Kalle Hansen

Allikas: Firn

Meenutusi alates aastast 1976.

Lõpetasin Nõo keskkooli ja astusin Tartu Ülikooli (siis oli Riiklik). Kohustuslik õppeaine oli kehaline kasvatus. Alpinism näis kõige põnevam. Varem keskkoolis olin olnud usin õpilane, mingit trenni teinud ei olnud. Treeninggruppi võeti kõik, kes tahtsid. Trenn oli 3 x nädalas. Vähemalt 2 x tuli käia, et arvestus saada. Alpinism oli siis suusakateedri all. Trennid algasid Jakobi 5, kus sai riietuda ja dushi all käia. Suusabaas oli ülikooli marxumaja keldris, kust saime talvel ka suusad, Tähtveres ja linnalähistel metsas ja Toomemäel suusatasime. Treener oli Kuldev Ääremaa. Jooksime ja “taidlesime” Toomel ja Tähtvere pargis. Mõned korrad käidi ka Toomkiriku lõunaseinal ronimas. Soojendus, üldfüüsiline, koordinatsioon, spetsiifilised harutused mägironimiseks, mängud osavusele, kiirusele, võhmale.

Talvel Eesti alpinistide suusavõistlus. Rada aeti ise sisse. Ööbimine kultuurimaja põrandal. Osales ca 30 inimest. Esimesel päeval panid osad nihu, eksisid metsa ära. Teisel päeval korrati. Kohal olid Firn, Tallinna alpinismiklubi, Viljandi. M 15, N 5 ja teade ca 3+5+3+5 km Sügisel 7. nov, kevadel 1. mai ronimislaagrid Laiusel. Kevadel Kalevi MV kaljuronimises.

Kevadel jagati tuusikuid. Tartlased said trennis käimise järgi. Kuidas järklased said, ei tea. Arvan , et Eesti peale jagati ca 30-40 tuusikut.

Olin olnud tubli, talv läbi korralikult trennis jm, sain esimese valiku: algaja tuusik Ullu-Tau juuli keskpaik 20 päevane tuusik, maksis ca 20 rbl. (1 kuu üliõpilase stipendium oli 30 rbl.).

Järgnes suvi 1977: laagrieelne matk ca 7 päeva (kolmekesi Veiko Tamm, Jaan Paaver ja mina), Ullu-Tau alpilaagerlaager 20 päeva, matk ümber Elbruse 10 päeva, 1,5 nädalat häälega ringreis Gruusias, nädal Kazbegile (175 a. TRÜ taasavamisest – tipule, mille esmavallutaja vms. oli TÜ taasavamisjärgse I rektori poeg, hilisem rektor füüsik- geograaf J.Fr.W.Parrot. Ja oligi suvi rõõmsalt mägedes mööda saadetud. Kazbegi eksped. juht oli Hindrek Kriis. Tol ajal värskelt instruktoriks saanud I järgu alpinist. Peamine abiline tal mu meelest oli Toomas Täht – noor matika õppejõud vms. Kokku osales ekspitsil 10- kond inimest. (mina olin “piraat” aga tippu lubati ja saigi käidud).

Sügisel trenn. Andsid Kuldev Ääremaa ja Hindrek Kriis. Astusin Firn liikmeks. Sain hõbemärgi nr.151 (ise korraldasime “paljundamise”, matriits oli olemas.) Koos astusid liikmeteks ka Jaan Paaver, Anu Kallavus, Dzintar Kalnin. Head tuttavad sõbrad Veiko ja Ivo olid juba kooliõpilastena käinud mäes ja juba olid liikmed. Seltskonnast sai omamoodi tuumik pikaks ajaks. Nimetaks ehk veel Immar Puun, Jaak Kroon, Jüri Vilismäe (tema tuli vist küll alles 78-79.) Kalev Muru oli pisut vanem ja juba eelmisel aastal ”käe valgeks teinud” . Aasta hooaja lõpetamist ülikooli Vellavere baasis orgunnisime vist juba meie. Vaid liikmete vastuvõtmine oli “isade” töö.

Talvisel koolivaheajal oli nädalane suusalaager Käärikul. Nädal, “tervistava puhkelaagri tuusikud”-ametühingu kaudu maksti toitlustamine (, majutus vist ka, või oli ülikoolis baasis tasuta ,) veerandi maksime ise. Osalejaid üle ligi paarkümmend. Järgmistel aastatel mõnedel kordadel delegeeriti “orgunn” juba mulle teha.

