 |
III Torre del Sella- Vinatzer [UIAA V+]
- Tüüp:
- Kaljuronimine
- Tipu kõrgus meetrites:
- 350
- Raskuskategooria:
- V+
- Piirkond:
- Dolomiidid- Torri del Sella
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 06.09.2017
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 06.09.2017
- Osavõtjate arv:
- 2
- Retke osalejad:
-
- Juhani Almers
- Priit Niibo
- Marsruudi iseloom:
- Kaljumarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 350m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Vahelduva pilvisusega taevas. Temperatuurid 8 kraadi ligi. Natukese lund tippudes.
- Kommentaarid:
Lähenemine:
Alustasime Vinatzer’i ronimist küllaltki hilja, kuna algselt tahtsime ronida Fedelet. Käisime Fedele alguses, kuid saime kiiresti aru, et hiljutiste vihma- ja lumesadude tõttu on rada liigniiske ning ronimine pole mõistlik. Seetõttu võtsimegi vastu otsuse minna Kolmandale Sella tornile ning ronida rada Vinatzer.
Sella kolmanda tornini jõudmine kurult oli lihtne. Ainsaks probleemiks võis osutuda Sella kurul parkimiskoha leidmine. Marsruudi algusest leidsime ka 2 prantslast, kes ütlesid, et otsivad torni alusest rusust samuti Vinatzeri starti. Leidsime raja alguse, prantslased otsustasid sellest loobuda. Alustasime ronimist ca. kell 12. Kuna marsruut läks mööda torni põhjakülge, siis oli kalju veel üpris jahe.
Tõus:
1. Lõik 50m [IV] - PRIIT
Rajakirjelduse järgi algab rada traaversiga vasakule. Ronisime selle osa ilma julgestuseta ühele riiulile, kust oli parem ronimist alustada. Ronimise poolest oli esimene lõik lihtne, kuid liin polnud selge ja uitas sujuvalt paremale kuni väiksemat sorti kaminani, mis oli külm ja rõske. Mõned hoided olid täiesti vesised. Jaam tuli kohe peale
2. Lõik 30m [IV] - PRIIT
Nägin terve esimese lõigu suurt vaeva, et oma sõrmi soojas hoida. Kuna keha oli kange, siis küsisin, kas Priit teeks ka järgmise lõigu. Ronida tuli valdavalt otse ja kergelt vasakule mööda ähmast pragu. Jaam koht oli enne kaminat ühe korraliku riiuli peal.
3. Lõik 40m [V] - JUHANI
Kirjelduse järgi kamina ronimine, mis oli pigem laiemat sorti pragu. Ei tahtnud alati vahendeid panna, kuna teadsin, et meil on suuremad praovahendid piiratud. Prao lõpu poole pidi saama ühest väiksemast katusest üle. See nõudis küllaltki tehnilist liigutust kehvade jalgade peal. Peale kaminat tuli liikuda kergelt paremale, et jõuda järgmise kamina algusesse kus ootas meid ka jaam.
4. Lõik 40m [V] - PRIIT
Neljas lõik osutus küllaltki huvitavaks, sest peale järjekordset kamina ronimist ootas Priitu ees slab. See osa oli täiesti sile ja ega polnud ka väga võimalust seda kohta julgestada. Slabil olid vaid kerged lohukesed, mida sai kasutada nii kätele kui jalgadele.
5. Lõik 50m [IV+] - PRIIT
Järgmisel lõigul tuli esmalt traverseerida 10m vasakule, et vältida karniisi ronimist. Traavers oli avatud ja vaated alla võimsad. Seejärel pidi liikuma edasi mööda kergemat maastiku, et jõuda vahevööle, kust algas Vinatzeri võtmelõik. Julgestada sai ühe suurema rahnu pealt ning jaamaks piisas slingist.
6. Võtmelõik 25m [V+] - JUHANI
Võtmelõiguks osutus pragu, mis jooksis läbi katuse. Lõik algas vahevöölt, kus sai teha väikese pausi. Võtsime sõõmu vett ja asusime ronima. Otseselt praegu ei pidanudki ronima, vaid sai kasutada moodustisi väljaspool pragu, mida ma ka valdavalt tegin. Prao osa olid võrdlemisi libe ning täidetud vanade vahenditega. Kohati oli näha puust kiile, milles rippusid köiest aasad. Panin ka ühe enda punkti sellesse enne katuse ületamist. Katuse läbimisel tuli teha vaid paar kõrgemat jalaasetust ning ennast ülesse vinnata toekatest käekohtadest. Peale seda läks kitsamat sorti kamin edasi kuni kaljunaeltest jaamani, mis lähemal vaatlemisel osutus American death triangle’iks. Viimaseid meetreid hakkas saatma kurult kostuv karjapasun, mis mängis Edelweiss’i viisi.
7. Lõik 25m [IV+] - PRIIT
Edasi tuli taaskord kamin, mida mööda liikusime küllaltki kiiresti. Ronida tuli otse ja hoida pisut vasakule. Väga palju sai kasutada stemmimist, kus üks jalg on ühes seinas ja teine teises. Siin muutus juba kalju kollaseks, mis Dolomiitide juures annab tihti märku lahtistest kividest. Täpselt nii oli ka siin. See muutis vahendite panemise aina keerulisemaks.
8. Lõik 35m [IV+] - JUHANI
Kaheksas lõik oli samuti kamina ja prao kombinatsioon. Selle ronimine läks kiiresti. Natuke pidi siiski jaama otsima, kuna võimalus oli jaama teha kahes kohas. See tähendas kahest kaljunaelast mööda ronimist. Õige jaam oli pisut edasi ühe väikese riiuli peal, mis oli väga avatud ja vähese ruumiga.
