 |
Ecrins
- Tüüp:
- Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
- Tipu kõrgus meetrites:
- 4101
- Raskuskategooria:
- PD+
- Piirkond:
- Dauphiné Alpid
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 06.07.2015
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 07.07.2015
- Osavõtjate arv:
- 3
- Retke osalejad:
-
- Kunnar Karu
- Riina Salumäe
- Piret Värnomasing
- Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
- PD+
- Marsruudi iseloom:
- Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- Parkla 1874 m
Refuge des Ecrins 3175 m
Dôme de Neige des Écrins 4015 m
Barre des Ecrins 4101 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Palav ja päikseline ilm
- Kommentaarid:
Alustasime oma teekonda parklast kella 14 ajal. Rada oli hästi tähistatud, kulges esmalt metsa vahel ja tõusu võtma ei pidanud. Peagi avanes meie ees rada, mis meid ees ootas. Temperatuur oli 30+ kraadi ja päikese eest varju ei olnud. Olime sellega arvestanud ja tuli leppida olukorraga. Rühkisime mäest üles, tegime puhkepause ning 5 tunni pärast olime hütis. Olime tõusnud 1300 meetrit. Registreerisime end ära ja asusime süüa valmistama. Riina polnud väga positiivselt meelestatud järgmise päeva osas ning kahtles, kas tuleb meiega kaasa. Kui kõhud täis, oli aeg magama minna.
Kell 3 äratus. Kiirelt riidesse, söök kõhtu ning tuligi minna. Riina kõhkles ja kahtles, kuid otsustas siiski meid hütti ootama jääda. Võtsime oma asjad ja kell 4 asusime teele. Hütis olles oli kuulda kuidas tuul lõõtsus väljas ning sellest ajendatult sai päris palju riideid selga pandud. Õue jõudes selgus, et olukord pole üldse hull. Jõudes alla liustikule, tegime kiire riietuspausi ning liikusime edasi. Kasse alla ei pannud, sest ilma liikusime kiiremini ning lumi oli pehme, polnud otsest vajadust. Esimene tund kulus mööda lauget liustiku nõlva alla jalutades ning edasi läks rada järsemalt üles. Ei olnud ilus nõlv, kuhu tuli minna. Rohkelt oli lõhesid ja rada kulges sik-sakitades nende vahelt. Oli koledamaid lõhesid ja veel koledamaid lõhesid. Liikuma asumisest 3:46 hiljem olime jõudnud Dôme de Neige des Écrinsi tippu, 4015m. Silmanurgast sai piilutud Barre des Ecrinsi rada. Mõned pildid ja asusimegi põhitipu poole teele. Veidi tuli mööda lund minna ja hakkas kaljune osa. Esimene kaljusein oli ca 15 m kõrge, väikesed ebamugavad haarded, kuid eesmärk oli üles saada. Kunnar ronis ees ja sajatuste saatel ta sai sellega hakkama. Mina järgnesin mööda tugiköit, mis oli varasemalt sinna kinnitatud, kuid mille usaldusväärsuses me alguses kindlad ei olnud ja Kunnar julgestas mind lisaks meie oma köiega. Edasi oli veidi lihtsam, kuid tuli olla tähelepanelik, sest palju oli lahtiseid kive. Liikusime kaljul kassides. Peagi tuli meile 2 gruppi vastu, kes tulid tipust. Nemad liikusid saabastes ja nii otsustasime ka ise kassidest loobuda. Ronida oli kaljudel lihtsam, kuid mõned lumised kohad olid ebakindlamad. 10:30 olime tipus. Päike paistis, ilm oli soe ja otsustasime oma lõunasöögi just tipus ära süüa. Ja oligi aeg alla liikuda. Laskumine oli kiirem ja peagi olime lumel. Jõudsime järeldusele, et kaasa võetud 20m köiest oli vähe. Pidime tegema tihedamalt jaamasid ja see röövis aega. Pikema köiega saanuks kaugemale välja liikuda ning pidev jaamade tegemine jäänuks ära. Tagantjärgi tarkus, kahjuks.
Ees ootasid meid aga pehme lumi ja lõhed. Kohe alguses oli üks väga kole lõhe. Kunnar läks ees, ma julgestasin. Ja siis oli minu kord järgi minna. Köis oli lühike ja topeltköit teha ei saanud, seega tuli vaikselt alla ronida. Kunnar alt juhendas kuhu ma jala panema peaksin ja kus kiirelt hüppama. Oli mulle vahepeale ühe jääpuurist vahepunkti teinud, aga see oli pigem vist rohkem julgustuseks. Alla ma jõudsin ja tõdesime mõlemad, et see ei olnud üldse ilus ning hea, et läbi sai. Kuid ees ootas meid veel lõhesid. Need ei olnud nii suured kui esimene. 11:30 oli möödunud stardist kui jõudsime hüti juurde liustikule. Riinast ühtegi märki ei olnud. Lootsime, et oli läinud alla auto juurde. Tõmbasime korraks hinge ja jätkasime laskumist. Saime ka veidi vihma, tervelt 10 piiska. Mida alla poole jõudsime, seda kiiremaks tempo läks. Soov saada külma juua innustas ning kella 18 õhtul olime auto juures. Riina oli ka sinna tulnud ja ootas meid külma õllega. Oli väsitav, kuid väga ilus marsruut. Tõusime 1248 m ja laskusime 2455 m. Soov tagasi minna on suur.
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Ecrins
- Manused
|
.jpg){kind=link}