Mont Vélan (3731 m), jaanuar - november 2003 (Benoit Sergeant + 4)

4) jaanuar - november 2003

6) 1-alpinism, tehniline klass (suusaalpinism)
7) Shveitsi Alpid, Entremont’i org.
8) Mont Vélan, tavamarsruut.
9) Benoit Sergeant + 4 (Eveli Habakuk, ...)
10) PD
11) 3731 m
12) Ilmastikutingimused olid soodsad. Esimesel päeval oli ilm ennelõunal ilus, pärastlõunal pilvisus tihenes ning sadas kergelt lund, teisel päeval oli ilm taas ilus.
13) 2200 m
14) E.H.: Vastas.
15) E.H.: Esimesel päeval tõusime Velan’i hütini, mis asub 2600 m kõrgusel. Tõusu alustasime ilma suuskadeta, peagi said nad jalga panna, et siis liikuda taktis suusad ära - suusad alla. Mingil hetkel hakkasid suusad siiski jalas püsima. Kuum päikesepaiste, mis meid tõusul saatis, asendus õhtuks pilvkatte ja kübetava lumega. Velan’I hütt on väljast hõbedane ja ultramoodne, seest puidust ja hubane, lahke ja asjatundliku peremehega, aga öine võitlus lahtise või kinnise akna pärast on siiski möödapääsmatu. Hommikul olime juba kella viiest teel, 2 köies ja puha. Esialgu oli tõus tagasihoidlik, siis läks äkilisemaks, seda, kus liustik ja kalju vahetusid ei saanudki aru, aga ühel hetkel tuli otsus köiest loobuda. Grupijuht köietas end lahti, jättis köie lumele ja hüüdis üle õla, kas ma saaksin köie võtta. Sain ja mu kotti ta kuni tipuni jäigi, kuigi liikusime liustikul ja ületasime lumesildasid. Esimene järsk tõus lõppes kaljuse kuruga, seega suusad ära, kassid jalga ning üle kuru. Just seal sai näha kui palju inimesi korraga ühe mäe otsa ronivad. Peale tublit tõusu tuli ka tipp, - tuul, vaade, nagu ikka.
 Laskumine oli huvitav, kohati keeeruline, sest oli piisavalt järske nõlvalõike. Allpool hütti, kus liustik asendus jõega, oli slaalom kivide ja mätaste vahel, tuli traverseerida ja laskuda võsas ning ületada jõgi mööda kivikesi, viimast tegime taas kord ilma suuskadeta. Kõik.

16) 3 - lumi-jää