4) 16. juuli 2004

6) 1-alpinism, tehniline klass
7) Kesk-Kaukasus, Adõr-Su org
8) Latsga, lõuna harjalt (marsruudi skeem)
9) A.P. Olik + 5 (Marko Aasa, Andres Hiiemäe, Priit Jõers, Peeter Kangur, Karri Kukk)
10) 3B
11) 3995 m
12) hommikul halb nähtavus, kiiresti muutuvad olud, pilves ilm, kohati lumesadu, tugev tuul
13) kõrguste vahe 290 m (Garvashi kurult 3705 m)
14) A.H.: Tehniliselt nõudlik kaljumarsruut, ronimist raskendas märg ja libe kalju, liikumine marsruudil oli peamiselt vahelduv-julgestuses, julgestuspunktina kasutasime nukke ja aasasid, korra organiseeriti ka tugiköis, mida mööda tõusime zhumaariga. Hea, kuiva ilmaga kindlasti mõnus ronimine, tehniliselt tugev 3B.
15) A.H.: Päev varem üritasime juba sellele marsruudile minna, kuid olematu nähtavus, pidevad vihmahood ja ka äike ning väga tugev tuul terve hommiku jooksul olid põhjusteks, miks jätsime marsruudile minemata. Keskpäeva paiku ilm küll selgines, kuid marsruudile minna oli juba hilja. Nii tuli terve päev Garvashi kurul telkides passida, sest kurul puhus väga tugev tuul ja telgist välja ajas ainult suur vajadus selleks. Õhtul ilm halvenes, öö jooksul käis mitmel korral üle peade äikesepilv, sadas rahet, oli rahutu öö.
Järgmisel hommikul oli esimeseks ülesandeks öö jooksul telgi sissepääsu sulgenud hange alt välja pääsemine. Väljas valitsesid eilsele hommikule sarnased olud – kiiresti vahelduv nähtavus, tugev tuul. Esialgselt oli kavas marsruudile minna kell 6, kuid sel hetkel valitsenud olud ja minimaalne nähtavus lükkas väljamineku edasi. Kella 7 paiku võeti vastu otsus, et vaatamata kiiresti vahelduvatele oludele minnakse vähemalt üritama, selleks andis julgust marsruudi iseloom, mis võimaldab 1/3 marsruudi läbimise järel siiski veel ohutult tagasi laagrisse pöörduda. Selleks ajaks aga peaks selguma, et millise pöörde ilmastikuolud võtavad, kas ilm halveneb või paraneb. Umbes kella 7.45 paiku startisime Garvashi kurult. Marsruudi (Foto10) algusesse jõudmiseks ületasime lumevälja (ca 30 min), ees seisis tehniline kaljumarsruut. Meid Priiduga pandi viimaseks seonguks, see tähendas pidevaid seisakuid ja ootamisi, kuni teised ees lähevad, see ongi põhi-emotsioon, mis sellest marsruudist meelde on jäänud. Peagi avastasin et laagrisse olen unustanud ka fotoaparaadi, mis oleks need seisakud mõnusalt täitnud, nii tuli lihtsalt passida ja oodata. Kaljud olid libedad, kohati esines palju lahtisi kive, tuli väga ettevaatlikult ronida. Marsruudil oli mitmeid tehniliselt nõudlikke lõike, ühel sellisel organiseeriti tugiköis, mida mööda siis zhumaariga tõusime. Liikumine toimus peamiselt vahelduv-julgestuses, ära tuli kasutada kaljunukke, julgestuspunkti organiseerimiseks kasutasime sageli aasasid. Harjal puhus väga tugev tuul, mistõttu oli raskendatud ka kommunikatsioon köiekaaslasega. Tippu jõudsime 13.30, esimesed jõudsid tippu tükk maad varem ja et tipus puhus tugev tuul, alustasid mõned meist juba laskumist. Laskumine toimus mööda 2A marsruuti, alguses mööda põhja harja, seejärel laskumine mööda ida lumist nõlva, Garvashi kurule laskumine mööda lumekuluaari, kus organiseeriti kahe köie pikkuselt laskumisköied. Laagripaika Garvashi kurule jõudsime tagasi kl 17.00.
16) 1 - kaljumarsruut, laskumine 2A marsruuti pidi (lumenõlv)