julgestuspunkti ohtlikust kohast eemale viia, vertikaalsel/negatiivsel lõigul zhumaariga tõustes saab aasadest organiseerida jala toetuse, samuti on alternatiivina ülemise julgestusvöö eest, ka haarava sõlme saab aasaga suures hädas tehtud, jne.
Tehakse erineva pikkusega aasasid – 60cm, 80cm, 120cm, 160cm
Tehnilisematel marsruutidel võiks mõni aas ikka kaasas olla, just oma universaalsuse pärast!
Ekspressid* kaljunaela/jääpuuri vms julgestuselemendi ja köie vahelüli, omal kohal ka terava äärega kaljuservadel ja -nurkades, kus ekspressiga saab köit teravast kaljuservast eemale organiseerida.
Zhumaar* järskudel lõikudel tugiköiel ülesliikumiseks, zhumaari haaratsi hambad üht pidi libisevad mööda köit vabalt, teist pidi jooksevad hambad köie suka sisse (köit ennast enamjaolt seejuures vigastamata) ja fikseerib end.
Jääpuurid* jäisel järsul nõlval peamine viis, kuidas omale tugipunkti organiseerida.
Mõni puur võiks alati grupil kaasas olla, sest jääolud on muutlikud, eelmisel aastal kus oli kalju on nüüd lumi ja jää, jpts juhtudel.
Eri pikkusega erinevatele jääomadustele, erineb ka jääpuuri teravike arv, mida rohkem seda kergemini puuri sisse keerata, erineb ka jääpuuri keermesammu laius (lühem keermesamm, seda kergem on jäässe puurida), ning erineva keerme kaldenurgaga (teatud jäätingimustel üks parem, teatud teisel).
Jääpuuride juures mugavusest rääkides, siis on see “keerutamisvänt”, lisab puurile pisut nii kaalus kui hinnas.
Klemm, hex, friend, hook jne* kunstlikud abivahendid, kasutades ära looduslikke konarusi ja prigusid, aitavad nad ohtlikul lõigul tekitada kunstlikke ajutisi julgestuspunkte.
Need vahendid korjatakse reeglina kõik marsruudilt ära.
Läheb vaja alates kolmestest marsruutidest, algul vaid võtmelõikudel ja edasi tehnilisematel marsruutidel üha tihedamini.
Igal neist on omad eelised ja puudused, kuid mingil kindlal hetkel on just see, mida vajad enda julgestamiseks!
Kaljunaelad*eri kuju, pikkuse ja lubatud koormamissuunaga vastavalt prao suurusele ja kas on tegemist horisontaalse või vertikaalse praoga
Kaljuhaamer* kaljunaelte pragudesse löömiseks ja väljatõmbamiseks
Jaamaköis samuti tehakse põhiköiest, umbes 5+ m jupp
Laviininöör laviiniohtlike lõikude läbimise eel seotakse enda külge vastav nöörijupp u 15m, mis laviini korral peaks abistama kannatanu ülesleidmist lootuses, et nöörijupp kusagilt lume seest välja paistab, seepärast kasuta selleks hästi silmatorkava värviga nööri, ning markeeri nööri peale märgistus, et kuspool asub sinu ots ja võimalusel ka kaugus – see võib kriitilisel hetkel kiirendada oluliselt päästjate jõudmist kannatajani!
Lumelabidas seda ei pruugi kogu matka jooksul vaja minna, kuid nt. rohkete sademete korral on see suureks abiks bivakis telgialuse platsi lumest ja kividest puhastamiseks, ning halvemal juhul laviini alt kannatanu väljakaevamiseks!
Peaks olema võimalikult kompaktne ja kerge! On teleskoop matkalabidaid, eestis on laialt levinud Fiskarsi matkalabida kasutamine talvematkadel ja ka mägedes.
