FIRNi logo
vjoon

Sektorid: 95.2 ja Buthiers

Tüüp:
Kaljuronimine
Raskuskategooria:
6B+...7A
Piirkond:
Fontainebleau, Prantsusmaa
Marsruudi alustamise kuupäev:
04.10.2019
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
05.10.2019
Osavõtjate arv:
3
Retke osalejad:
  • Mikael Orkomies
  • Neidi Kompus
  • Rees-Roonius Juurmaa
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
2...6 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Vahelduv pilvisus, hoovihmad.
Kommentaarid:

Pildialbum

Viimastel aastatel oleme oktoobrikuu alguse alati veetnud Portugalis, kuna Kristin korraldab seal Portugali Akrojooga Festivali. Et Portugalis on ka mitmekesised ronimisvõimalused, oleme nende nautimiseks alati kohale läinud pisut varem. Sel sügisel liitusid meiega ka head sõbrad Mikael ja Neidi, kellega koos sõitsime nädal aega neljakesi läbi Portugali, ronides väga erinevates kohtades: ookeaniäärsetel kaljudel, müstiliste metsade vahel rändrahnudel ja Mandri-Portugali kõrgeimates Serra da Estrela mägedes.

Pärast koosveedetud meeldejäävat nädalat tuli Kristinil edasi liikuda Portugali Akrojooga Festivalile. Meie Mikaeli ja Neidiga otsustasime aga teel koju teha kõrvalpõike Prantsusmaale, Pariisist pisut lõunas asuvasse boulderdamise paradiisi - Fontainebleausse.

Kohale jõudes rentisime esimese asjana mõned bouldermatid Mikaeli hea sõbra Jarmo Annuneni (kes on ühtlasi 27crags'i veebilehe asjutaja) uuest rendikohast nimega Padadise. Et Mikael oli Fontainbleaus juba mitu korda varem käinud ning siiamaani vaimustuses, tegi ta hea meelega minule ja Neidile kahe päeva jooksul väikse ekskursiooni. Esimesed õpetussõnad, mis ta meile jagas: "Kui tulete Font'i, ärge vaadake raja raskusastet, vaid ronige lihtsalt seda, mis näeb ilus välja". See oli hea nõuanne. Osaliselt sellepärast, et kui arvad, et suudad ronida 7A, siis kindlasti leiad Font'ist mitmeid 5B boulderprobleeme, mida sa ei suuda ronida! Peamiselt aga sellepärast, et radu on lihtsalt nii tohutult palju: mõnesaja ruutkilomeetrisele alale on metsa alla puistatud tuhandeid rahne koos mitmekümne tuhande boulderprobleemiga. Kuhu iganes sa ka pilku ei pööra - vastu vaatavad fantastilised liivakivivormid, mis lihtsalt kutsuvad ronima. Tunne on nagu Rootsi lauas - tahaks kõike, aga ei jõua parimagi tahtmise juures.

Üldiselt iseloomustab piirkonna ronimist see, et see eeldab head jalatehnikat, painduvust ja kehatunnetust, mitte puhast jõudu. Ehk siis - Font teeb sind ronijana palju-palju paremaks! Muuseas, ajalooliselt alustasid sealsetel rahnudel boulderdamist huvitaval kombel just alpinistid, kes ronisid ühe sessiooni jooksul teatud pindalal järjest läbi kõik rahnud, treenides niimoodi mägedeks vastupidavust! Tänapäeval järgitakse sama loogikat: sarnase raskuskategooriaga boulderprobleemid on grupeeritud ühte värvi "circuit'i" alla ning märgitud kivi peale vastava värviga: kollane (1A...3C), oranž (3C...5C), punane (4C...6C), must (5B...7A), valge (6B+...7C+).

Me külastasime kahe päeva jooksul kahte sektorit: 95.2 ning Buthiers. Need sektorid on head selle poolest, et kuivavad pärast vihmasadu kiiremini! Kuigi me ronisime kümneid ja kümneid radu, siis nagu mainitud - me lähtusime ainult sellest, mis tundus inspireeriv, pööramata tähelepanu raja nimele või raskusastmele. Mikaeliga ronisime valdavalt radu, mis olid märgitud punase, musta või valgega. Üks meeldejäävamaid radu 95.2-st oli Le Petit Toit (6B+) - rada, mille otsisin spetsiaalselt välja, kuna see seostus mulle tragikoomilise videoga, kus ronis maailma vihaseim boulderdaja. Buthiers'ist jäi aga meelde vahva rada nimega Teddy Bear (7A). Lisaks tegime õhtuse jalutuskäigu sektorisse nimega Éléphant, mis nägi samuti fantastiline välja, kuid seal me seekord veel ronida ei jõudnud.

Kokkuvõtteks: vähemalt mind rabas esmamulje Font'ist sedavõrd, et juba järgmine päev, enne Eestisse naasmist, olin paika pannud kuupäevad ja välja vaadanud odavad edasi-tagasi lennupiletid Pariisi - kevadiseks tripiks Fontainebleausse!
Ekspeditsiooni nimetus:
Fontainebleau 2019
Manused


vjoon tag hjoon