RASKUSRONIMISE VÕISTLUSE REEGLID

1. SISSEJUHATUS

1.1 Käesolevad reeglid on käsitletavad kooskõlas Rahvusvahelise Võistlusronimise Komitee (International Concil for Competition Climbing- ICC) Põhireeglitega ja kohandatud Alpiklubi Firn korraldatavate võistluste läbiviimiseks Tallinna Kaljuronimisklubi võistlusreeglite baasil.
1.2 Raskusronimise võistlusrajal ronib võistleja altjulgestusega (on-lead climbing; belayed from below).
1.3 Võistlusrada loetakse edukalt läbituks, kui see on sooritatud vastavuses käesolevate reeglitega; kui julgestusköis on võistleja poolt klikitud läbi võistlusraja viimase vahejulgestuspunkti karabiini (edaspidi karabiini).

2. STARDIJÄRJEKORD

2.1 Võistluse eelvoorud toimuvad ühel rajal kui seda ei ole määratletud teisiti. Võistlejate stardijärjekord määratakse loosiga.
2.2 Kui eelvoorud toimuvad kahel või mitmel rajal paigutatakse võistlejad stardijärjekorda järgmistel alustel:

Kahel või enamal võrdse raskusastmega rajal korraldatava võistluse esimeses eelvoorus määratakse võistlejate rada ja stardijärjekord loosiga.
Igas järgnevas eelvoorus määratakse võistlejate rada vastavalt eelmise vooru tulemustele: võttes aluseks saavutatud paremusjärjestuse (kohad 1,2,3,4…), toimub võistlejate paigutus rajale A ja B järgmiselt- 1 ja 3 võistleja ronivad A rajal, 2 ja 4 võistleja ronivad B rajal jne. Võistlejate stardijärjekord radadel A ja B määratakse loosiga.
Finaalvooru stardijärjekord määratakse vastupidises järjestuses poolfinaalis saavutatud paremusjärjestusele. Kui võistlejate paremusjärjestuse määramisel säilub kohtade jagamine, määratakse kohti jagavate võistlejate stardijärjekord loosiga.
Superfinaalis on võistlejate stardijärjekord sama, mis finaalis.

3. RADADEGA TUTVUMINE VAATLUSPERIOODIL

3.1 Radade vaatlusperiood peab olema organiseeritud vastavalt ICC Põhireeglitele. Võistlejatele (grupile) peab enne võistluse algust, teatud aja jooksul võimaldama visuaalset (on sight) rajaga tutvumist.
3.2 Superfinaalis võib võistluse peakohtunik otsustada mitte rakendada vaatlusperioodi.

4. RONIMISE PROTSEDUUR

4.1 Igal võistlusrajal on iga võistleja käsutuses ette kindlaks määratud aeg, mille jooksul võib üritada võistlusrada läbida. Sellesse ajaperioodi loetakse ka 40 sekundiline ettevalmistusaeg enne ronimise alustamist, mida on kirjeldatud punktis 4.2.
4.2 Võistlustsooni (ronimisseina alune piiritletud ala) sisenemisel peab võistleja viivitamatult astuma üle stardijoone. Sellel hetkel alustab kohtunik võistleja sooritusaja mõõtmist. Pärast stardijoone ületamist on võistlejal võimalus 40 sekundi jooksul vaadelda võistlusrada peale seda peab alustama ronimist. Juhul kui võistleja ei ole peale 40 sekundi möödumist ronimist alustanud, annab kohtunik korralduse seda alustada viivitamatult. Nimetatud vaatlusperiood on osa kogu trassi läbimiseks ette nähtud ajast. Kohtuniku korraldusele mitteallumisel rakendatakse võistleja suhtes distsiplinaarmeetmeid, mis on sätestatud ronimisvõistluste distsiplinaarreeglistikus.
4.3 Võistleja loetakse võistlustrassi läbimist alustanuks kui ta on ronimisseinal ja tema mõlemad jalad on maast lahti.
4.4 Ronides on võistlejal õigus igal ajal küsida kui palju aega on jäänud sooritusaja lõppemiseni. Kohtunik on kohustatud võistlejat sellest viivitamatult teavitama. Kui sooritusaja lõppemiseni on jäänud 60 sekundit peab kohtunik sellest võistlejat teavitama. Kui sooritusaeg lõppeb fikseerib kohtunik saavutatud tulemuse ja annab võistlejale korralduse ronimine lõpetada. Kohtuniku korraldusele mitteallumisel rakendatakse võistleja suhtes distsiplinaarmeetmeid, mis on sätestatud võistluste distsiplinaarreeglistikus.
4.5 Võistlusraja läbimise käigus:

