4) jaanuar - november 2003
6) 1-alpinism, tehniline klass (suusaalpinism)
7) Shveitsi Alpid, Entremont’i org.
8) Mont Vélan, tavamarsruut.
9) Benoit Sergeant + 4 (Eveli Habakuk, ...)
10) PD
11) 3731 m
12) Ilmastikutingimused olid soodsad. Esimesel päeval oli ilm
ennelõunal ilus, pärastlõunal pilvisus tihenes ning
sadas kergelt lund, teisel päeval oli ilm taas ilus.
13) 2200 m
14) E.H.: Vastas.
15) E.H.: Esimesel päeval tõusime Velan’i hütini,
mis asub 2600 m kõrgusel. Tõusu alustasime ilma suuskadeta,
peagi said nad jalga panna, et siis liikuda taktis suusad ära - suusad
alla. Mingil hetkel hakkasid suusad siiski jalas püsima. Kuum päikesepaiste,
mis meid tõusul saatis, asendus õhtuks pilvkatte ja kübetava
lumega. Velan’I hütt on väljast hõbedane ja ultramoodne,
seest puidust ja hubane, lahke ja asjatundliku peremehega, aga öine
võitlus lahtise või kinnise akna pärast on siiski möödapääsmatu.
Hommikul olime juba kella viiest teel, 2 köies ja puha. Esialgu oli
tõus tagasihoidlik, siis läks äkilisemaks, seda, kus liustik
ja kalju vahetusid ei saanudki aru, aga ühel hetkel tuli otsus köiest
loobuda. Grupijuht köietas end lahti, jättis köie lumele
ja hüüdis üle õla, kas ma saaksin köie võtta.
Sain ja mu kotti ta kuni tipuni jäigi, kuigi liikusime liustikul ja
ületasime lumesildasid. Esimene järsk tõus lõppes
kaljuse kuruga, seega suusad ära, kassid jalga ning üle kuru.
Just seal sai näha kui palju inimesi korraga ühe mäe otsa
ronivad. Peale tublit tõusu tuli ka tipp, - tuul, vaade, nagu ikka.
Laskumine oli huvitav, kohati keeeruline, sest oli piisavalt
järske nõlvalõike. Allpool hütti, kus liustik asendus
jõega, oli slaalom kivide ja mätaste vahel, tuli traverseerida
ja laskuda võsas ning ületada jõgi mööda kivikesi,
viimast tegime taas kord ilma suuskadeta. Kõik.
16) 3 - lumi-jää