 |
Chapdara, mööda põhjaharja, 5A
- Tüüp:
- Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
- Tipu kõrgus meetrites:
- 5049
- Raskuskategooria:
- 5A (vene r.k.)
- Piirkond:
- Fan, Pamiiri-Alai, Tadžikistan
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 05.08.2018
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 06.08.2018
- Osavõtjate arv:
- 2
- Retke osalejad:
-
- Rees-Roonius Juurmaa (grupijuht)
- Aleksei Shuvaev
- Marsruudi iseloom:
- Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 1350 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Soe, selge, sademeteta
- Kommentaarid:
Lühifilm "Chapdara"
Reisi pildialbum
1) Töötundide arv: 20h 15min
- Tõus: 14h 30 min
- Laskumine: 5h 45min
- Ööbimiste arv marsruudil: 1
2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 5. august, 6:00
- Tipp: 5. august, 20:30
- Laskumise algus: 6. august, 9:15
- Laskumise lõpp: 6. august, 15:00
- Tagasi baaslaagris: 18:00
3) Kasutatud julgestuspunkte: 73
- Frende: 46
- Klemme: 15
- Kaljunaelu: 3
- Jääpuure: 9
4) Lähenemine: Marsruudi alla jõudmiseks tuleb esmalt matkata Talbasi kuruni. Sealt edasi tuleb suund võtta Chapdara põhjaharja jalamile, kus paikneb mitmeid sobivaid platsikesi telkimiseks. Kõige parem ja ohutum koht on päris üleval, marsruudi alguse lähedal, suure kivi lähedal, mille küljes on metallist mälestustahvel.
5) Lõikude lühikirjeldus:
Marsruudi esimesed 500 vertikaalset meetrit (R1-R11) moodustab "Sfinks", kaljust välja joonistuv hiiglaslik olend, segu inimesest ja lõvist, kelle pilk on alati põhja poole suunatud. Tema pealaele ronimine on marsruudi kõige tehnilisem kaljuronimise osa.
R1 Mööda kaminat-sisenurka otse üles, kuni väikses koopakeses paikneva jaamakohani (45 m, 60-80°, V).
R2 Koopast vasakult poolt välja, mööda sisenurka üles, kuni laia riiulini (60 m, 60-70°, IV).
R3 Mööda sisenurka ja liigendatud seinaosa üles (50 m, 60-70°, III+).
R4 Mööda seinaosa üles, kuni riiulini, mis vasakul pool lõikub sisenurgaga (50 m, 50-60°, III-IV).
R5 Alustades riiulilt, suunaga üles-vasakule (40 m, 30°, II).
R6 Mööda seinaosa suunaga otse üles kuni harjakeseni (50 m, 60-75°, III-IV).
R7 Mööda lihtsat harja suunaga üles-vasakule (50 m, 40-60°, III).
R8 Mööda seina ning sellele järgnevat sisenurgapragu kuni laial riiulil paikneva jaamakohani (50 m, 60-70°, IV...V).
R9 Jaamast suunaga paremale-üles, mööda riiulitega liigendatud sisenurka (45 m, 20-60°, III).
R10 Mööda seinaosa suunaga üles-vasakule (30 m, 60-75°, IV).
R11 Mööda pragu kuni laia platooni, mis on Sfinksi tipp (30 m, 60-75°, IV).
R12 Mööda Sfinksi pealael asuvat platood kõndida suunaga paremale, kuni jõuab laskumisjaamani.
R13 Lühike laskumine (20 m), kuni järgmise laskumisjaamani.
R14 Lühike laskumine (20 m), kuni suure žandarmi jalamini, kus on kaldus lumine riiul.
R15 Mööda lumist riiulit traavers paremale (20 m, 50-60°, II).
R16 Mööda lihtsat liigendatud seinaosa otse üles, kuni harjani (50 m, 50-60°, III).
R17 Mööda harja kuni monoliitse seinaosani, kus paikneb raja võtmelõik (50 m, 30-60°, III).
R18 Raja võtmelõik: monoliitne seinaosa, kus tuleb ronida hõõrdumise peal (10 m, 80°, V+).
R19 Mööda lihtsaid kaljusid suunaga otse üles, kuni lumega kaetud seinaosani (40 m, 40-60°, III+). Sellega oleme jõudnud kaljutornide kogumikuni nimega "Jänesed". Siin on võimalik telkimisplats.
R20 Edasi tuleb Jänestest mööduda vasakult, mööda lumega kaetud seinaosa otse üles (50 m, 30-40°, III).
R21 Mööda lihtsamat seinaosa otse üles (40 m, 40-50°, III).
R22 Mööda lumega kaetud seinaosa otse üles (70 m, 30-40°, III).
R23 Mööda lihtsamaid kaljusid kuni harjani (100 m, 40-50°, III).
R24 Mööda harja, kuni järgmise kaljutornini, mida tuntakse "Konnana" (50 m, 40-50°, III). Konnast vasakul paikneb jäänõlv.
R25 Mööda jäänõlva otse üles, kuni jalamilõheni, mis paikneb teisel pool Konna (60 m, 50-60°, III+).
