Minu arust oli tegemist puhtal kujul välipositsioonidega, mis polnud mõeldud pikaajaliseks elamiseks. Välipositsioonide meeskonnad pidid pidevalt vahetuma. Ajutine mehitamine oli juba seepärast välistatud, et naasev üksus võis sattuda mineeritud või vastaliste poolt mehitatud positsioonidele. Need kümme aastat, mil siin viljeleti aktiivset lahingutegevust, pidi mööduma suhteliselt rahulikult. Kindlasti toimus siin üksikuid tulevahetusi ja pidevalt võidi rünnata eelposte. Kuid mida siin ei tehtud, oli ööpäevaringe lahingtegevus ehk kaevikusõda ja nii 10 aastat järjest. Ega 100 aastane sõdagi ei tähendanud, et ühte linna piirati 100 aastat.

Kui siinne kaitse oleks minu organiseerida, siis kuidas ma kaitseksin oma positsioone. Kohta, kust saab mind võtta snaiprite tule alla või kust on hea rünnata minu positsioone, paigutaksin miine. Igale pinnasele miine ei pane. Praagime välja need nõlvad, mis koosnevad lahtistest kividest või väga peenest rusust. Lihtsamini öeldes, on miine võimalik panna vaid karjamaadele. Ent siinne väeosa ei eksisteeri enam kõige vähem 7 aastat. Vähemalt 7 aastat müttavad lambad ja karjused vabalt karjamaadel. Kui mõningad kohad olidki mineeritud, on oht miini otsa sattuda tänapäeval nullilähedane. Teiseks ohuks võivad olla kusagil kaugel lõhkemata jäänud suurtüki või miinipilduja mürsud. Ent lõhkemata lõhkekehade rohkus sõltub täielikult lahingute intensiivsusest. Kuna ma ei usu, et siin peeti suuremastaabilisi lahinguid, siis ei pea ka võimalikuks kusagil kivide vahel mõnele kohaliku tähtsusega lahingust pärit lõhkekehale komistada.

Hoopis iseasi on väeosa ülesanne. Ilu pärast seda ei ehitatud, see on siililegi selge. Kas väeosa pidi lõikama läbi kurdide liikumistee Iraani? Osaliselt võis see isegi nii olla. Kuid kõrgemal pool on olemas veelgi võimalusi mäenõlval liikumiseks. Kas nn ülemine rada oli kaetud liikuvate patrullidega.. Ei usu hästi, sest patrullide keskmine eluiga oleks sellisel juhul küllaltki väike. Võimalik, et antud kohast oli ülemine rada väeosale visuaalselt kontrollitav. Järelikult oli väeosa ülesanne kurdide varustuskanalite läbilõikamine ja all laiuvate lagendike enda kontrolli all hoidmine. Neid ridu kirjutades tuli mulle taoline mõte, et mis siis, kui kõnesolev väeosa oli hoopiski kurdide rajatud Türgivastaseks võitluseks. Mõte on hea, kuid kurdide eesmärgid ja lootused positsioonide rajamisel raskesti põhjendatavad. Arvestades jõudude vahekorda (türklastel tankid, lennukid, helikopterid ja kurdidel heal juhul kõik muu peale raskerelvade ja lendava ning liikuva lahingtehnika), head ligipääsetavust positsioonidele ja sõjategevuse iseloomu, ei usu ma antud lahingpositsioonide kurdi päritollu. Kui keegi selgitaks mulle kurdide taotlusi kõnesoleva objekti rajamisel, eksisteerib õhkõrn võimalus, et algselt kurdide rajatud positsioonid vallutati ja mehitati koheselt peale valmimist türklastega. Antud kohas oli liialt palju detaile, mis viitasid otseselt türgi ehk riiklikele sõjajõududele.