Suusamatk talvisel koolivaheajal 1978 3 nädalat Kesk-Ida Sajaanides. (koos mittelennuilmadega 4 nädalat). Põhivedajateks olid Veiko Tamm, Tiit Maisa.

Suvel.1978 tegin III järgu a/l Talgar Alma-Ata lähistel Kesk-Aasia. Siis lennukiga Kaukaasiasse. Ivo, Veiko ja Jaaniga õnnestus ära käia Elbrusel. 5642 m.

Sügisel Park Vello eestvedamisel lendasime nädalaks Krimmi Krestovaja kaljule ronima.u. seitsmekesi. Otselennukiga. Tolleaegses süsteemis oli mul selleks ajaks ca 1 järgu kaljuronimse tase, sai seal ka mingil kohalikul võistlusel osaletud.

Talvel 1979 jaanuaris käisime koolivaheajal Alma-Atinka orus tippe vallutama. Velts oli vedaja. Üks alpinistide punt oli laviini jäänud, seetõttu keelati mägedes paremad marsruudid ära, jalutasime rohkem niisama ringi ja suusatasime.

1979 suvi a/l Vorzob Dushanbe lähistel. 30 päeva 7 mäge. Ja päästetööde eksam. Eestist olime viiekesi. Tallinnast tolleaegse vene sektsiooni eestvedaja Boris Naumov oli instruktoriks. Siis nädal Dushanbe ümbruses, matk läks untsu, saime sõbrad kokku alles Samarkandis. Rongihäälega seiklesime 10 päeva Eestisse.

1980 talvel Altai suusamatk. Beluha otsa ei saanud, ilm oli niru.

80. a/l Baksan Kaukaasias suvi, II järk alpinismis. Pärast matk Kazbegile. Põlv katki (kederluu mõra, selgus alles Eestis): Dzantuganil marsruudi seinaosal üks läti piiga lasi kohvrsuuruse kivi kaela, ise murdis näpud, mina sain napilt eest ära, kuid seljakotile pani põmaka siiski pihta, tõmbas seina küljest lahti. Muchi julgestus pidas :o). Ca 30 m sain kaljuseinal peaaegu vaba lendu, seljakotis oli õnneks kaks sulejopet.. pehmendasid lööki .

1981. Ülikool lõppes otsa. Suvel sõjalise laager Leedus.. Seetõtu mägedesse suvel ei saanud. Millalgi sai veel kevadel Krimmis käidud kaljumarsruute ronimas.

1982. TÜ ekspits, enne seda Artutsh laager... kümmekond tippu. Esmavallutus 6350 m – Tartu Ülikool 350. Much peakorraldaja jõudumööda abistasid kõik Firni vanad ja noored.

1983. a/l Bezengi Kaukaasias I järgu jaoks viieseid. k.a. juhtimine.

1984. Tallinna ekspits.esmavallutused Kalev ja Al Idris koos Alfred Lõhmusega, ja I sp. järk alpinismis. Suurem seltskond tegi Tallinna nimelise tipu. Meil Alfiga oli järgu jaoks vaja kaheseid käimiseid, sai valitud kaks tippu... ja tehtud nad saidki.

1985. Muchiga Alma-Atinka piirkonnas kohalikega mõned viiesed, üks 5B. Kahepäevase seina tegime ühe päevaga, läksime hästi kergelt välja, ööbimisvarutust ei võtnud, jalas vaid kalossid... Tipp oli vist ca 5000 m, kaljusein suht. vertikaal, üle km kõrge. Meeskonna töö oli väga hea.

1986. Jalutasime Toomas Kalvega muidu Kaukaasias, Svaneetias, tegime pilte. “Vaatlesime” Ivo Parmast ja Urmas Grauenit. Nad plaanisid osaleda N.Liidu meistrivõistlustel alpinismis, teha Tsatõni kuuest seina, kuidhea üritus läks kehva ilma nahka. Soojenduseks tegid Shelda traaversit, seal said jubeda äikese kaela. Süsteem oli selline, et kui kahekesi raskele seinamarsruudile mindi, pidid vaatlejad all olema ja veel sellise tasemega, et saaks aru, mis värk on...

