Kohalik vaatamisväärsus, sultani palee (sarayi), asus mägedes DB-st 7 km kaugusel. Lisaks paleele, oli palee ümber hulgaliselt oletatavalt väikeste ehitiste varemeid. Minu arusaamade järgi olid seal kunagise küla või linna varemed. Näitena meenutame kasvõi Lihulat, kus koheselt linnuse ees olid rikkama elanikkonna elumajad. Paleest kaugemal oli moshee ja kaljudel poolümarate tornidega linnuse varemed. Kuna ehitusmaterjal murti samadest kaljudest, sulas linnus maastikuga ühte ja alanud lumesajus oli esmapilgul mitte märgatav. Kahjuks ei pääsenud ma piletimüüja haiguse tõttu sarai sisemusse. Seepärast saan rääkida vaid välismuljest. Nagu ikka, oli paleel suur, sealsele ehituskultuurile tüüpiline kindlustamata värav. Peale suurt eeshoovi tuli väiksem värav, koos väiksema hoovi ja eluruumidega. Varemete asulapoolsel küljel olid alumisel korrusel suured neljakandilised aknad. Kui need olid laskeavad, oli palee väikest viisi kaitseotstarbeline ehitus. Ent juhul, kui need olid palee välismüüri küljes olevate hoonete aknad, tekib küsimus: miks asusid aknad toapõranda suhtes nii madalal. Palee müürid olid suhteliselt õhukesed ja ei olnud määratud suurtükituld taluma. Kokkuvõtteks loetleme ülesse kõik kaitseehitisele ja kindlustamata paleele viitavad näitajad.

Palee kaitsevõime ja kaitseelementide olemasolu kinnitamiseks, oleksin pidanud saama võimaluse sarai seespidiseks külastamiseks. Praegu on võimalik, et mõningad välisvaatluse teel määratletud kaitseelemendid võivad osutuda vääraks tõlgenduseks. Oletan, et paleed ümbritsenud muud kaitseehitused on hävinenud. Ma ei tea miks, kuid kipun arvama, et sarai või mõned seal asuvad detailid, olid olemas juba armeenlaste ja seldzukkide valitsusajal, mida türklased on laiendanud või mille mõningaid osi on kasutatud hilisemas ehituses. Palee territooriumil asuv moshee oli sarnane Erzurumi linnuse mosheega. Viimase torn meenutas oma kujult armeenia kirikutorne. Praegu oleks paslik võrrelda Erzurumi ja DB linnust ja paleed, ent nende liialt suurte erinevuste tõttu ei saa ma seda teha. Erzurumi linnus oli üks osa linna kaitsesüsteemist, DB-s on tegemist kindlustatud või kindlustamata paleega. DB linnus on kaljudele rajatud väikelinnus, Erzurumis tulirelvadele kohandatud kõrgendikul paiknev ringmüüri ja hulknurksete tornidega piiratud maa-ala, mis meie mõistes kvalifitseeruks kastelliks. Ent DB asus mõnel ajalooperioodil piiri vahetus läheduses, mistõttu pean arvama, et kaitserajatised olid hädavajalikud. Suured kaitseehitused vajavad suurt meeskonda, mis piirilinnust arvestades võiks olla küllaltki reaalne. “Riikliku linnuse” puhul on linnus mehitatud “kuninga sõjaväega”. Vasallilinnuse puhul, kui vasall peab saama hakkama oma vasallide (alamvasallid) ja alamatega, on suurt tööd ja kaitsemeeskonda nõudvate kaitserajatiste ehitamine mõeldamatu. Endale asja selgitamiseks, võtsin kasutusele meil kehtinud aadlike alluvussuhted ja terminoloogiad, kuigi see pole õige samm. Antud territoorium läks, EE andmetel, Suleiman Tore valitsusajal Türgile, kes pidas antud piirkonna alistamiseks vallutussõda ajavahemikul 1520-1566. Kuigi Türklased jõudsid aastatel 1566-1683 Kaspiani ja vististi ka haldasid osaliselt DB ja Kaspia vahelist territooriumi, ei kuulunud DB ja Kaspia vaheline ala meie ajaloolaste tõlgenduse järgi Osmanite riigile.

Milline seos võis olla kaljulinnusel ja paleel. Oletades, et linnus oli palee ja linna asukate kaitserajatis, satun nii mõnelegi veidrusele. Pole lugenud ühestki juhtumist, kui ootamatu ohu korral leegiksid orjad kandetooliga paleest linnusesse, lehvivate looridega poolpaljas unine printsess kandetooli aknast välja tilbendamas. Ja varandus. Kas see oli alati valmispakituna lossi toanurkades ootamas. Kui nii, siis peaks see olema nende elustiil ja kajastuma tollastes raamatutes ja tänapäevastes filmides. Ent millegipärast ei mäleta ma ühtegi filmi, kus sultani toas oleks kottide ja kastide virnad. Kaljulinnuse pealiskaudne välivaatlus ei andud tunnistust selle kohandatusest tulirelvadele. Idamaade kultuur on mõjutanud ka sealset kaitsearhitektuuri, mistõttu ei saa neid võrrelda ja otsida paralleele meie ordulinnustega. Niipaljukest, kui ma olen filmide põhjal taibanud, on sealsed avarad ja akenderohked lossid ümbritsetud kaitsemüüriga, ning kaitseotstarbel on rakendatud vaid üks-kaks välisseina. Film pole ajalooline dokument ja kes seda ütleb, kui tõepäraselt on rezisöörid püüdnud tollast ehituskultuuri jäljendada. Naaseme oma jutuga siiski DB palee ja kaljulinnuse juurde. Minu kui võhiku arvamus on selline, et algselt armeenlaste või isegi urartulaste rajatud kaljulinnuse lähistel paiknenud asula juurde rajati palee, mispeale kaljulinnus minetas oma kaitseotstarbelise tähtsuse. Olulist osa kaljulinnuse tähtsuse languses, mängisid kindlasti järjest arenevad suurtükid. Ehitustööde käigus lammutati või oli hävinud sõjategevuse käigus suur osa vanast asulast. Peale palee, mille juurde kuulusid ka kaitserajatised, valmimist kujunes selle lähedusse uus asula. Tänaseks päevaks on hävinud nii asula kui ka kaitserajatised. Vaid osaliselt taastatud palee seisab kõrgel ja osaliselt ligipääsmatul künkal. See viimane fakt viitab juba ise kaitseotstarbelisele rajatisele. Teise võimalusena pakuksin välja, et palee rajati mulle tuntud kujul arenenud tulirelvade* algusajastul. Kolmanda võimalusena pakuksin välja, et palee iseenesest ei ole kaitseotstarbeline ehitis. DB poolt (oletame, et lääne suunal) paleed kaitsnud bastionid või muud kaitseehitised on hävinenud. Kaljulinnuse ülesanne oli tõkestada vastaliste pealetung idast. Ilmakaartele ei ole mõtet tähelepanu pöörata, sest need on pandud suvaliselt.