Ullu-Tau läänetipp (4203 m), edela seinalt, “Doska”-marsruut, 4B

Tüüp:

Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

4203

Raskuskategooria:

Piirkond:

Kaukasus, Adõr-Su org, Ullu-Tau

Marsruudi alustamise kuupäev:

13.07.2005

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

14.07.2005

Osavõtjate arv:

Retke osalejad:

A.P. Olik (grupijuht)
N.N. Tsheshkidov
Andres Hiiemäe
Ursula Hiiemäe

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

Marsruudi iseloom:

Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

kõrguste vahe ca 700 m (“Hitsani” telkimisplatsilt (3500m))

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

selge, vähese tuulega päiksepaisteline ilm

Kommentaarid:

Lühike (ca 3 köit) kohati üsna tehniline kaljulõik pääsuks “Doskani”, seejärel 500-600 m suhteliselt järsku (50-60 ja enam kraadi) jää-ja lumenõlva, kaljune harjamarsruut läänetippu, seejärel veidi laskumist kaljudel ning laskumine lumenõlva pidi Garvashi kurule ning seejärel ööbimispaika “Hitsan”. Jää- ja lumeolud lubasid “Doska” läbida kassidel ilma jääpuure keeramata, kaljulõikudel sai paaril korral kasutatud kaljunaelu, frende, klemme ning aasasid tugipunktide organiseerimiseks. Esimene kaljulõik “Doska”-ni soovitav läbida päevasel ajal, kui päike kaljudel nõrgjää veeks sulatanud!

7)päev pärast Latsgad oli meil puhkepäev “Hitsani” telkimisplatsil. Sellegipoolest sättisime instruktoriga keskpäeva paiku esimese kaljulõigu nö. “obrobotka”-le. 15-20 minutit “Hitsanist” üle liustiku Ullu-Tau alumise kaljubarjäärini. Seal riputasime üles kolm köit, millest piisas täpselt kaljulõigu läbimiseks kuni “Doska” jää- ja lumenõlvani. Keskmise köie läbimisel sai kasutatud paari kaljunaela ning frendi, et märga kaljut ohutult ületada. Kokku “obrobotkale” ca 1,5-2 tundi. Laskusime tagasi telkimispaika.
Pärastlõunal ühines meiega Ukraina päritoluga endine alpinismi instruktor Tsheskidov, Nikolai Nikolajevitsh (pilt33), kellel aastaid 65 ning viimasest alpinistlikust tegevusest 21 aastat möödas. Homsele marsruudile tuleb ta meiega kaasa.
Järgmisel hommikul startisime esimese valguse saabudes ehk kell 6:00. Kolme tugiköie läbimiseks zhumaaritades kulus grupi peale kokku ca 1,5 tundi. Paaris kohas olid köied jääs, rääkimata sellest et enamjaolt olid kaljud öö jooksul jääkihiga kaetud, et varahommikul oleks kaljulõigu läbimine väga-väga vaevaline olnud.
“Doska” 500-600m jää-ja lumelõigu (pilt11) läbisime zik-zakitades ajavahemikus 7:40-10:05, jää- ja lumeolud lubasid läbida samaaegse liikumisega, ilma et oleks sel nõlval ühtegi puuri keeranud. Vaid viimasel sajal meetril harjale lähenedes, kui nõlv veelgi järsemaks läks, tekkis mõte vajadusel jääpuuri keerata, siiski seda ei teinud. Jää korral tuleb kindlasti selnõlval puuri keerata. Ka nüüd oli kohati veidi kõhe alla vaadata, seda enamkõhe hakkas, mida lähemale harjale jõudsime.
Ullu-Tau harjamarsruut oli juba eelmisest aastast tuttav, meenusid kaljud, praod, stenka, kohad kus julgestus vajad ja kus samaaegselt liikuda. Harjal liikusime heas tempos läänetipu suunas, vaid kohati vajasime vahelduvjulgestust. Teiselt läänetipult esimese läänetipu vahelise lõigu läbimiseks organiseerisime tugiköie. Läänetipus olime 13:00. Läänetipust laskusime mööda jäist kuluaari serva ettevaatlikult (“elavad” kivid) lumenõvani, edasi juba päikse käes lumesupiks muutunud nõlval kassidega laskumine Garvashi kurule (3710 m), laskumisel sai pildistatud ka profiili (pilt12). Kurult edasi “Hitsani” telkimisplatsile. Tagasi telkide juures olime kell 16:00. Valmistasime kiire ja kerge eine ning veel samal õhtul (18:20-20:30) laskusime alla Ullu-Tau alpilaagrisse.
Ka sellel marsruudil leitud tipukiri Ullu-Tau 2. läänetipus pärines eelmise aasta augusti lõpust, ka siis oldi käidud mööda “Doskad”, veel suurem oli aga meie üllatus, kui ka 1. Läänetipus oli eelmise aasta kirjake, see võis siis tähendada seda, et Garvashi kurul olime sel aastal üldse ühed esimesed, hooaeg on ikka väga algfaasis…

Marsruudi skeem
Marsruudi foto
Pilt33
Pilt11
Pilt12

Ekspeditsiooni nimetus:

Ullu-Tau 2005