Muljeid nädalavahetuselt kaljudel ja jääl, vol3

Ilusat talveilma ronimiseks mitte kasutada oleks ilmselge raiskamine. Nii võtsime juba mitmendamat korda ette retke põhja-eestisse, et sealsetest headest kalju- ja jääoludest osa saada.

Laupäeva veetsime kaljudel. Soojenduseks väike traavers Harku bouldering seinal ning julgestusvahendite prakku peitmise õppus. Seejärel üle Paldiski maantee ja väike sumpamine Astangule. Talviselt lumine Astangu ilme oskas meid nii hästi ära petta, et esmalt ronimispaigast sootuks mööda tuiskasime. Kiirelt köied üles, eelmänguks mõned drytoolimised ning seejärel põhiroaks tehniline ronimine, kirkad ja kassid jättis seekord alla. Aega võttis jää ja lumega kaetud kaljudel edenemine aga lõpuks asja sai. Ilm soosis ronimist, -10, mõnus lumesadu ja põhjatuult seina all peaaegu üldse ei märganud, asjalik päev.

Pühapäeva veetsime Harku karjääris, peamiselt jääd ronides. Krõbedapoolsed külmakraadid pakkusid üheaegselt nii tugevat ent habrast jääolusid. Mõned liinid sai läbitud ka altjulgestuses jääpuure keerates ning pärastlõunasel päikeseküllasel karjääri põhjaseinal sai ette võetud üks kaljupragu, mis juba eelmisel külastusel oli silma hakanud huvitava objektina. Taas sai jäävarustusest vabastatud ja kaljuprao jaoks sobivamad vahendid vööle seatud. Talvine päike põske soendamas, oli üks igati tore pusimine, kuni viimati prakku pandud vahendi ümbert suurem tükk kaljut ühel hetkel ette hoiatamata koos vahendiga eemalduda otsustas. Ajanappuses jäidki viimased poolteist meetrit tulevikus lahendamist ootama. Vaatamata väidetavale -16 kraadile meil neid kraade märgata polnud mahti, alles autode juurde hämaras naastes tõdesime, et karjääris veedetud kuus tundi olid igati asja ette läinud.

Pildid on ilmutatud. Allpool väike pildiraport jutu juurde

Väega mönus nädalavahetus kukkus välja!