|
 |
Alpinismitrenn 2016/2017 "Seikluslikkus ei väljendu ainult kaugetes
maades ja mäetippudes, vaid pigem meie valmisolekus vahetada
mugavustsoon teadmatuse ja raskuste vastu tundmatutel radadel" ALPINISMITRENN: see on eelkõige valmistumine mägedeks, seikluslikeks matkadeks ja ronimisteks. 2016/2017 hooajal viib alpinismitreeninguid läbi Rees Juurmaa.  1. Alpinism (algajad):
alpinismi algõpe. E ja N, 19:30-21:30, lisaks alpinismi välitreeningud T kell 18:15-20:00. Et seinapind ja treeningvõimalused on piiratud, siis saame vastu võtta piiratud arvul osalejaid. ALPINISMITREENINGUTEST Videod: Mägedes inimesed ei vanane ja Firn: hooaeg 2015 Alpinismitrennis omandatakse lisaks ronimistehnikatele juurde alpinismitehnikaid, matka- ja päästetehnikaid, samuti teadmisi ja oskusi mägimatkadeks, alpinistlikeks tõusudeks, kaljuronimisteks. Lisaks võimalik osa saada Alpiklubi Firn treeningute välistest üritustest - nädalavahetuse matkadest, ronimistest kaljudel ja jääl, treeningutest raskendatud tingimustes. Eesmärgiks on valmistuda mitmekülgselt tulevasteks väljakutseteks mägedes. Meile meeldib ronida, eriti vabas looduses, mägedes, kaljudel. Kui võimalik oleks, viiksime kõik treeningud läbi õuetingimustes, looduslikel kaljudel. Meile meeldib matkata, trotsida vahelduvaid ilmaolusid, panna neis oma oskused proovile. Veidi vihma, tuult või pakast – need lisavad vaid asjale vürtsi, see on meile väljakutse. Siseseinal ronimine ja treenimine on hea koht, kus tehnilisi oskusi omandada ja harjutada. Olulisemaks on nende oskuste realiseerimine välis- ja looduslikes tingimustes, kaljudel, jääl. Igal võimalusel me seda ka teeme – ronime teistes paikades (nt Karula veskil), ka Eestis on looduslikel kaljudel ronimisvõimalusi. Ilm ei ole piiravaks teguriks, ronime kaljudel nii märgades oludes ja null-kraadi juures kui suure pakasega talvistes jäistes oludes, lisaks talvised jääronimised. Igal vabal võimalusel võtame aastaringselt ette treeningmatku, et harjutada laagritoiminguid ning testida varustuse sobivust või iseenda valmisolekut nendeks oludeks. Hea üldfüüsiline ettevalmistus on samuti oluline, jookseme maastikul, suusatame, orienteerume. Aeg-ajalt paneme end proovile mõnel vastupidavus-alal ka rahvaüritustel – suusamaratonidel, jooksumaratonidel, orienteerumisüritustel, rogainidel, seiklusvõistlustel ja teistel üritustel. Need kõik on head ettevalmistusel mägedeks, vahepaladeks ettevalmistusperioodil. Me januneme uute kogemuste järele. Treeningväljasõidud teistesse ronimispaikadesse, osavõtt alpinismitehnika, matkatehnika ja päästetööde võistlustest valmistavad meid ette võimalikeks ootamatuteks olukordadeks, mis varitsevad meid matkadel, mägedes ja kaljudel. KUI OLED OTSUSTANUD ALPINISMITREENINGUTEGA LIITUDA, SIIS:
1. TUNNE KELLA! Tule täpselt treeningu algusajaks kohale, et saaksime õigeaegselt ja plaanitult treeninguga pihta hakata. Sellega austad ennast ja teisi. Hilisem saabumine häirib treeningrütmi, teised peavad sinu järel ootama ja treener treeningülesanded ja juhised üle kordama. Veel parem, kui tuled kohale pisut varem, et jõuaksid põhjaliku soojenduse ära teha, et paremini end töörežiimile viia ja vähendada sellega ka vigastuseriski. Treening algab vastavalt kell 18:00/19:30 soojendusega ning seejärel antud päeva treeningülesande selgitusega, mõnikord ka põhjalikuma teemakäsitlusega eelseisva treeningülesande teemal. Samamoodi ole täpne ka treeningu lõpetamisega. Kui kell läheneb 21:00-le või treener hüüab "Hakkame lõpetama...", siis ongi aeg selleks korraks otsad kokku tõmmata ja jätta pooleliolev ülesanne järgmiseks korraks lahendada. Püüame kõik teha nii, et kella 21:00-ks on köied alla võetud ja varustus kokku pandud. 