4) 22. juuli 2001
6) 1-alpinism, tehniline klass
7) Kesk-Kaukasus
8) Elbruse Läänetipp, sadula pealt.
9) Viktor Palm
10) 2A
11) 5642 m
12) Selge, päikeseline ilm.
13) Sadula pealt (~5200m) on tippu ligi 400m tõusu.
14) 2A (tänu kõrgusele).
15) Juba Djantuganile minnes ei tundnud ma ennast väga hästi,
ja lõplikku põntsu pani jäätise söömine
ZG-s (teadsin küll, et lund ei tohi süüa, kuid kui Alan
sellest ämbritäie 'jäätist' tegi, ei suutnud ennast
tagasi hoida). Tulemus oli kiire tulema - lisaks kurguvalule oli ilmselt
ka kerge palavik. Palju parem ei olnud tervis ka siis, kui jõudsime
Elbruse alla ja Prijut 11 juurde (4200m), kus ööbisime ööl
vastu 21. juuli telkides. Teatasin oma seisukorrast ka Alanile kaasvõitlejatega,
ja otsustasime, et võtan ennast autonoomseks: mina küll üritan
minna sadulale oma telgiga, priimusega ja autonoomse toiduvaruga, kuid
vajadusel võin iga hetk tagasi pöörduda (või kuskile
pidama jääda), ilma et see kuidagi mõjutaks Alani grupi
plaane. Nemad lahkusid hommikul, kuid enne seda
andis Eveli mulle karbikese mingite huvitava kujuga siniste tablettidega
*.
Mina eriti ei kiirustanud, tegin rahulikult oma toimetisi ja väljusin
kusagil enne keskpäeva. Ülesminejaid oli sel ajal juba üsna
vähe, varsti hakkas rahvas tipust alla voorima. Enesetunne oli algul
üsna vilets, suu kuivas koledal kombel. Kuid kui ma võtsin
suhu ühe sinise tabletti, läks palju paremaks, suu enam ei kuivanud
igaljuhul. Õnneks olid need tablettid kauamängivad, ühte
sai lutsida vähemalt paar tundi, nii et lõpuks sadulale jõudes
oli mul parasjagu neljas tablett lõpukorral. Kui jõudsin
Pastuhhovi kaljudele, tegin vahepeatuse. Viskasin oma koti lumme ja heitsin
ise selle peale, mütsi panin näo ette, et päike ei paistaks.
Jäin niimoodi vähemalt pooleks tunniks tukkuma, ja kui siis üles
ärkasin, ei saanud tükk aega aru, kus ma olen ja mis asi see
minu silmade ees on. Sadulani jõudsin juba hämaras, selleks
kulus kusagil 8,5 tundi, ehk 1,5 tundi rohkem, kui eelmine aasta. Aga põhiline
et vedasin ennast ikkagi kohale. Seal seisis juba 3 eesti telki, panin
ka enda oma nende kõrvale. Hommikul magasin päris kaua, ja
siis lõpuks suundusin Lääne tipu poole. Enesetunne ei
olnud eriti hullemaks läinud, kuid liikusin muidugi üsna aeglaselt,
tipuni
kulus umbes 2 tundi aega. Algul oli plaan veel ka Idatipus ära
käia, kuid sadulani laskudes mõtlesin ümber - mida ma
ennast ikka nii piinan, eelmine aasta sai juba ometi mõlemas tipus
käidud. Nii et veetsin ülejäänud päeva sotsialiseerudes
eesti sadulalaagris. Magasin seal veel ühe öö, ja siis suundusin
hommikul koos teistega Azausse.
Soolotõusuks ei ole seda vist mõtet kutsuda, sest ilusa
ilmaga liikus rahvast ümberringi küll ja küll - ka tippu
jõudsin koos ühe poolakaga ja vene grupiga.
Mõned pildid.
16) 3 - lumi ja jää.
---------------------------
*
Tegemist ei olnud siiski mitte Viagra®, vaid Myntoni® tablettidega.