 |
Piz Badile (3308m), NE-face, "Cassin route", 1000m, TD, VI, 6a
- Tüüp:
- Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
- Tipu kõrgus meetrites:
- 3308
- Raskuskategooria:
- TD, VI, 6a
- Piirkond:
- Valle Bondasca, Bregaglia, Šveits
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 05.08.2013
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 05.08.2013
- Osavõtjate arv:
- 2
- Retke osalejad:
-
- Andres Hiiemäe (grupijuht)
- Saulius Saikauskas
- Marsruudi iseloom:
- Kaljumarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- ca 800m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Vahelduva pilvisusega, sademeteta, pärastlõunast üha tihedamalt pilvi tipu ümber
- Kommentaarid:
E, 05.08 – Piz Badile (3308m), NE-face, marsruut „Cassin route“, TD, VI, 6a, 800+m
Äratus kell 4:00. Jõuame vaevalt priimusel vett keetma hakata, kui juba esimesed tulukesed mööduvad. Sööme-joome korralikult kõhud täis, vööd juba peale ja liikuma saime telgi juurest 5:08. Eilse luurelkäigust saadud teadmistega saame kenasti pimedas mäe jalamile tõustes kahest seltskonnast mööda. Suurem osa suunduvad Nordkante peale, meie ja mõni veel enne meid võtavad suuna Cassini marsruudi peale. Laskume riiulile, möödume jää/lumelaigust, traversseerime veel veidi riiulil, seejärel keskmise raskusega kaminast tõuseme marsruudi alguspunkti. Kell on 6:48, kui alustame marsruuti.
Saapad oleme juba all riiulil vahetanud ronimissusside vastu, saapad lähevad Sauliuse seljakotti, mulle jääb seljas kanda windsack ja liiter vett, et ees ronides oleks ronimine veidi lihtsam. Lisaks kõliseb vööl komplekt frende, klemme ja ekspresse.
Alustuseks ootab meid sisenurk, kus peamiselt lieback-tehnikaga saab ronitud, paaris kohas leiame õnarusi ka jala jaoks seinal, ent enamjaolt on lihtsalt tald surutud haardumisse seinaga. Sisenurga prakku lähevad mõned suuremad ja keskmised frendid. Järgnevad ridamisi pragusid vaheldumisi slab-idega, mõni köis veidi lihtsam ning siis jälle ridamisi köisi kus tuleb sisenurkades, karniisi all, pragudes ja slab-idel tõsiselt tööd teha. Töö sujub, ilm ja enesetunne on tööreziimis ja hea, kalju on üldjuhul kuiv ja nauditav. Jooki tarbime lonkshaaval Sauliuse veekotist, et tal kandam kergem saaks. Enne keskpäeva oleme jõudnud lumelaigu juurde, mis poolitab marsruudi kaheks. Ees ootavad järjestikuliselt mitmed üsna tehnilised ja nõudlikud köietäied, marsruudi võtmelõigud. Aukartus on nende järgnevate köite ees suur.
Lumelaigu alt traversseerides leian reljeefiõnarustest mõned nirisevad lombikesed, kust saan sõõme võttes mitmel puhul janu kustutada, mis sobib hästi et shokolaadike kurgust alla loputada. Ees ootab üks marsruudi võtmelõikudest. Esmalt tõus mööda sisenurka ning siis tuleb üle nurga serva välja slab-ile välja ronida ja siis leiab juba ka praokese. Järgneb ridamisi köisi pragudes, sisenurkades, slab-idel, mis tehniliselt mitmekesine ja nõudlik. Tasapisi ja üha avaneb pilgule eesootav - kaminad ühtejärgi 4-5 köit. Neid on kirjeldatud alguses olevat üsna ebamugavad, seejärel tehnilised ja laiad, ning ülemises osas veidi leebuvad. Nii täpselt ongi, et sisenemisel kaminasse, mis alguses on veel kitsas ja sügav ning sobivat ronimistehnikat on kohe alguses raskusi leida, tunne on pisut ebalev. Järgneva köietäie jooksul läheb kamin aga veel laiemaks, kamina põhi ise on kitsas, nii et kui sinna pugeda siis ei ole ruumi liigutada end. Seega tuleb ronida kaminapõhjast välja, kus proovin ronida nii klassikalist kaminatehnikat kui harkijalu pooleldi