24. oktoober oli päev,
kui üksteise jaoks leidsid taaskord aega Firni mägironijad ja Tartu
Laste Turvakodu noored.
Päev algas Lõunakeskuse
ronimisseinal. Nii mõnelegi oli see elu esimeseks korraks ronimisvöö
peale panna. Firni treeninguliste toel näitasid aga eranditult kõik
üles julgust ja pealehakkamist. Rõõmu tegi seegi, et jälle leidus
neid, kelle ronimisisu pooleteist tunniga ei täitunud ning tekkis
soov peatselt uuesti tulla. Pärast ronimisosa ootas väikseid ees
ellujäämisretk Lõunakeskuse avarustes. Meeskonniti liiguti ringi
ja otsiti vastuseid mitmetele praktilist mõtlemist nõudvatele
argielulistele küsimustele. Selgeks sai nii võileivamaterjali hind
toidupoes, huvitavamad pakkumised raamatupoes kui ka see, kas
lemmikloomapoest leiab tarantleid. Kui vastused käes, suundusime
elamuskinno. Meie üllatuseks oli kavas juba tuttav film: “Seiklus
Hiina müüril”. Veendusime, et müür on sama järsk, libe ja
varisemisohtlik nagu kevadel ning et vahepealse aja jooksul pole
rikšajuht oma pöörase sõidustiili juures midagi muutnud. Tagasi
Turvakodus, sõid väiksed kõhu täis, istusid ümber laua ning
võtsid kampa ka Priidu, Andrese ja Kalle. Turvakodu kasvataja
suunamisel räägiti sellest, mis parasjagu kellelgi meelel oli.
Lapsed jutustasid oma lugusid, Firnikad endi omi. Natuke parematest
päevadest, natuke halvematest. Järjepidevusest ja kannatlikkusest.
Piirangutest, mida me endale vahel kipume seadma. Nii mägedes kui
igapäevaelus.
Nõnda jõudis õhtusse järjekordne
seikluspäev. Paistis, et oli neid, kelle elusse see lisas jõudu,
sügisesse pisut värvi.
Aitäh kõigile neile kes abis olid ja seikluspäeva võimalikuks tegid.