2. OLE TÄHELEPANELIK! Treeningülesande selgituse, jagatud juhiste ja nüansside abil saab paremini aru ülesande olemusest, põhimõttest ja lahenduskäigust. Sageli ongi õnnestumiste/ebaõnnestumiste taga pisinüansid, mis tähelepanekuta meie sooritust ja võimete avaldumist kärbivad. 3. OLE OHUTU! Kõik treenerite korraldused on täitmiseks ja need antakse PÕHJUSEGA, tavaliselt ohutuse kaalutlustel. Oma tegevusega või tegemata jätmisega ära provotseeri ohtlike olukordade teket otseselt ega kaudselt. Treeningu kodukord ja reeglid põhinevalt varasematel juhtumitel, nende eesmärgiks on tagada kõigi ohutus. 4. KONTROLLI JA VEENDU alati enda ja teiste ohutuses. Ronimispartneri ja enda kontroll ja TOPELTKONTROLL enne igat ronimist on tavapärane igal pool maailmas, ning selle abil on ära hoitud ja hoitakse ära palju avariiohtlikke olukordi nii meil kui mujal - treeningutel, ronimistel ja mägedes. Harjuta see komme endale külge, see on oluline! 5. TÄHTSUSTA HEAD TEHNIKAT! Esimestel treeningkuudel on hea tehnika omandamine (edasijõudnutel selle taasleidmine) hädavajalik, et hiljem suuremat kasu lõigata. Varu kannatust ja aega, et mõista, tunnetada ja kinnistada head tehnikat. Tehnikavigadest ja halbadest harjumustest vabaneda ning tehnikat ümber õppida on palju kordi raskem. Seepärast soovitame kannatlikku meelt, et jätkuks tarkust kiirustamata järk-järgult töötada hea tehnika kallal. 6. ALPINISM ON PALJU ENAMAT kui vaid ronimine. Lisaks FÜÜSILISTE VÕIMETE (vastupidavus, jõud, kiirus, võimsus, koordinatsioon, paindlikkus, tasakaal ja liigutuste täpsus) arendamisele on selles rohkelt TEHNILISI OSKUSI (alpinismitehnikad, ronimistehnikad, samuti matka- ja päästetehnikad), TEADMISI (ohutusest, liikumistehnikatest, julgestusvõtetest) ning nende kõrval on olulised ka MEESKONNATÖÖ, SUHTUMINE, HOIAKUD, MEELEKINDLUS, TEISTEGA ARVESTAMINE jpm. 7. OLE JÄRJEPIDEV! Püüa treeningutel alati osaleda ja tee treeningud täies mahus kaasa, sest alpinismitreeningud on kui "järjefilm", kus igal treeningul ja selle osal on oma ülesanne ning järjest omandatakse uusi oskusi ja tehnikaid. Nende kõrval on sama oluline ka oma füüsiliste võimete järjepidev ja mitmekülgne arendamine, sest osa liigutusi ja tehnikaid esitavad meile kõrgeid nõudmisi ning liigutuste kontrollitud ja tasakaalukas sooritamine vajab sageli teataval tasemel füüsilisi eeldusi ja järjepidevust. Alpinismi puhul tulevad lüngad teadmistes, oskustes ja füüsilistes võimetes kiiresti esile, kui puudub järjepidevus. Treenereid püüavad teha kõik endast oleneva, et need puudused ja lüngad saaksid juba treeningprotsessi käigus avastatud, et oleksite vajalikul määral ettevalmistatud. Seepärast võime kohe ette lubada, et treeningutel esineb hetki, mil saab olema raske või veel raskem ehk treenime keha ja vaimu takistuste ületamiseks ja probleemide lahendamiseks, kui nendega ühel hetkel silmitsi seisma peaks. UUE HOOAJA PLAANID-VÕIMALUSED: Alpiklubi Firn liikmed käivad igal aastal ronimas ja matkamas eri mägipiirkondades ja kaljudel. Möödunud hooaegadel (2010-2016) käisime kaljusid ronimas nii Kreekas, Hispaanias, Saksamal kui eri paikades Itaalias, Soome kaljudel ja mujal. Erinevad grupid, erinevad sihtpaigad, erinevad kaljud ja kaljuronimise liigid - alates sportradadest ja mitme köie pikkustest trad-radadest kuni kaljumarsruutideni millel pikkust 500...1000 meetrit. Lisaks mitmed alpinistlikud tõusud ja matkad erinevates paikades (Alpides, Dolomiitides, Kaukasuses, Püreneedes, Skandinaavias, Tatrates, Pamiiris, Tjan-Šani ja Fani mägedes). Treenerid: - Rees Juurmaa (roonius.juurmaa [ät] gmail.com, 55638854)
|
