4) 25. - 26. juuli 2002

6) 1-alpinism, tehniline klass
7) Shizuoka-ken/Yamanashi-ken (Jaapan)
8) Fuji-san

9) Grupp 7 inimest:
Takeaki Hanyuda (jp)
Hideharu Honoki (jp)
Isamu Wakana (jp)
Teika Wakana (jp)
Arni Einarsson (is)
Hrafnhildur Hannesdottir (is)
Triin Reitalu (ee)

10) 1B
11) 3776 m
12) All ca 30 kraadi, üleval 5 kraadi, päikesepaisteline.
13) 1376 m
14) T.R.: Minu jaoks lihtne; tundus, et vähem treeninutele oli see ikkagi raske.
15) T.R.: Alustasime 25. juuli lõuna paiku astumist. Rajad olid lausa kiirtee mastaapi vähemalt veidi mägedes käinule. Tuleb mainida, et Fuji-san on jaapanlaste kõige tähtsam mägi, püha mägi, mille otsa minek on iga jaapanlase elu-unistus. Kui tippuminekuks on enam-vähem sobivad 3 kuud, siis küündib sinnapürgijate arv kõrghooajal tuhandetesse päevas. Nii et esimese shoki sain kui nägin kui palju neid inimesi ikka oli. Valisime ka muidugi kõige käidavama raja. Meie grupis oli 4 jaapanlast, neist üks 11-aastane tüdruk, 2 islandlast ja mina. Iga paarisaja meetri kõrgusevahe kohta oli mõni peatuspaik, kust sai turgutust osta ja puhata. Tempo oli madal ja ega kiiremini ei saanudki minna, sest tuli arvestada põhivoolu astumiskiirusega.
    Õhtuks jõudsime 3200 meetri peale, kus oli üks "väike matkaonn" - mahutas 300 inimest. Seal sai ööbida ja väikese õhtu ning hommikusöögi. Enamus tippuminejaid alustas juba kesköö paiku, sest tradistsioonide hulka kuulub ka päikesetõusu vaatamine tipus. Nii need tuhanded siis ronisid lambid peas ülespoole. Meie alustasime hiljem - kella 4 paiku, oli ikka veel pime ja lampe oli vähevõitu, aga hakkama sai. Isamu jäi oma tütrega maha, sest tundus, et Teikale oli see tõesti raske katsumus. Ja meie, ülejäänud läksime natuke kiiremini, et jõuda kõndida ümber kraatri serva. Tippu jõudsime umbes kella 9 paiku. Kõndisime ümber kraatri - ca 3 km ring. Vaated olid võimsad. Mõnulesime tipus päris kaua, päike paistis, sõime lõunat ja tegime pilte. Alla hakkasime tulema lõuna paiku. Lõputu traavers kaetud suuremate ja väiksemate laavatükikestega, laskusime Takeakiga kiiresti ja saime iga natukese aja takka jälle tunnikese istuda ja teisi oodata. Tolm tegi liiga, taibukatel jaapanlastel olid näomaskid või kandsid nad froteerätte suu ees. Minul ei olnud alla jõudes vist küll ühtegi tolmuvaba kohta.
    Kas see nüüd just alpinism oli, aga omaette elamus kindlasti :)
Triinu pildid.

16) 1 - kaljumarsruut.