Mont Buet

Tüüp:

Mägimatk

Tipu kõrgus meetrites:

3096

Raskuskategooria:

1A

Piirkond:

Tour du Ruan

Marsruudi alustamise kuupäev:

01.07.2012

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

04.07.2012

Osavõtjate arv:

2

Retke osalejad:

• Grete Kindel (Jõudis kõrgusele: 3096m)
• Piret Värnomasing (Jõudis kõrgusele: 3096m)

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

1A

Marsruudi iseloom:

Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

Marsruut algas 1970 m kõrguselt, sealt 3096 m kõrgusele tippu ning lõpetasime 765 m kõrgusel

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Ilm oli pilves, sadas vihma. Öösel äike, nähtavus kohati väga halb. Viimane päev kui alla külasse laskusime oli päiksepaisteline. Ülejäänud aja liikusime pilves ja udus.

Kommentaarid:

01.07 kell 17.00 paiku alustasime kõrguselt 1970 m Barrage d´Emossoni restorani juurest. Restorani juurest lähevad trepid alla tammile. Mööda tammi umbes 300 meetrit liikudes algab rada Mont Bueti poole. Tollel hetkel oli suletud see rada, mis oleks läinud ümber Lac d´Emossoni. Meie liikusime mööda ebamäärast Šveitsi kaarti Mont Bueti ja Le Cheval Blanci poole. Esimese päeva rada kulges kaljuseinte vahel ning rada oli üsna kehvasti märgistatud. Ilm oli pilves ning vihmane. Terve raja vältel polnud Lac d´Emossoni näha. Liikusime umbes  kella 21.00, kuna hakkas hämarduma ning kaardil polnud võimalik positsioneeruda, siis otsustasime enne ühte kuru oma telgi otse raja tasasemale pinnale püstitada. Öösel oli tugev äikesetorm. 

02.07 hommik oli vahelduva pilvisusega, kohati oli eemalt näha Lac d´Emossoni. Hommikusöögi ajal möödusid meist kaks inglast, kes samuti kurtsid kehva kaardi ja rajamärgistuse üle. Nende käekompuuter näitas, et asume 2400 m kõrgusel, mis oli ilmselgelt liialdus. Olime kusagil 2000 m kõrgusel. Kuru ületades suutsime ennast kaardil paika panna. Nimelt olime dinosauruste raja ristumiskohas ning sealt edasi läks ka märgistus paremaks. Edasi liikusime Le Cheval Blanci poole, möödudes  Le Sassey ristumiskohast. Edasi läks rada ümber Lac Vert järve. Järvest möödudes algas rusunõlv. Pärast esimest rusunõlva jõudsime sadulale, kust oli näha Lac Vieux Emosson. Viit Mont Buet´ile oli märgitud ühel lamedal suurel kivil punase noole ja teksti „Mont Buet“. Edasi algas tõus mööda rusunõlva. Alguses oli rusu peenem ning tõusuga muutus see suuremaks ning kivim pudedamaks. Nähtavus oli terve päev olnud pilves selgimistega ning mida õhtu poole, seda kehvemaks see muutus. Umbes kell 18.00 otsustasime, et edasi ei liigu, sest raja leidmisega oli probleeme ning nõlv muutus väsinud jalgadele koormavaks. Olime jõudnud ca 2700 m kõrgusele. Otsustasime tagasi laskuda sadulale, mis oli ca 2500 m kõrgusel ning kus oli ohutu telkimisplats. Telkimisplatsi läheduses polnud vett, seega laskusime alla orgu, kuhu kogunes nõlvadelt vett. Õhtu poole muutus ilm selgemaks ning näha oli rusunõlva ning elektriliini, mille alt rada läbi pidi minema. Lõpuks suutsime ennast kaardil paika panna ning plaani järgmiseks päevaks välja mõelda.

