FIRNi logo
vjoon

Kazbek

Tüüp:
Mägimatk
Tipu kõrgus meetrites:
5047
Raskuskategooria:
2A
Piirkond:
Kaukasus
Marsruudi alustamise kuupäev:
02.08.2013
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
07.08.2013
Osavõtjate arv:
3
Retke osalejad:
  • Karmo Vood
  • Grete Kindel
  • Piret Värnomasing
Marsruudi iseloom:
Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
Kõrgustevahe 3347 m Kazbeki küla 1700 m Gergeti küla 1800 m Sabertse kuru 3150 m Ööbimine Sabertse jõe ääres 2900 m Meteojaam 3653 m Platoo 4200 m Tipp 5047 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Päikest, tuult, vihma, rahet, lund
Kommentaarid:
02.08.2013 alustasime tõusmist Kazbeki poole Gergeti külast. Suured seljakotid pakkisime hobuse selga ning ise liikusime väikeste seljakottidega. Liikuma hakkasime ca 8:45. Kella 9:30 paiku olime Gretega Trinity kiriku juures (2200m) ning tegime väikese pausi ja ootasime Karmot järgi (läksime suhtlesime eestlastega, kes meist olid eelnevalt mööda sõitnud). 10:15 paiku hakkasime liikuma edasi ning Sabertse kuruni (3150m) jõudsime ca kell 15 ning ööbimiskohta jõudsime ca kell 16. Ilm oli vahelduva pilvisusega kuid enamasti paistis päike. Püstitasime telgi, tegime süüa, suhtlesime kohalikega ning magama.
03.08.2013 ärkasime kella 8 paiku ja liikuma saime kell 10. Tõusime vaikselt oma suurte seljakottidega ning enne liustikule jõudmist kohtasime Ülo Kangru gruppi ja kogusime infot eelseisva kohta. Ilm oli pilves ning liustikule jõudes hakkas sadama vihma ning sekka ka veidi rahet ja lund. Minek oli vaevaline. Liustikul liikusime ilma kassideta. Tegemist oli kiviklibu täis jäise liustikuga. Meid oli hoiatatud eelnevalt lõhede eest, kuid midagi väga ohtlikku ette ei jäänud. Kõige suuremad lõhed olid liustiku ääres, kuid sealt suutsime mööda laveerida. Liustikult meteojaama viis kiviklibune rada, mis oli suhteliselt kergesti jälgitav. Meteojaama (3653m) jõudsime ca 16:30. Tuul oli tugev ning kohati sadas. Telgi püstitasime meteojaama lähedale ning kui telk oli püsti, muutus sadu tugevamaks. Tegemist oli kerge lumetormiga. Kõrgus andis veidi tunda.
04.08.2013 äratus kell 7. Olemine ei olnud kõige parem. Pea rõhus ning kergelt iiveldas. Tänane plaan oli teha aklimatitõus. Esialgne idee oli minna Ortsveri tippu (4365 m). Hütist Ortsveri marsruudi kohta infot pärides saime vastakaid juhendeid ning üldiselt soovitati sinna minna varem. Loobusime Ortsveri tipust ning otsustasime lihtsalt veidi ülespoole jalutada. Esimene eesmärk oli jõuda valge ristini (3820 m). Olles seal, otsustasime veel veidi edasi liikuda, musta ristini (3900 m). Enesetunne oli juba päris hea ja liikusime veel edasi. Jõudsime ca 4100m kõrgusele kui otsustasime, et rohkem edasi ei liigu sest ilm läks pilve. Kokku liikusime 4 tundi. Grete ja Karmo laenutasid omale meteojaamast kassid ning Grete võttis veel lisaks ka kirka. Olime varem all kokku leppinud, et saame ülevalt asju laenutada ning nad ei pea neid alt kaasa võtma. Öösel rapsis tuul jälle telki korralikult.
05.08.2013 ärkasime kell 6. Asjad kokku, kiirelt söök ja muud asjatamised ning asusime teele platoo poole. Täna oli Piretil raske liikuma saada ning teekond oli tema jaoks vaevaline. Vaikselt, kuid kindlalt liikusime platoo poole. Peale 5 tundi liikumist jõudsime platoole (4200 m). Asusime telgiplatsi kohendama. Platool olid olemas lumest tehtud müürid, mis olid lund täis tuisanud. Puhastasime omale sobiliku platsi ning püstitasime telgi. Tuul oli leebem kui meteojaamas. Puhkasime veidi telgis ning siis oli aeg õhtusööki valmistada. Magama saime kella 21 paiku. 
