FIRNi logo
vjoon

Merdikal projekt (5c), Zaporama (6b+), Méga Chié (6a), La voie rose (6a), Learning to fly (7a)

Tüüp:
Kaljuronimine
Raskuskategooria:
6a...7a
Piirkond:
St-Cergue, Šveits
Marsruudi alustamise kuupäev:
12.08.2019
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
12.08.2019
Osavõtjate arv:
3
Retke osalejad:
  • Kristin Hansen
  • Martin Männiste
  • Rees-Roonius Juurmaa
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
18...20 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Pilvine, soe, sademeteta.
Kommentaarid:

Pildialbum

Pärast seda, kui olime koos Kristini ja Martiniga roninud Miroir d'Argentine'ile keeras ilm vihmaseks. Järgmise päeva kulutasime sellele, et laadisime kohvikus nii kaamerate akud kui ka meie enda akud (kookidega) täis ning õhtul tegime uue 400 tõusumeetriga matka, et ööbida ja filmida Poyerette'i kurul ühe armsa mägijärvekese kaldal. Ka see öö ei olnud vähem seiklusterohke. Kui õhtul kergelt vihma sadama hakkas ja Martini läbipaistev telk enam vihma kinni ei hoidnud, kolis ta meie telki. Saime kolmekesi mõned tunnid mõnusalt magatud, kui umbes kella 5 paiku hommikul tuli suurem paduvihm ja järsku sadas ka meie telgi sees padukat. Rees ja Martin, härrasmehed nagu nad on, panid vihmajoped selga ja keerasid seljad telgi seina poole, mis läbi laskis, lappides selle nõnda oma kehadega. Kristin sai nõnda kenasti horisontaalselt edasi magada. Umbes tunnikese pärast jäi sadu vaikseks. Telginurgas, kus Martin magas, oli umbes 20 cm vett. Kallasime telgi veest tühjaks, pakkisime ruttu ruttu oma kodinad kokku ning matkasime läbi kerge vihmasaju tagasi alla ning jätsime Solalexiga hüvasti.

Pärast seda anti meile veel poolteist päikselist päeva. Ühe kasutasime akrojooga materjalide filmimiseks maalilise Liosoni järve kaldal ja teise sportronimiseks. Kuna Martinile oli reisi üheks eesmärgiks ronida 7a sportronimise rada, siis tuli meil ringi sõita ja leida kuskilt Genfi lähedalt kaljusid, mis oleks hommikuses vihmasajus kuivaks jäänud. Leidsime sobiva koha St-Cergue kaljudel: kena ja varjuline metsa sisse peidetud lubjakivist kalju Genfist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Ronisime soojenduseks mõned kergemad ilusad rajad ning seejärel leidsime Martinile sobiva väljakutse: Learning to fly (7a) - ülekaldega sõrmelaiune pragu - mille ta ronis ära kolmandal katsel. Martini potentsiaal on muidugi mitu pügalat kõrgemal, kuid silmas tuleb pidada, et see oli üleüldse tema esimene ronimine looduslikel kaljudel altjulgestuses!

Rada: Merdikal projekt (5c)
Läbimisviis: altjulgestus (sport) - Martin, Kristin, Rees
Marsruudi kõrgustevahe: 20 m

Rada: Zaporama (6b+)
Läbimisviis: altjulgestus (sport) - Rees (soojenduseks raske, köies puhkamisega)
Marsruudi kõrgustevahe: 18 m

Rada: Méga Chié (6a)
Läbimisviis: altjulgestus (sport) - Martin, Kristin, Rees
Marsruudi kõrgustevahe: 18 m

Rada: La voie rose (6a)
Läbimisviis: altjulgestus (sport) - Martin, Kristin, Rees
Marsruudi kõrgustevahe: 18 m

Rada: Learning to fly (7a)
Läbimisviis: altjulgestus (sport) - Martin (puhtalt 3. katsel), Rees (ühe kukkumisega)
Marsruudi kõrgustevahe: 18 m
 
Ekspeditsiooni nimetus:
Miroir d'Argentine 2019
Manused




vjoon tag hjoon