Marmolada (Punta Penia) traavers: via ferrata Cresta Ovest

Tüüp:

Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

3343

Raskuskategooria:

"Difficult" / E (Hofler / Werner rating system)

Piirkond:

Itaalia Dolomiidid, Marmolada massiiv

Marsruudi alustamise kuupäev:

28.07.2006

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

28.07.2006

Osavõtjate arv:

1

Retke osalejad:

• Viktor Palm (grupijuht)

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

3A* (vene alp. ekvivalent)

Marsruudi iseloom:

Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

Meie laager Rif. Pian dei Fiacconi läheduses paiknes kõrgusel ~2600 m, sealt rada 606 laskub teel Marmolada kurule (2896 m) umb. 2500 m peale. Tipp - 3343 m, seega marsruudi kõrgustevahe ~850 m; via ferrata tõus ~450 m.

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Ilmaprognoos ei olnud rõõmustav. Alates 28.-st kuupäevast tuleb torm ja sadu - küsimus oli vaid mis ajal torm Marmolada massiivini jõuab. Hommikul oli veel ilus ja päikesepaisteline. Kui hakkasin kuru pealt harjale tõusma, oli juba raske pilvisus peal, ja varsti hakkas ka vihma tibutama. Harjal kõva tuul. Äike möllas juba kusagil läheduses ja kiiresti lähenes lääne poolt. Jõudsin siiski enne tipus oleva hütini. Ka laskumise ajal ilm veel pidas, tõeliseks mölluks läks siis kui olin juba tagasi oma telgis liustiku all. Vihma sadas öö läbi ja ka järgmisel hommikulgi, nii et tuli asjad märjalt kokku pakkida ja vihma all orgu laskuma hakata.

Kommentaarid:

Eelmisel õhtul tulime Rasmusega Passo Fedaiast ülesse Marmolada liustiku alla, Rif. Pian dei Fiacconi lähedusse. Leidsime horisontaalsete oinapeade vahel suurema veelombi ja panime oma telgi selle kõrvale püsti (kõrgus ~2600 m). Läksin hommikul välja ilmselt kl. 8 paiku, Rasmus jäi mind laagrisse ootama. Juba 
enne kurule jõudmist tuli kassid alla panna, ka kirka kulus ära. Enne kl. 11 olin Marmolada kuru peal, panin kassid ja kirka ära ja alustasin ronimist Lääneharjale. Varsti hakkas vihma sadama, lähedalasuva mäemassiivi kohal oli äike. Äike ähvardas iga hetk ka Marmolada harjale tulla, see tegi rahutuks ja pani kiirustama - äikese ajal ei tahaks kuidagi via ferrata peal istuda (marsruudikirjelduses oli ka rõhutatud - ronida vaid ilusa ilma korral!). Aga rada ise ei oleks mitmes kohas ilma via ferratata nii lihtsalt läbitav olnud: mitmes lõigus oli täiesti sile ja järsk kalju, mille traverseerimine oli võimalik vaid tänu umbes meetriste vahedega kalju sisse pekstud raudvarrastele, mis ulatasid välja umb. 15 cm ja täitsid astmete rolli - all on kuristik, kuid tasakaalu jaoks saab parema käega kaljuseinale toetuda. Dolomiitkalju ise muutus märjaks ja minu saabastele üsna libedaks. Kahjuks kõik need asjaolud ei soodustanud marsruudil piltide tegemist... Enne kl. 13 jõudsin lõpuks Marmolada kõrgeimasse tippu, Punta Penia (3343 m), kus on ka samanimeline mägihütt baariga ja ööbimisvõimalusega. Veidi eemal seisva tipuristi juures nägin aga kuut Nipernaadi matkajat, kes ronisid tippu standardset teed pidi, mööda liustikku. See mind rõõmustas, sest nüüd saan nendega laskuda ja ise ei pea laskumisteed otsima. 
Liustik oli küll kinniste pragudega ja lumesildadega, meie aga laskusime veidi uljalt, ilma nöörita - seda ei maksa küll endale eeskujuks võtta, sest oht on täiesti reaalne. Tagasi telgi juures olin ilmselt kl. 16 paiku või veidi varem. Õhtul jõudis kohale torm, möll kestis kogu öö läbi. 

Infoks: on Via Ferrata Difficulty Ratings
Via Ferrata Cresta Ovest
Pildid

Ekspeditsiooni nimetus:

Nipernaadi - Dolomiidid 2006