R26 Mööda lume-jäänõlva, laveerides kõige ohutumalt hiiglaslike liustikulõhede vahel, kuni lumise õlani (300 m, 30-40°, II-III).
R27 Lumiselt õlalt mööda jääseina kuni tipueelse moreeniga kaetud õlani (150 m, 30-50°, III+).
R28 Tipueelselt moreeniga kaetud õlalt mööda lihtsaid kaljusid, kuni tipuni (100 m, 20-40°, I).
6) Reljeefi iseloom:
Sfinksil (R1-R11) esineb lõike, kus on lahtiseid kive. See nõuab ettevaatlikku reljeefilugemist, et mitte kaaslasele kive kaela kukutada.
7) Ööbimiskohad:
- 4. august: Marsruudieelne bivuakk Chapdara põhjaharja jalamil, 3700 m - plats mugav ja tasane.
- 5. august: Tipueelne moreeniga kaetud õlg (R27), 4050 m - plats mugav ja tasane.
8) Laskumine:
Chapdara'lt laskumine kulgeb mööda mäe lõunapoolset külge ning on üsna töömahukas. Tipueelselt moreeniga kaetud õlalt tuleb esmalt liikuda 80 meetrit mööda moreeni otse alla, kuni tuleb vastu lai lühike kuluaar, kus paikneb esimese laskumisjaam. Järgneb 60-meetrine laskumine. Pärast seda tuleb traversseerida ligi 600 meetrit mööda moreennõlva suunaga paremale-alla, kuni tuleb vastu pikk järsk laskumiskuluaar, mille alguses on jaam kahe poldiga. Järgneb 4 x 60 m topeltköiel laskumist, kuni tuleb vastu moreeniga kaetud lai platoo. Mööda platood tuleb traversseerida 80 meetrit suunaga paremale-alla, kuni järgmise laskumisjaamani (kaljurahn suure karniisi kohal). Järgneb 2 x 60 m topeltköiel laskumist, et jõuda järgmise moreennõlvani. Mööda moreennõlva tuleb liikuda 300 meetrit otsejoones alla, et jõuda viimase laskumisjaamani ühe laia, kuid lühikese kuluaari suudmes. Järgneb kõigest 20-meetrine laskumine ning edasine on juba ohutu orienteerumine mööda moreennõlvu, kuni tee peale välja.
9) Taktika ja stiil:
Terve marsruudi vältel kasutas seong julgestuseks kahte dünaamilist köit. Mõlemad läbisid kõik lõigud vabaronimisega. Esironija (Rees) ronis tehnilisematel lõikudel susside ning kergema seljakotiga (7 kg). Aleksei järgnes saabaste ning raskema seljakotiga (11 kg). Ka reljeefil raskusastmega kuni IV-V liikusime igal võimalusel üheaegselt, kui hõõrdumine just liiga suureks ei läinud. Nõnda ühendasime me mitmed köiepikkused pikkadeks lõikudeks (100 meetrit ja enam) ning meie liikumise tempo oli sellevõrra kiirem. Kui tavaliselt ronitakse tipuni vähemalt ühe vaheööbimisega, siis meie Alekseiga läbisime marsruudi jalamilt tipuni 14 tunniga - mis kohaliku alpilaagri ülema sõnul on sellel mäel kiirusrekord. Kuigi me aimasime ette, et ühe päevaga tippu jõudmine peaks meile võimetekohane olema, ei kiirustanud me mitte kuskil - lihtsalt ronisime ilma puhkepausideta, kuni jõudsime tippu välja.
10) Kokkuvõte:
Chapdara mööda põhjaharja on Fani mägede kontekstis märgilise tähendusega marsruut. Esiteks oma kõrguse tõttu - Chapdara on üks piirkonna 5000-meetristest tippudest, paistes seega kõikjale. Teiseks seetõttu, et 1400-meetrise kõrgustevahega põhjaharja kontuur (Sfinks, Jänesed, Konn) annab sellele mäele müütilise väljanägemise. Kolmandaks, marsruudi läbimine nõuab mitmekesist tehnilist arsenali: tehniline kaljuronimine, mööda harja liikumine ning jää-lumenõlva ronimine. 500-meetrise Sfinksi pealaele ronimine on marsruudi tehniliselt keerukaim osa. Sellele järgneb 400 vertikaalset meetrit mööda harja: laugem, aga töömahukas liikumine, ületades hiiglaslikke kaljutornide kogumikke (Jänes ja Konn). Pärast seda tuleb aga läbida veel 500 tõusumeetrit mööda lume- ja jäänõlva, ületades hiiglaslikke liustlikulõhesid. Kokkuvõttes jättis marsruut meile mõlemale sügava jälje. Alekseile oli see esimene 5A marsruut. Minu jaoks oli see aga vahekokkuvõte kõigest, mida 5 aasta jooksul mägedes õppinud, tundnud ja kogenud olen, mistõttu kannab selle mäe nime ka mu viimane lühifilm "Chapdara".
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Chapdara 2018
- Manused
|
.jpg){kind=link}