Et kodumaine ilmastik ei ole viimastel talvedel soosinud
pankranniku jugade jäätumist, võtsime selle talve hakul juba
varakult plaani pikema väljasõidu, eesmärgiga leida koht jääronimise
harjutamiseks. Varasema luureretke põhjal sai sihtpaigaks valitud
Helsinkist 100 km kaugusel asuva looduskauni Kukuljärvi piirkonna
metsikud kaljud, mis juba jõulude paiku olid kaetud kerge jääkihiga.
Nõnda sõitiski aktiivne alpinismitrenni rahvas mõnusalt suure
seltskonnaga (14 inimest) veebruari esimesel nädalavahetusel Soome.
Kohale jõudes tuli tõdeda, et jääd polnud küll lademetes, kuid
sellegipoolest pigistasime antud oludest välja maksimumi, ronides
kahe ja poole päeva jooksul kokku enam kui tosinal marsruudil -
nende seas nii eriilmelisi jääseinu, vahvaid drytoolingu radu, kui
ka nende kahe kombinatsioone. Lisaväärtusena said kõik harjutada
talvistes tingimustes telgis ööbimist ja sellega kaasnevaid
laagritoiminguid.
Jõudnud tagasi Eestisse, tervitasid
meid terve järgneva nädala jooksul korralikud miinuskraadid. See
viis Henry ja Reesi mõttele, et vaja oleks minna uudistama
Ida-Virumaa jugade veeseisu. Ilma suuremate lootusteta, ent siiski -
kui mitte nüüd, siis millal veel? Jõudnud laupäeval, 11.
veebruari varahommikul, Valaste joa vaateplatvormile, avanes meile
julgustav vaatepilt: Eesti kõrgeim juga oli jäätunud kenaks
massiivseks purikaks. Kuna hindasime, et ronitavaid liine oleks vaid
üks, otsustasime edasi liikuda teise lähedalasuva kõrge joani -
Toilamõisa. Laskunud pankrannikult alla, olime hetkeks justkui
unenäoilmas - meie ees laius ligi 100 meetri ulatuses ilus valge
jääkardin, kus ronimisvõimalusi jätkub kaugelt enam kui üheks
nädalavahetuseks. Veetsime pika päeva ronides, puure keerates ja
mägedeks koostööd harjutades. Tahes-tahtmata liikus mõte sellele,
et kas siis oligi üldse vaja jää otsingutel Soome minna...?
Kindlasti oli. On asju, mida ei vahetaks millegi vastu. Võib aimata,
et Toilamõisa fantastiline jääsein kaob esimeste
plusskraadidega sama ootamatult, kui ta tekkis. Aga spontaansed naeratused inimeste näol pärast mõnda väikest eneseületust, olgu see siis Soomes või kodumaal – see on miski,
mis elab kindlasti talve üle. Kvaliteetaeg.