midagi spagaadilaadset, igaljuhul on see köietäis veelgi ebakindlam tunne. Seejuures viimati pandust vahepunktist on juba väljaronitud juba 12-15 meetrit ning umbes samapalju on veel järgmise jaamani. Puhkekohti kusagilt võtta pole, jalgadele pinge on suur ja tehnika ise väsitav. Ähkides ja puhkides liibudes kamina seintele, aegamisi rooman mööda kaminat ülespoole. Jõudnud jaama, vallandub tahtmatult suur kergendusohe, jälle on tunne kindlam. Kamin jätkub,kuid juba laiemalt ja nii saab edasi ronida kohati kamina põhjas, kohati toetudes seintele. Sauliusele ei sümpatiseerinud kaminad juba Soomes, nüüdki kostub altpoolt kaminast rohkelt siirast sajatamist. Kaminast pääsemisega muutub kogu ettevõtmine juba üha reaalsemaks. Harjani pole enam palju minna. Originaalrada keerab kamina järel küll vasakule ja on lihtne ronimine, ent sealt ei vaata midagi head vastu - reljeef on ebakindel, silma hakkab palju lahtisi kive ja nii ei soovita ka tänapäevased marsruudikirjeldused originaalrada seepärast harjaletõusuks. Nii otsustame jätkata kamina kohal edasi ronimist, mis ronimise poolest jupp maad tõsisem, ent ohutum. Käiku lähevad frendid, klemmid, slingid ja nii veel kaks köit, kui jõuan harjale ning leian harjalt jaamakoha. Julgestan Sauliuse harjale, kell on 17 ja marsruudi seinaosa on jäänud seljataha. Sisse poeb mõnus rahulolu tunne, ent tõrjume selle kohe kui silmitseme veel eelseisvat tipuharja. Jätkame harjal ronimist, mis kohati üsna terav, ebamugav ja hirmutav. Kolm-neli köit hiljem jõuame harjal omast arust tippu, ent mis hetk hiljem korraks hajuva pilvehämu vahelt selgub osutuvaks alles eeltipuks. Meie silmale tundub eeltipp kõrgemgi olevat pisut kaugemal paistvast tipupüramiidist. Pisut turnimist ja oleme tipupüramiidi kõrval, kell on 19.
Otsime üles tipuharjal pisut edasi paikneva Radoelli bivaki ja asutame end sinna ööbima. Enamjaolt ronijaid Badilele laskuvad Itaalia poolele Gianetti hütti, ent meil on telk ja asjad kõik Šveitsi poolel mäe jalamil, seepärast see variant meile hästi ei sobi. Tiir Itaaliast tagasi meie telgi juurde on piisavalt suur ja hindame selle ebavajalikuks, küll jääb see tagavara variandiks kui peaks ilm ära keerama. Laskumine mööda Badile põhjaharja (Nordkante) on aga piisavalt pikk ja kirjelduste järgi võib osutuda ka problemaatiliseks, nii jätame selle järgmiseks päevaks. Sulatame lumest joogivett, jagame jupi vorsti, müslibatooni ja shokolaadikese ning seejärel keerame väsimusest magama. Kuskil kaugemal välgutab pisut, ent tasapisi klaarib ööseks siiski taeva ära.
Foto1, Piz Badile, NE-face, punktiiriga märgitud "Cassin route" marsruudijoon - http://www.firn.ee/files/br70bb.jpg
Foto2, Riiul marsruudi alguses (riiuli alguses lumetükkide kohal kaks inimest) - http://www.firn.ee/files/br71.jpg
Foto3, praod marsruudi algusosas - http://www.firn.ee/files/br72.jpg
Foto4, karniisi alused slab-id olid marsruudi esimese poole raskemateks lõikudeks - http://www.firn.ee/files/br73.jpg
Foto5, ronimine marsruudi keskosas - http://www.firn.ee/files/br74.jpg
Foto6, pikalt kaminas ronimine, kokku ca 140m - http://www.firn.ee/files/br75.jpg
Foto7, väljumine kaminast, marsruudi ülaosa - http://www.firn.ee/files/br76.jpg
Foto8, väljumine seinaosalt harjale - http://www.firn.ee/files/br77.jpg
Foto9, harjal ronimine tipu suunas 4-5 köit - http://www.firn.ee/files/br78.jpg
Foto10, tipupüramiid ja seongukaaslane Saulius - http://www.firn.ee/files/br79.jpg
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Bregaglia 2013
- Manused
|