06.08.2013 äratus 3:45. Sulatasime lund, tegime süüa ja kella 5 ajal oli näha esimesi gruppe. Liikuma saime 5:30. Väljas hakkas vaikselt valgeks minema ning otsmikulampe vaja ei olnud. Kaasa me need igaks juhuks võtsime, kuid vajadust polnud. Esimene pikem paus oli ca 4400 m kõrgusel, kuhu olid kogunenud ka alt meteojaamast tulnud grupid. Enesetunne oli seinast seina. Gretel külmetasid käed ja jalad, Piretil seest keeras, Karmol oli lihtsalt nõrkus. Grete käte külmetamine sai lahendatud kinnaste vahetamisega, Piret andis oma kindad Gretele ning sai vastu Grete kindad. Mõlemad olid rahul. Üks kohalik giid andis Piretile paar barbarissi kommi ning soovis edu. Vaikselt edasi liikudes läks Pireti enesetunne paremaks ning polnud enam kahtlust, et ta telki tagasi pöörduks. Veel mõned puhkepausid, hingeldamised ning olimegi jõudnud sadulale (4844 m). Veel viimane paus ja siis vaikselt tipu poole. Piret läks kõige ees, temast ca 10 minutit hiljem hakkas liikuma Grete ning siis veel ca 10 minutit hiljem hakkas Karmo liikuma. Tõus oli järsk, kuid kirkat vaja ei olnud. Kasside ja käimiskeppidega sai kenasti tõusta, sest korralikud astmed olid sisse tehtud varem käinute poolt. Umbes kella 10 paiku jõudis Piret tippu, ca 10 minutit hiljem jõudis ka Grete. Tipus olnud ukrainlased, kes tegid meist mõned pildid ning seejärel suundusime tagasi alla. Karmo jõudis tippu 15-20 minutit Gretest hiljem. Teda me ära ei oodanud, sest tuul oli külm ja kaua tipus viibida ei soovinud. Sadulal ootasime Karmo järgi ning liikusime koos alla tagasi. Telgis olime kella 12 paiku. Platool oli tuulevaikus ning päike säras. Puhkasime ning ca kella 14 ajal suundusime meteojaama poole. Laskusime ettevaatlikult ja 1,5 tundi hiljem olime õnnelikena meteojaamas. Ilm oli päikeseline, tuul ei olnud tipus väga vali, kuid oli külm. Üldiselt võis ilmaga rahule jääda arvestades eelnevaid päevasid.  Kokku tõusime täna ca 850 m ning laskusime ca 1395 m.
06.08.2013 magasime veidikene kauem kui eelnevatel päevadel, pakkisime asjad, sõime ning jätsime osa sööke meteojaama tulevastele matkajatele, kellel võib toiduga kitsas käes olla. Mingi aeg hakkasime liikuma alla, vist oli kella 10 paiku. Päike paistis ning tuju oli hea. Hakkas vaikselt kohale jõudma, et olime käinud tipus ja meie eesmärk on täidetud. Liustikule jõudes elu enam nii roosiline ei olnud. Päike, mis paistis eelmine päev ja ka laskumise päeval, oli olnud piisavalt intensiivne, et liustik oli korralikult libe. Kuna Gretel ja Karmol puudusid kassid, siis liikusime liustiku järsemal osal liustiku serval, kus oli palju kive ning polnud nii libe. Samas iga samm tuli hoolikalt valida, sest kivid libisesid ning kukkumise oht oli suur. Kuna Karmo laskus meist oluliselt kiiremini, siis mingi hetk kaotasime ta silmist. Olime varem leppinud kokku, et kohtume liustiku all, kuid seal me teda ei näinud. Olime valmis oma seljakotid hülgama ning Karmot otsima minema kui Piret märkas teda eemal harjal. Võtsime oma asjad ja liikusime Sabertse jõe äärde, kus oli plaanis teha riietumis- ja joogipaus. Jalad olid juba veidikene väsinud, laskunud olime 700 kõrgusmeetrit. Nüüd viis teekond meid ülesmäge ja tõusime Sabertse kuruni (3150 m). Vahelduseks oli päris hea ka üles mäge liikuda. Kaua me Sabertse kurul ei peatunud ja liikusime edasi. Mingi hetk märkasime, et meile tuleb vastu 3 noormeest, kellest ühel on peas sini-must-valge buff. Grete jõudis veel öelda kommentaari, et kindlasti eestlased. teretasime neid veidi kahtlustavalt ning tuligi välja, et tegemist kallite kaasmaalastega. Rõõm oli mõlemapoolne ning kiirelt sai antud ülevaade, mis neid ees ootab ning uuritud ka nende kogemuste kohta. Igatahes selgus, et neil oli probleeme gaasiga. Õnneks oli meil gaasi piisavalt ja saime 2 gaasi neile anda. Nad olid kohanud ka Eesti motomatkajaid, kes olid samuti gaasi loovutanud. Igatahes arvasid nad, et motomatkajate käest saadud gaasist ei piisa ja võtsid kindluse mõttes alt külast kuivi küttepuid kaasa. Kutsusime poisid Batumi kui nad mäelt tagasi tulevad ja liikusime edasi. Plaan oli jõuda Kazbeki külla enne kella 16:30. Nimelt siis pidi väljuma viimane maršrutka Tbilisi poole. Jõudsime Gergeti külla, korjasime oma asjad kokku, mis olime jätnud mägironijate hütti ning mille perenaine oli need toonud enda juurde ja kappasime edasi Kazbeki küla poole. Olime graafikus. Maršrutkad olid veel täiesti olemas ning saime omale kohad ja sõit Tbilis poole võis alata. Plaan süüa veel enne maršrutka sõitu läks vett vedama, sest loomulikult sai maršrutka kiirelt täis. Coca-cola aitas nälga leevendada ja maitses ülimalt hästi. Kokku sai sel päeval tõustud 250 m ning laskutud ca 1955 m. Ilm oli jälle olnud suurepärane, päike säras ja kohati oli mõni pilv, kuid sademeid ei olnud. 
Ekspeditsiooni nimetus:
Kazbek
Manused




vjoon tag hjoon