peavad võistlejad köie klikkima karabiinidesse õiges järjekorras. Iga järgmine karabiin peab olema klikitud ennem kui võistleja on liikunud kogu kehaga viimasest klikitud karabiinist kõrgemale (traaversil ja karniisil enne kui võistleja on liikunud kogu kehaga esimesest klikkimata karabiinist raja kulgemise suunas edasi). Kui võistleja ei järgi seda reeglit tema sooritus lõpetatakse ja tulemus fikseeritakse vastavalt peatükis 5 esitatud korrale. Kohtuniku korraldusele mitteallumisel rakendatakse võistleja suhtes distsiplinaarmeetmeid, mis on sätestatud võistluste distsiplinaarreeglistikus.
Eritingimustel (ronimise ohutuse huvides) on peakohtunikul õigus võistlusrajal kehtestada ülalkirjeldatust erinevat köie klikkimise reeglit, kus karabiini klikkimise positsiooni pole määratletud muul moel, kui viimase nukina, millelt võistleja on võimeline klikkima ilma, et ta peaks selleks alla või tagasi ronima.
Võistleja võib võistlusraja igast punktist alla või tagasi ronida ainult siis kui see pole vastuolus punktiga 4.5 ja ta ei pöördu tagasi põrandale.
Kui võistleja on köit klikkinud vastavalt punktile 4.5, kuid teeb tehnilise vea, on võistlejal lubatud enne klikkida järgmine karabiin ja peale seda teostada eelmise karabiini ümberklikkimine (seejuures kui vaja ronida alla). Kõik karabiinid peavad olema lõpuks klikitud.

Kohtunik võib anda võistlejale korralduse soorituse lõpetamiseks ja fikseerida saavutatud tulemus (võistleja suurim kõrgus või kaugus võistlusraja algusest) kui võistleja otsustab, et ronimise edasine jätkamine on vastuolus ohutuse reeglitega.

5. KÕRGUSE MÕÕTMINE

5.1 Võistleja lahtikukkumisel ja muudel juhtudel, mis on esitatud alljärgnevas punktis 8, kus kohtunik annab korralduse lõpetada edasine ronimine, fikseeritakse võistleja poolt võistlusrajal puudutatud või hoitud kõrgem (traaversil või karniisil kaugem) ronimisnukk. Võistlusraja nukkide järjestus ja sellele vastav tähistus võistlejate tulemuse arvestamiseks peab olema otsustatud enne võistluse algust.
5.2 Tulemuse arvestamisel lähevad arvesse ainult kätega kasutatud nukid. Kui kohtunik ei ole määratlenud teisiti on tulemuse arvestamisel parem tulemus see kui nukki on 'hoitud' ja nõrgem tulemus kui nukki on 'puudutatud'.

Nukki, mida on 'hoitud' arvestatakse sellele vastava raja kõrguse tähisega, ilma märgita;
Nukki mida on 'puudutatud' arvestatakse sellele vastava raja kõrguse tähisega, koos miinusmärgiga (-)
Nukki mida on 'hoitud' ja millelt sooritatakse ronimisliigutus arvestatakse sellele vastava raja kõrguse tähisega, koos plussmärgiga (+).

5.3 Kui võistleja puudutab võistlusrajal nukkidest lagedat (või selliselt kirjeldatud) seinaosa, ei võeta seda ronimise kõrguse (traaversi või karniisi lõikudel vastavalt ronimise kauguse) arvestamisel arvesse.
5.4 Kui võistleja haarab võistlusrajal viimasest nukist kinni enne kui on köie klikkinud läbi viimase karabiini, loetakse seda kunstliku abivahendi kasutamiseks. Võistleja sooritus rajal lõpetatakse ja mõõdetakse saavutatud ronimiskõrgus (või kaugus) raja alguspunktist.

