 |
Kand ja Varvas, WI4
- Tüüp:
- Jääronimine
- Tipu kõrgus meetrites:
- 20
- Raskuskategooria:
- WI4
- Piirkond:
- Toilamõisa, Ida-Virumaa
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 11.02.2017
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 11.02.2017
- Osavõtjate arv:
- 2
- Retke osalejad:
-
- Henry Patzig
- Rees-Roonius Juurmaa
- Marsruudi iseloom:
- Jäämarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 20 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Külm, selge, tuulevaikne.
- Kommentaarid:
Video, pildid ja muljed
Veebruari esimest nädalat olid saatnud korralikud miinuskraadid. See viis meid Henry'ga mõttele, et vaja oleks minna uudistama Ida-Virumaa jugade veeseisu. Ilma suuremate lootusteta, ent siiski - kui mitte nüüd, siis millal veel? Jõudnud laupäeval, 11. veebruari varahommikul, Valaste joa vaateplatvormile, avanes meile julgustav vaatepilt: Eesti kõrgeim juga oli jäätunud kenaks massiivseks purikaks. Kuna hindasime, et ronitavaid liine oleks vaid üks, otsustasime edasi liikuda teise lähedalasuva kõrge joani - Toilamõisa. Laskunud pankrannikult alla, olime hetkeks justkui unenäoilmas - meie ees laius ligi 100 meetri ulatuses ilus valge jääkardin, kus ronimisvõimalusi jätkub kaugelt enam kui üheks nädalavahetuseks. Veetsime pika päeva ronides, puure keerates ja mägedeks koostööd harjutades.
Rada, mille käsile võtsime, oli "Kand ja Varvas". Marsruut on oma nime saanud Viljar Grauenilt (tema rajakirjeldus) ning on raskuskategooriaga WI4. Esmalt ronisime rada paar korda ülaltjulgestuses, et hinnata jää kvaliteeti ja puuride keeramise võimalust. Seejärel ronisime kumbki rada ka altjulgestuses. Raja esimene osa on lihtsam jää kaldenurgaga 75°-80°, mis läheb lõpuks sujuvalt üle 85°-90° peale. Jää oli stabiilne ja hea konsistentsiga, kirka- ja kassiasetused ning julgestuspunktid olid kindlad. Rajale piisas 6-8 puurist.
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Toilamõisa 2017
- Manused
|