9. Lõik 45m [III+] - PRIIT
Siinkohal valisime marsruudile lihtsama lõpu, kuna saime aru, et meie ajavarud on napid. Ostustasime variandi Via Jahn kasuks. See tähendas, et ronisime mööda lihtsamat maastikku paremale. Sellegi poolest suutsime kergelt valele teele minna, kuna üksik polt eksitas Priitu ronides. Lõik ise oli pikemat sorti, kuid palju julgestuspunkte me ei kasutanud ning Priit julgestas mind aja kokkuhoiu mõttes läbi karabiini. Kuna varustus oli valdavalt Priidu vööl, siis otsustasime, et kiirem on nii, kui ta ronib ka järgmise lõigu ees.
10. Lõik 25m [IV] - PRIIT
Jaamast välja ronides tuli kohe alustada praoga, mis oli suure flake’i taga. See nõudis mõnda tehnilisemat liigutust ja jala surumist prakku. Peale seda tuli lihtsamapoolne kamin. Häda oli vaid lahtistes kivides. Õnneks ei ajanud kumbki meist ühtegi kivi alla. Jaam oli ilusa nuka peal, kus julgestamiseks piisas vaid slingist ümber kivi.
11. Lõik 50m [III] - JUHANI
Viimane lõik oli lihtne. Ei pidanud otseselt valima, kust kaudu minna, kõikjal näis kalju ühtlane olevat. Lõik oli küll pikk ning selle tõttu kadus mul ka igasugune side Priiduga. Üleval puudus võimalus jaama tegemiseks. Seetõttu istusin maha ja hakkasin köit sikutama, et Priidule märku anda ohutusse kohta jõudmisest. Julgestasin Priitu üle selja. Tippu jõudsime ligikaudu kell 19:00 kohaliku aja järgi.
Laskumine:
Tipu platool tuli esmalt leida laskumisrõngas. Kuna platoo oli täis rusu, siis rõngas asetses küllaltki ebameeldivas kohas täpselt serva peal. Laskumist alustades hakkas päike juba kaduma ning saime aru, et peame liikuma kiiresti, kuid mitte tormates. Esimene laskumine oli ca. 30m. Peale seda jõudsime hägusa ning järsu rajani, mis oli täis lahtist rusu. Mööda seda liikusime teise jaamani, milleks olid mõned repsunöörid ja põgenemiskarabiin üle lauge kaljunuki. Priit veel palus, et hoiaksin repsudel kätt peal, kui ta esimest laskumist tegi. Ise ma ennast siiski julgestusse ei pannud, kuigi ka see jaam asus väga järsu serva peal. Sarnaseid jaamasid tuli kokku kolm, kõik laskumised umbkaudu 30m. Kõiki neid saatsid lahtised kivid ja järsud lähenemised. Laskusime nii, et Priit sättis ühe köiega järgmist laskumist, kui mina samal ajal eelmist järgi tõmbasin.
Valgus kadus järjest kiiremini ning üha enam tundsime, et köied lähevad järjest rohkem keerdu. Kohati oli see juba ülesse ronides probleemiks. Peale nelja laskumist jõudsime vahevööni, mis pidi meid viima teise ja kolmanda Sella torni vahele. Esmalt pidi siiski liikuma mööda kitsast rada, mille alustuseks pidi läbi ronima pisikesest koopast. Nähes, kuidas Priit seda läbis, tekkis minus kerge ebakindlus. Surusin selle alla ning liikusin Priidule järgi. Sel hetkel saime aru, et on juba nii pime, et peame pealambid välja otsima. Õnneks oli peale väikest koobast veidi laiem koht rajal, kus saime seda ka teha. Edasi läks rada kitsamaks ning tuli ronida kohati ka traaversit, mida saatis hämar süvik meie jalge all. Peale ärevamaid hetki rajal jõudsime lõpuks sinna, kus alustasime võtmelõigu ronimist, seal oli rohkem ruumi ning minu peast käis isegi läbi mõte sinna ööseks jääda. Õnneks jätkasime siiski laskumist Priidu juhtimisel. Peale vahevööd tuli teha veel 4 laskumist mööda kuluaari. Esmalt sai liikuda jala, kuid siis pidime juba pilkases pimeduses laskumisjaamu otsima. Need jaamad olid õnneks juba polditud. Kõik näis küll hea, kuid pimedus, keerdus köied ning kerge väsimus muutsid laskumise pikaldaseks. Lappasime köisi korduvalt läbi, kuna keskkoha markeeringuid oli raske tuvastada. Kui Priit parasjagu laskus, hakkas ka mu pealamp tühjaks saama ning otsustasin selle välja lülitada. Aimu oma ümbrusest sain vaid tänu sellele, et hoidsin käega jaamast kinni. Kui alla jõudsime oli kell kohaliku aja järgi 21:21. Olime marsruudil kokku 9.5 tundi. Liikusime mööda rusu alla raja peale. Meid saatis kuuvalgus ja täielik vaikus. Peale seda jõudsime autoni ning sõitsime kuru peale hea vaatega kohta. Istusime kapotil ja sõime viinamarju, et veidi lõõgastuda.
Lisainfo:
https://www.mountainproject.com/route/105967430/vinatzer
https://www.ukclimbing.com/logbook/c.php?i=68856
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Dolomiidid 2017
- Manused
|