6. PAREMUSJÄRJESTUS

6.1 Peale igat vooru tuleb võistlejad seada paremusjärjestusse vastavalt saavutatud tulemustele, mis on fikseeritud punkti 5.2 põhjal.
6.2 Kui võistlejad jagavad kohtasid (on saavutanud võrdse tulemuse) võetakse paremusjärjestuse selgitamisel arvesse eelmise vooru tulemused (tehakse tagasiarvestus). Kui kohtade jagamine säilub võetakse arvesse üleeelmise vooru tulemused. Tagasiarvestusel ei saa arvesse võtta nende voorude tulemusi, kus kohti jagavad võistlejad võistlesid eraldi gruppides.
6.3 Kui võistluse eelvoorus on võistlejad jagatud kahe või mitme mitteidentse, kuid võrdse tehnilise raskusega võistlusraja vahel ja kui võistlusreegleid ei ole määratletud teisiti, siis nende võistlejate paremusjärjestus, kes ei pääsenud edasi järgmisesse vooru, määratakse võistlejate eelnenud voorudes saavutatud kohtade põhjal.
6.4 Superfinaal: Kui peale finaali võistlejad jagavad esimest kohta korraldatakse superfinaal. Kui superfinaali järel säilib kohtade jagamine, loetakse võistlejad võrdseteks ja võistlus lõpetatakse.

7. VÕISTLEJATE ARV VOORUDES

7.1 Enne peatükis 7 sätestatud punktide rakendamist peab olema määratud võistlejate paremusjärjestus.
7.2 Kui eelnenud vooru võistlusraja läbinud võistlejaid on liiga vähe, siis järgmisesse vooru pääsejate arvestamisel lähtutakse fikseeritud kvootidest.
7.3 Fikseeritud kvoodid poolfinaalis ja finaalis on vastavalt 26 ja 8 võistlejat.
7.4 Ujuvkvoodid poolfinaalis ja finaalis: Kui poolfinaalis ja finaalis on fikseeritud kvoot kohtade jagamise tulemusel ületatud, siis poolfinaali edasi pääsejad määratakse kvoodile (nii allapoole kui ülespoole kvooti arvutades) lähemale jääva võistlejate arvu põhjal. Poolfinaalis osalevate võistlejate arve ei tohi olla väiksem kui 20 ja finaalis osalevate võistlejate arv väiksem kui 6. Ujuvkvoote ei saa rakendada kui poolfinaal ja finaal peetakse kahel mitteidentsel võistlusrajal.
Kui finaali fikseeritud kvoot on kohtade jagamise tulemusel ületatud ja tagasiarvestusega määratud ujuvkvoot nii allapoole kui ülespoole fikseeritud kvooti arvutades on võrdse arvu kaugusel, siis finaalis osalejate arv määratakse suurema ujuvkvoodiga. Erinevate asjaolude sunnil (TV ülekande tingimused; piiratud aeg võistluse läbiviimiseks jms.) võib rakendada väiksemat ujuvkvooti. Viimasel juhul peab peakohtunik selle otsuse kooskõlastama enne võistlust korraldajaorganisatsiooniga.

8. VÕISTLEJA SOORITUSE LÕPETAMINE

8.1 Soorituse edukas lõpetamine: sooritust loetakse edukalt lõpetatuks kui võistlusrada on läbitud vastavuses punktis 1.3 esitatud tingimustele.
8.2 Soorituse mitte-edukas lõpetamine: võistleja sooritus loetakse mitte-edukalt lõpetatuks kui võistleja:

kukub lahti;
ületab trassi läbimiseks ette nähtud aja;
puutub seina pinda väljaspool rajapiirangut;
kasutab seina külgmist või ülemist serva;
ei suuda klikkida köit läbi karabiini vastavalt reeglitele;
olles alustanud võistlustrassi läbimist, puutub mõne kehaosaga vastu maapinda;
kasutab ronimisel kunstlikku abivahendit.

comments powered by Disqus