Ülaltoodud
video annab dramaatilise nõukaaegse sõjafilmi muusika saatel väikse
ülevaate juuni esimesel nädalavahetusel toimunud Läti
meistrivõistlustest alpinismitehnikas. Tegelikkuses midagi dramaatilist
muidugi ei olnud. Päikselisel nädalavahetusel (3.-4. juuni) tulid
Valmiera külje alla Bailisse tiimitööd harjutama kõikide
vanuseklasside peale kokku 31
meeskonda 143 inimesega. Eriti tore oli vaadata askeldamas kõige
nooremaid osalisi - entusiastlikud ronimishuvilised alles alg- ja
põhikoolist.
A-klassis võttis omavahel mõõtu kuus 6-liikmelist
võistkonda, kusjuures esindatud olid kõik Balti riigid: lisaks
lätlastele ka üks Leedu meeskond ning Riia alpiklubi Traverss ridadesse
oli millegipärast värvatud Rees.
Võistlustrasse oli kokku 3: - Kaljumarsruut, kus elementideks oli oma
julgestuspunktidega drytoolimine ja abironimine skyhookidega, 6-meetrise
piiranguala ületamine pendliga (4 korda meeskonna peale), väikse
lisaraskuse vinnamine ja piirangualasse laskumine. - Suusahüppemäe marsruut, kus poolel meeskonnast
tuli sooritada diagonaalsel tugiköiel tõus, teisel poolel aga pikal (30
m) vertikaalsel tugiköiel tõus üle sõlme. Ühel hetkel muutus üks
tiimiliige kannatanuks, kaotades silmanägemise - tema tuli seejärel
suusahüppemäest koos saatjaga üles transportida ja pärast pikal
tugiköiel ka alla toimetada. - Finaalmarsruudi
stsenaariumis ronis neljane seong ühest seinaservast, kahene seong
teisest. Kahene seong kaotas järgironija kukkumise tagajärjel teovõime,
misjärel tuli kukkunud järgironijale teisele poole seina järgi minna
ning transportida ta seina vastaspoole lähtejaama, kusjuures seina
keskel oli piiranguala, kuhu sisse ei tohtinud minna (ainult ületades
pendliga või ronides).
Tihedas konkurentsis sai Läti-Eesti segatiim 2. koha!