 |
Torre Venezia/ Via Tissi [VI-]
- Tüüp:
- Kaljuronimine
- Tipu kõrgus meetrites:
- 500
- Raskuskategooria:
- VI-
- Piirkond:
- Dolomiidid- Civetta
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 16.08.2018
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 16.08.2018
- Osavõtjate arv:
- 2
- Retke osalejad:
-
- Marsruudi iseloom:
- Kaljumarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 500m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Esmalt päikeseline. Hiljem äike ja rahe.
- Kommentaarid:
Autost- autoni 28h. Hommikul äratus kell 05:00 ja parkimisplatsilt start 06:00 seina jalamile. Jõudsime kohale 0800. Sõime kumbki 1 virsiku ja kohmitsesime veidi enne ronimist. Ronimine oli ebamäärane ja veidi ekslev. Kivi oli kohati lahtine. Konkreetset rajakirjeldust polnud. Jaamasid oli raske leida ning nende kvaliteet oli kohati kaheldav. Kontrollaeg oli 14:00 võtmelõigud (2 VI- lõiku) läbida. Saime enam- vähem õigel ajal need tehtud. Juhani ronis esimese lõigu, kus oli VI- prao ronimine ning Gen ronis järgmise mis pidi olema traavers ning kogemata ka järgmise lõigu selle otsa (Slab, mida kaitsta oli kehv. Cam kukkus välja, aga Gen ei näinud). Slabi osa ronides, oli kõhus hõre tunne. Võibolla tuli see ka sellest, et meie toidumoon oli kesine. 28 tunni peale oli mõlemal 0.5l vett, 3 võileiba, 3 kirsstomatit, 1 virsik ja pool Bountyt ning paar glükoosi tabletti. Muidugi olime selle moona arvestanud pigem max 12h peale. Peale võtmelõikusid ronisime edasi kuni algasid kaminate osad. Gen ronis esimest kaminat kui jäime äkitselt vihma kätte. Ronisin talle järgi ning katsusin ennast samal ajal kuivaks saada kui ootasime vihma kadumist. Avastasin, et topo ja laskumiskirjeldus olid taskutes läbi vettinud. Tegime neist kiirelt pildi. Vihm ei jäänud järgi ning tasapisi hakkas hämarduma. Ronida oli jäänud veel 2 lõiku ning otsustasime ikkagi tippu minna. Vahepeal olid kaminad muutunud koskedeks ning nende läbimine osutus parajaks väljakutseks. Me pidime lõigud ka lühemaks tegema, kuna köite hõõrdumine läks kaminate sees väga suureks. Tekkisid kerged hirmud ning Gen ei tahtnud, et roniksin tema jaama vaid teeksin endale eraldi jaama. Ohtu küll polnud kuid parem oli kindla peale välja minna (Gen oli nimelt õigest jaamast mööda roninud ning julgestas mind kahest threadist järgi. Meie vahele jäi vaid üks 0.4 cam. Tegelikult olin ise sattunud õnne komel õigesse jaama kust sain teha 3- punkti jaama). Viimase lõigu alguses olime juba pea- lampide valguses. Viimast kaminat ronides hakkas ka kive varisime. Julgestamise ajal sain ühe kiviga vastu seljakotti ning järgi ronides hüüdis Gen „kivid“ just siis kui olin kamina sees. Sain keha kaminast välja kuid käsi jäi sisse. Tundsin kuidas suurem kivi kukkus kusagile mu sõrmede ette ning seejärel põrkas üle käe alla. Õnneks pihta ei saanud. Tippu jõudes ootas meid ees küllaltki suure nurga all seisev rusu. Otsustasime selle peal ööbida, kuna ei tahtnud võtta riski pimedas ja märjas laskumisega. Olime selleks ajks juba mõlemad läbimärjad ja külmad. Gen ei tahtnud väga tuulevarjuks müüri teha ega minu leitud tasasemale pinnale minna. Ei jäänud muud üle kui ennast sisse seda ja oma lootused mul kaasas olnud termokilele panna. Kahjuks läks ka see keset ööd pooleks. Pidime tipus olema kokku 9h. Esimeses valguses sõime ära viimase võileiva ning asusime laskuma. Jaamale lähenemine oli tõesti midagi sellist mida pimedas väsinuna teha ei oleks tahtnud. Dolomiitidele omane alla ronimine kuristiku kohal (Priit teab hästi mida ma mõtlen, aga see oli tegelikult Sella tornist leebem). Laskusime päris mitu lõiku milelst viimane oli ca 55m. Jaamad olid korralikud ja hästi tähistatud. Samuti ka laskumisrada, mis viis lõpuks tee ja hütini. Sealt edasi jalutasime ojani kust saime jälle üle pika aja juua. - Ekspeditsiooni nimetus:
- Dolomiidid 2018
- Manused
|