1987. A/l Artutsh. 5a ja 5b + mõned tipud veel. Koos Muchi, Anu Kallavuse ja Sven Mäses’ega.

1988. Instruktorite kool 2 kuud. Shelda oru suudmes Kaukaasias, zhetoon “päästja” eksami sooritus.

1989. Stazeerimine kevadel Ullu-Taus, Much-i eestvedamisel suvel ekspits, esmavallutus Eesti Ülikool (eestikeelse ülikooli aastapäeva puhul) + sealsamas 5b Suhkrupea mäetipp (juhtis Urmas Grauen) ja 4 a Muchiga kahekesi.

1990. MAL (rahvusvaheline alpilaager), 7000-sed tipud Lenin, Korzeneva 50 päeva. Rahvusvaheline alpilaager – konsultant-päästja. Koos Muchi, Alfi ja Enn Brannoga. Laviinist pääsesime, olime ühe laagri võrra allpool . Suurõnnetusse jäi üle 50 alpinisti erinevatest maailma riikidest.

1991. Prantslastega Elbrus & Ushba proov.

1991 aastaks planeeriti Urmas Graueni eestvedamisel Annapurnale ekspeditsiooni, mäemakski sai makstud, kohapealse firmaga lepingud sõlmitud... . kuid tõrked rahastamisel tõmbasid üritusele kriipsu peale.

1992-1998 mägedes ei käinud

1999 a. kerge matkareis Nepaali-Lhasasse 3-kesi.

2000 jalutuskäik Norrasse lofootidele, Firni tublidele tüdrukutele väike kaljutehnika koolitus, Kebnekaise tipuke.

2001. sama Tatratesse Nipernaadi Reisiklubi, grupijuht.

2002. kevadel matk Wales’is, suvel Sloveenia mäed. Nipernaadi Reisiklubi, grupijuht.

2003 juuli Mt. Blanc, oli jäine, tippu ei saanud.

2004 sügis korraldasin reisi Nepaali Annapurna lõunalaager, Chitwan, Pokhara.

2005 suvel korraldasin Nipernaadi reisi Elbrusele, ülesõidud rongiga... tuule tõttu jäi tipust tiba puudu.

2006. suvel väikebussiga Dolomiitides, kolm kõrgemat tipukest.

2006 sügisel Nipernaadi Reisiklubiga Nepaalis Langtangi Trek + Pokhara.

2007. juulis Mt. Blanck Nipernaadi Reisiklubiga, kokku käis tipus ca 33 in.

2008 kevadel Nipernaadi Reisiklubile organiseerisin Nepaali reisi kokku osales 33 inimest, Jomsom trek, Everesti Baaslaagri Trek, Ümber Annapurna Trek + Chitwan Rahvuspark, Lumbini, Kathmandu, Bhaktapur.

2008 suvi. Ida –Türgis üritasime nipernaadidega Suurt Ararati mäge, kuid seoses pantvangi-jamaga samal ajal pandi mägi kinni. Tegime ringi ümber Van järve, käisime kõrguselt teises tipus ca 4000 + meetrit jms.

2008 sügisel Nepaal Gosaikund Trek + Lhasa tour. 3-kesi

2009 suvel Elbrus grupijuht. 7 said tippu.

2009 sügis okt.-nov. Korraldasin taas reisi Nepaali: kõrgmatk Gokyo järved, Cho La kuru, Everet Base Camp, Island Peak 6160 m. 7 osalejat said tippu.


Kaljuronimine oli rohkem nagu vahend kaljumarsruutide jaoks. Tol ajal oli Firn eesti kaljuronimises parim, ka baltimaade ülikoolide võistlused, niipalju kui neid oli, reeglina võideti. Sportlikus kaljuronimises 70-ndate lõpus ja 80-ndatel olid naistest eesotsas Anu Kallavus, Helme Suuk, meestest olen ise õige mitmeid kordi eesti võistluseid võitnud, põhikonkurendid olid Ivo Parmas, Vladimir Vladimirov (tol ajal Munkov), Jaan Künnap jt.

Karjala kaljuronimislaagrid olid kaugemad, Toomel mingil perioodil pea iga päev ronimas, Laiusel vähemalt 2 x aastas + Ontika, Rannamõisa pank, hiljem lisandus Karula tuulik. Korra tehti Vello Pargi eestvedamisel Baltimaade kaljuronimisvõistlused (1981 vist) Saaremaal Panga pangal.