03.07 hommikul ärkasime varakult 6.00, et ära kasutada selget ilma. Liikusime taas mööda rusunõlva ning jõudsime kohta, kus eelmine päev edasi minekust loobusime. Selles kohas taipasime, et eelmise päeva otsus oli õige, sest vastasel juhul oleksime otsejoones kuristiku poole liikunud. Tänu kohati selgele ilmale märkasime eelmisel päeval märkamatuks jäänud märke (punased täpid kivide). Rada liikus mööda järsku rusunõlva üles poole. Raske seljakotiga mööda nõlva oli keeruline. Kohati liikusime käpukil ning liikumise tegi keeruliseks asjaolu, et kivi oli haaramiseks liiga pude (lagunes kihiti). Kohati oli rajamärgistus ebamäärane, mille võis tingida asjaolu, et rusuvoolude tõttu olid märgistatud kivid oma algsete kohtade pealt ära liikunud .Lõpuks jõudsime traverseerides kuruni (ca 2800 m), kus viidad näitasid Mont Buet´ile ja Cheval Blanc´ile. Meie liikusime Mont Buet´i poole. Rada kulges elektriliinide alt (nii nagu kaardil oli märgistatud). Edaspidi hakkasime liikuma prantslaste kaardi järgi. Mont Buet´ile valisime selle raja, mis oli laugem, aga pikem. Alguses pidime liikuma üle lumekeele, siis jõudsime harjale, mida mööda liikusime Mont Buet´i poole. Harjal liikumine oli üsna mugav, sest hari oli lauge, kuigi mõnes kohas oli turnimist, aga ei midagi ohtlikku. Enne ketistatud lõigu algust möödusime Mont Buet´i teise raja ristumiskohast, kus oli näha, et tõus harjale on järsk ning rusune. Ketistatud rada oli korralik, viimane lõpp oli veidi keerulisem, sest ketid olid üsna madalal ning lähedal oli järsk kuristik.  Edasi oli laugem tõus. Mont Buet tipp (3096 m) on lauge ning sinna on laotud suur kivide hunnik, lisaks on paigaldatud geoteetiline maamärk. Mont Buet tippu läksime 2,5 tundi. Ilm oli vahelduva pilvisusega ning tippu jõudes oli näha ka Mont Blanc´i massiivi, mis aga üsna kohe läks uuesti pilve. Alla tulime 1,5 tundi. Pärast seda asusime uuesti mööda rada Chalet-Refuge du Grenairon  poole. Alguses läks rada mööda Lac du Plan du Buet järvest, siis jõudsime oinapeade juurde ja sealt läks edasi rada Le Cathedrale ja Le Cabaret suunas. Edasi kulges rada mööda kaljuseina, mis moodustas katedraali.  See lõik kuni hütini oli väga hästi tähistatud. Kohati oli rajal turnimist ning mida rohkem hüti poole liikuda seda rohkem oli astmeid ja kaljuseinte vahelt läbi ronimist. Hütti jõudsime umbes 20.30. Hütt (1974 m) ise oli vaatega Maison asulale ning temaatiliselt rõhus Nepaalile. Hütist küsisime, kas võime oma telgi nende hoovi püstitada ning lubati valida kahe koha vahel, millest valisime murusema platsi kuuri külje all. Hütis selgus, et meid oodati juba eelmise päeva õhtuks ning muretseti, et ehk jäime Le Cheval Blanc´i rusunõlval hätta (inglased informeerisid meie rajal olekust). Aasta enne seda olid kaks šveitslast samal rusunõlval, kus meie tagasi pöördusime, kolm ööd külmööbimist teinud, kuna nad kaotasid raja ja päästekopteril puudus koht, kus maanduda. 

04.07 hommikul ärkasime 10.00, et laskuda Sixt-Fer-A-Chevali külla 765 m kõrgusele ja sealt edasi minna Chamoix´sse. Transport otse Sixt-Fer-A-Chevalist Chamonix´e praktiliselt puudub, enne tuleb saada kas Cluse või Challangesse. 

Järgmised päevad olid varustuse täiendamise ja puhkepäevad. 06.07 tegime kerge jalutuskäigu Lac Blanc´i äärde. 

Ekspeditsiooni nimetus:

Tour du Ruani algus