Varustuse nimekiri mägedesse…
|
LAAGRIvarustus |
RIIETUSvarustus |
|
telk (grupp) |
matkajope |
|
magamiskott |
matkapüks |
|
alusmatt |
vest |
|
bivikott või lina magamiskoti sisse |
sulevest |
|
windsack/termokile/suur prügikott |
fliis/kampsun |
|
lumelabidas (grupp) |
pikk soe pesu püks+särk |
|
|
aluspesu |
|
KOKKAMISvarustus |
näomask |
|
priimus (grupp) |
suvine müts |
|
klaasriie/tuulevari (grupp) |
talvine müts |
|
kütus (grupp) |
sokid |
|
pajad (grupp) |
villased sokid |
|
välgumihkelt/tikud/tulekivi (grupp) |
sõrmikkindad |
|
söögikauss |
soojad labakkindad |
|
joogikruus |
köietöö kindad |
|
söögiriistad |
päikseprillid |
|
apteek (grupp) |
bahillid |
|
söök (grupp) |
matka/alpisaapad |
|
|
kerge jalanõu/sandaalid |
|
TEHNILINE ALPIvarustus |
dressipüks |
|
kiiver |
lühike püks |
|
kassid |
vihmapüksid |
|
kirka |
vihmakeep |
|
vöösüsteem |
ujumisriided |
|
ülemine vöösüsteem |
t-särgid |
|
enesejulgestusots |
|
|
repsunöörid 2.5m, 5m |
LISAvarustus |
|
karabiinid 3-4 tk |
pealamp |
|
julgestusvahend - kaheksa, shell |
suur seljakott |
|
aasad 60cm, 120cm |
tipukott |
|
zhumaar |
kassikott – tee ise! |
|
köis 40...50m (grupp) |
matkakepid |
|
jääpuurid 3-5 tk (grupp) |
kompass (grupp) |
|
klemmid 3-5 tk (grupp) |
piirkonna kaart (grupp) |
|
kaljunaelad 3-5 tk (grupp) |
kaelakott dokumentide ja raha jaoks |
|
kaljuhaamer (grupp) |
dokumendid ja viisa kilesse pakitult |
|
ekspressid 3-5 tk (grupp) |
äratuskell (grupp) |
|
|
fotoaparaat/videokaamera |
|
MEDITSIINIvarustus (grupp) |
kile- ja pakkekotid (grupp) |
|
päiksepõletus (päiksekreem LF 25, ) |
vile |
|
murenevad huuled, suunurgad (huulepulk LF 25) |
taskunuga/multitool |
|
haavad (plaaster, antiseptik, marli) |
õmblemiskomplekt (grupp) |
|
valu/liigesvalu (analgin, diclofenac, ibuprofen, jt) |
teip, kangasteip (grupp) |
|
külmetus/palavik (gripitee, paracetamo jt) |
liim epo, superglue (grupp) |
|
nohu (ninatilgad, salvid jt) |
nöör, 2-4mm, 10m (grupp) |
|
kurk (kurgupastillid, pihustid, mesi jt) |
varupatareid (fotokas, pealamp, jm) |
|
kõhuhädad (söetabletid, loperamid) |
veepudel |
|
immuunsus (c-vit, päevakübar, multivit, küüslauk, jt) |
laviininöör |
|
kõrgus (diakarb, vms) |
|
|
elastikside |
|
Varustuse hankimise võimalused
1. Matkasport
kpl. Järve selveris, Pärnu mnt. 238, Tallinn, http://www.matkasport.ee
Beal, Camp, Brynje, Campingaz, Coleman, Ferrino, Fjällräven, Garmont, Hilleberg, LaSportiva, Lorpen, Masters, MSR, Petzl, Salomon, Singing Rock, Therm-a-rest, Trangia, jt.
NB! Firnil võimalus tellida kaupu –20%ga (va. Hilleberg telgid) jaanuaris klubi ühistellimusega!
2. Eestis teised müüjad/tootjad
ü Red Fox kpl. Jakobsoni 14, Tallinn http://www.redfox.ee/ Firn –10%
Red Fox riided, seljakotid, maakotid, Lanex köied, Triop ronisuss, Salewa raud, Trango raud, Kong raud, AlvoTi jääpuurid
ü Hong Matkad kpl. Sportland Järve ja Ülemiste http://www.hong.ee/
Lundhags matkariietus, kotid, uisud, Optimus priimused, Bestard saapad
ü Samelin Kastani tn, Tartus, Alfa matka- ja suusasaapad
ü Matrixpack tootja Tartus, peamiselt seljakotid http://www.matrixpack.ee/
ü Sportland on võtnud eesmärgiks laiendada matkakaupade valikut!
