 |
Pioner, lõunaseina keskmine kontraforss, 4A
- Tüüp:
- Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
- Tipu kõrgus meetrites:
- 4031
- Raskuskategooria:
- 4A (vene r.k.)
- Piirkond:
- Tujuk-Su, Tjan-Shan, Kasahstan
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 06.02.2016
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 06.02.2016
- Osavõtjate arv:
- 3
- Retke osalejad:
-
- Kirill Belotserkovski (grupijuht)
- Ernests Cunculis
- Rees-Roonius Juurmaa
- Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
- 4A
- Marsruudi iseloom:
- Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 360 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Soe, selge, päikseline
- Kommentaarid:
Väljusime laagrist kell 6.00. Et tegemist oli juba teise järjestikuse, üleüldse aga kolmanda marsruudiga Pionerile, oli lähenemisteekond juba nii pähekulunud, et piltlikult öeldes ei vaadanud kõndides teises suunaski. Esmalt mööda teed Mõnžõlki ilmajaamani (1h), siis mööda mäeharja kuni Alpengradini (2h) ning sealt piki laugemaid lumenõlvu Pioneri lõunaseina jalamile (2h45min). Paarkümmend minutit kulus marsruudi alguses riietevahetusele, varustuse komplekteerimisele ja söömisele. Siis, kell 9.15, alustasime ronimist.
Pioneri lõunaseina keskmise kontraforsi kõrgus on ligi 240m ning kalle valdavalt 75-90°. Esironijaks oli Rees ja taktika oli alpinistlikule seinamarsruudile tavapärane. Roninud kahe köiega õigesse kohta, organiseeris Rees jaama ning tegi ühest ronimisköiest järgmistele tugiköie, teisega aga julgestas järgmist numbrit ehk Kirilli. Kirill puhastas üles žumaaritades seina praovahenditest ja ekspressidest ning tõi endaga üles kolmanda köie, niiet esironijal oleks jälle kaks ronimisköit ja vajalik komplekt varustust. Nõnda sai Rees hakata kohe edasi ronima, samal ajal kui kolmas number, Ernest, veel eelmisest lõigust ules žumaaritas. Ja nõnda 6 köietäit.
Esimene köis (30m, 80°, IV) oli huvitav ronimine. Lõik algas pika sisenurgaga, mille raskeimaks kohaks (ilmselt veel soojaks ronimata sõrmede tõttu) oli "fleik" ehk seinast sõrmepaksuse jagu eenduv plaat, kuhu näpud taha haakides ning jalgadega siledal seinaosal haardumise peale töötades, sai paari pisut täpsema liigutuse abil edasi liikuda. Sellele järgnes rusikast laiem (off-width) pragu, mille läbimine oli samuti nuputamist nõudev, kuid pärast mõningat nühkimist ja küünarnukini enese prakku litsumist sai seegi ületatud. Teine köis (30m, 80°, IV), kulges samuti mööda järjestikuste sisenurkade ja seinakeste süsteemi. Kolmas köis (50m, 65°, III) oli sujuv ronimine piki riiulikesi ning siledat, kuid mitte väga järsku seinaosa (slabi). Neljas köis (35m, 90°, V) nõudis ülekaldega sisenurga ületamist, kuid ei olnud iseenesest midagi keerulist. Viies köis (40m, 70°, IV) algas mugavalt laialt riiulilt ning kulges piki kuluaariseina otsejoones üles. Seinaosa kuues ja viimane köis (50m, 60°, II) oli lihtne turnimine mööda head reljeefi.
Seinaosa tippu jõudes (13.30) pakkisime kokku rauakola ning kaks köit, mida enam vaja ei läinud, ning liikusime tipu suunas üheaegses julgestuses mööda lihtsamat reljeefi (300m, I-II), turnides mööda harja, ületades ühe suurema žandarmi ja paar kuluaari. Tipueelne lõik ühtis 1B marsruudiga (120m, I). Pioneri tipus seisime koos kella 15.00-ks. Seal nautisime paarkümmend minutit fantastiliselt head ilma ning üksteise seltskonda.
Laskusime mööda 1B marsruuti, ereda talvepäikese all, hea tuju ning toredast marsruudist surisevate käte-jalgadega. Tagasi laagris olime kella 17.00-ks.
Alpilaagri muljed, pildid, video...
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Tujuk-Su 2016
- Manused
|
