FIRNi logo
vjoon

Trappfoss (WI4, 200 m)

Tüüp:
Jääronimine
Raskuskategooria:
WI4
Piirkond:
Rjukan, Norra
Marsruudi alustamise kuupäev:
28.02.2019
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
28.02.2019
Osavõtjate arv:
5
Retke osalejad:
  • Maris Pärn
  • Henry Patzig
  • Kristiina Vaik
  • Priit Lätt
  • Rees-Roonius Juurmaa
Marsruudi iseloom:
Jäämarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
200 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Pilvine, soe.
Kommentaarid:

Pildialbum

Veebruari lõpus sõitsime koos Henry, Priidu, Kristiina ja Marisega Norrasse, et tutvuda Rjukani jääronimisega. Paljude arvates on tegu ühe Euroopa parima jääronimispiirkonnaga ning et tallinlased külastavad seda piirkonda praktiliselt iga talv, siis tekkis ka meil kiusatus seda uudistama minna. Temperatuurid olid meie sinna saabudes ebatavaliselt kõrged (päeval kuni 12°) ning mitmed klassikalised kosed ei olnud seetõttu enam jääronimiseks konditsioonis. Sellegipoolest õnnestus meil võtta taanduvast talvest viimast ning ronida 5 sealveedetud päeva jooksul mitmeid põnevaid marsruute.

Kolmanda päeva põhieesmärgiks võtsime piirkonna ühe klassikalise marsruudi:

Raja nimi: Trappfoss
Raskusaste: WI4
Pikkus: 200 m (4 pitchi)

Trappfoss on veerohke kosk ning moodustab talvel laia ning paksu jääkardina, kus on küllaldaselt ruumi ronida ka mitme seonguga korraga. Sellegipoolest tahtsime kindlasti olla rajal esimestena, mistõttu ärkasime varakult. Toporaamatu kirjelduse põhjal lähenesime kosele oru ülemisest osast. See nägi kõigepealt ette paari topeltköiel laskumist ja allaronimist mööda järsku kuluaari, seejärel aga ligi tunniajast matkamist suurte kivide rägastikus. Kui lõpuks, pärast 2 tunni pikkust seiklemist marsruudi alla jõudsime, oli juba kaks seongut rajal. Nemad olid muidugi tulnud mööda teist teed - lähenedes oru alumisest osast, ning jõudsid kohale 20 minuti pikkuse kerge jalutuskäiguga. Et me külastasime piirkonda esimest korda, olime sinisilmselt lähtunud sellest, mis toporaamatus kirjas oli. Kui näitasin seda kirjeldust ühele kohalikule giidile, kommenteeris ta lühidalt: "That's one of the stupidest things I've ever seen". Vähemalt nüüd teadsime!

Reaalsus oli aga see, et nüüd ronis meie peade kohal kaks seongut. Et tegu oli kahe giidiga, kes juhendasid oma kliente, olid nad teadlikud ohtudest, mis kaasnevad üksteise peade kohal ronimisega. Meie Henryga samuti: kohe meenus möödunud talve õnnetusjuhtum Cogne's. Minu ja Henry sisetunne ütles, et sellises olukorras pole mõtet ronida: risk ülemistelt ronijatelt langeva jääga pihta saada on liiga suur, hoolimata sellest, et kosk on lai. Ainuüksi marsruudi alguses seistes sai väikeste jäätükkidega pihta nii Maris kui Henry. Arutanud olukorda kahe giidiga, kes meist eespool olid, arvasid nad, et me mahume siiski nelja seonguga ronima, kui ettevaatlik olla. Nõnda otsustasime ronida, et pikk matk poleks ilmaasjata olnud.

Ronimine ise oli väga vahva ja nauditav. Mina ja Henry läbisime selle taas kiiresti (Henry juhtis 1., 2. ja 4. pitchi, mina 3.). Liikusime giididega samas tempos, niiet saime nendega julgestusjaamades kõrvuti juttu ajada ja kogemusi vahetada. Kolmesel seongul läks aga taas umbes tund aega kauem - ronimine oli juba järsem ja pikem. Paika pidas mägironimise vana tõde - kiirus on ohutus. Mida kauem veeta aega potentsiaalselt ohtlikus tsoonis, seda suurem on tõenäosus õnnetusse sattuda. Nii ka juhtus: ühel hetkel sai Priit vastu kiivrit täistabamuse suure jäätükiga, mille lõi lahti temast ülalpool roninud giidi juhendatud klient. Priit ei kaotanud tasakaalu ja püsis seinal, kuid oli momentaalselt selge, et see kiiver läheb mahakandmisele. Mis peamine, kõik jäid siiski terveks ja pääsesid ehmatusega.

Tagantjärele tarkusena oleks pidanud kohe alguses oma varasemale kogemusele toetuma ja sisetunnet kuulama: kui jõuad jääronimises marsruudi alla viimasena, siis sellises olukorras on ainuõige lahendus oodata, kuni kõik eespool olijad on raja ära roninud. Kui selleks aega pole, siis roni parem kuskil mujal! Vastasel juhul võib sul ees seista päev, mis on põnev natuke valedel põhjustel.
Ekspeditsiooni nimetus:
Rjukan 2019
Manused


vjoon tag hjoon