ü jt. spordipoed reeglina Matkaspordi kaupu, kuid on ka erandeid
3. Lätis
ü Celotajs www.celotajs.com kpl. Miera iela 17 ja Brivibas iela 155, Riga
ü Gandrs www.gandrs.lv/veikals , kpl. Brivibas gatve 372, Riga
4. Venemaa/Sankt Peterburg
ü Bask http://www.bask.ru/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
ü Red Fox http://www.redfox.ru/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
ü AlvoTitanium http://www.alvoti.ru/ tehniline alpivarustus
ü kpl. Irbis (St.P) http://www.irbis.spb.ru/ matka- ja alpivarustus
ü kpl. Terra (St.P) http://www.outdoor.spb.ru/shops/ matka- ja alpivarustus
ü kpl. Snarjazenije (St.P) http://www.equip.ru/ matka- ja alpivarustus
ü kpl. AlpIndustria (Moskva) http://www.alpindustria.ru/ matka- ja alpivarustus
ü kpl. Vento (Moskva) http://www.vento.ru/ matka- ja alpivarustus
5. Skandinaavia
ü kpl. Silfenius (fi) http://www.juliussilfvenius.com/
ü kpl. Varuste.Net (fi) http://www.varuste.net/
ü kpl. MountainShop (fi) http://www.mountainshop.fi/
ü kpl. Naturkompaniet (se) http://www.naturkompaniet.se/
ü kpl. Klätter&Högfjäll (se) http://www.klatterochhogfjall.com/webbshop/
ü kpl. Sportsnett (no) http://www.sportsnett.no/
ü kpl. Amfibi (no) http://www.amfibi.no/
ü kpl. Addnature (no) http://www.addnature.com/
6. Tsehhi / Slovakkia
ü kpl. HudySport (cz/svk) http://www.hudy.cz/
ü kpl. Bartsport (cz) http://www.bartsport.cz/
ü kpl. SportRysy (svk) http://www.sportrysy.sk/
Matkavarustuse tootjad
(EE – saadaval ka Eestis)
Petzl/Charlet (EE) http://www.petzl.com/ tehniline alpivarustus, pealambid
Camp (EE) http://www.camp.it/ tehniline alpivarustus + matkavarustus
Grivel http://www.grivel.com/ tehniline alpivarustus
Cassin (EE) http://www.cassin.it/ tehniline alpivarustus
Trango (EE) http://www.trango.com/ tehniline alpivarustus
Singing Rock (EE) http://www.singingrock.cz/ tehniline alpivarustus
Rock Empire http://www.rockempire.cz/ tehniline alpivarustus
Kong (EE) http://www.kong.it/ tehniline alpivarustus
Salewa (EE) http://www.salewa.it/ tehniline alpivarustus
La Sportiva (EE) http://www.lasportiva.com/ matka- ja alpisaapad
Garmont (EE) http://gusa.site.yahoo.net/ matka- ja alpisaapad
Bestard (EE) http://www.bestard.com/ matka- ja alpisaapad
Scarpa http://www.scarpa.net/ matka- ja alpisaapad
Lowa http://www.lowa.de/ matka- ja alpisaapad
Asolo http://www.asolo.com/ matka- ja alpisaapad
Meindl (EE) http://www.meindl.de/ matkasaapad
Alfa (EE) http://www.alfasko.no/ matka- ja suusasaapad
Koflach http://www.koflach.com/ plastik alpisaapad
Ferrino (EE) http://www.ferrino.com/ matkariietus, magakott, seljakott, telk jm
Ajungilak http://www.ajungilak.no/ matkariietus, magakott, telk
Fjällräven (EE) http://www.fjallraven.se/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
Haglöfs (EE) http://www.haglofs.se/ matkariietus, magakott, seljakott
Halti (EE) http://www.halti.fi/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
Lafuma (EE) http://www.lafuma.com/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
Mammut http://www.mammut.ch/ matkariietus,magakott,seljakott,ronivarustus
Marmot http://www.marmot.com/ matkariietus, magakott, seljakott, telk
TheNorthFace http://www.thenorthface.com/matkariietus, magakott, seljakott, telk
Millet http://www.millet.fr/ matkariietus, seljakott, magakott, alpisaabas
Lowe Alpine http://www.lowealpine.com/ matkariietus, seljakotid
Lundhags (EE) http://www.lundhags.se/ matkariietus, seljakott, matkauisk, saapad
Helsport http://www.helsport.no/ telgid, magamiskotid
Hilleberg (EE) http://www.hilleberg.se/ telgid
Trangia (EE) http://www.trangia.se/ matkapriimused ja kokkamistarvikud
Primus (EE) http://www.primus.se/ matkapriimused
Koostanud: Andres Hiiemäe