Illimani, tavarada

Tüüp:

Kõrgalpinism (kõrgused üle 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

6438

Raskuskategooria:

PD+

Piirkond:

Kuniglikud Kordiljeerid, Boliivia

Marsruudi alustamise kuupäev:

19.09.2006

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

20.09.2006

Osavõtjate arv:

2

Retke osalejad:

• Pierre-Jean Dauphant
• Eveli Habakuk

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

Ega ta lihtsam ole, kui Huayna Potosi (AD)

Marsruudi iseloom:

Lumi-jää

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

2000 m, 1000m 1.päeval ja 1000m 2. päeval

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

peamiselt ilus ilm, pärastlõunati esines pilvisust ja sadu

Kommentaarid:

Mägi, mis on La Pazi linnast suurepäraselt näha ning mis on saanud linna sümboliks, on ühteaegu nii lähedal ja nii kaugel. Linnulennult on sinna paarkümmend kilomeetrit, kuid sõit maastikuautoga kuni viimase, Pinaya külani võtab 4-5 tundi. Enamasti jätkatakse sealt jala, kuis meile sai osaks kaasa teha sõit kuni baaslaagrini ühe kohaliku giidi autos. Üsnagi hirmuäratav sõit ja ühel korral, kui rattad juba pea kuristiku kohal rippusid, siis tulime ikka autost välja ka. 
Kuna alustasime hommikul varakult, olime 11 paiku baaslaagris ning jätkasime sealt kohe ka teed kõrglaagrisse. 1000 m tõusu kulges algul pigem traverseerivalt, seejärel järskudel tuhanõlvadel ning edasi tõusis rada kaljusel-kivisel harjal. Mingil hetkel kaotasime õige raja ning selleks, et taas harjale pääseda, tuli ronida päris järskudel kaljudel. Raske seljakotiga oli see üsnagi tähelepanu nõudev ning väsitav trikk. Lõpp kuni laagripaigani läks vaevaliselt. Kui kõrglaagrisse (5450) jõudsime oli giidil, kokal ja prantslasest kliendil (ehk sõbraks saanud Michelil) telk juba üleval ja pada tulel. Kui meie söömise lõpetasime, oli neil pada ikka veel tulel, nimelt priimus jupsis. Pakkusin küll enda oma, aga kuidagi viisi ajasid nad siiski enda omale kiirema käigu sisse.
Õhtu oli väga pilvine, ning tekitas pisut pessimismi järgmise päeva suhtes, aga kella 21 paiku pissile minnes oli taevas selge ning all orus küütles tulede säras La Pazi linn. 
Kolme paiku teele asudes, väljus oma telgist ka Michel giidiga ning nii asusime me kõik koos teele. Nõlvad olid kohe algusest peale suhteliselt järsud ja nii pea kogu aeg. Liikusime kõik koos kuni tuli suurem vajadus oma hädasid õiendada ning nii libises teine köiskond eest ära. Jõudsime neile järele suure lõhe juures, mille ületamisele järgnes esialgu jäine, seejärel lumine järsk nõlv. Pidime tükk aega ootama, kuni giid seal esimest köietäit ronis, väga kindlalt ta ennast ei tundnud vaatamata oma kahele kirkale. Tänuks pikka ootamise eest jätsid nad oma kaks jääpuuri ja lumeankru paigale ning nii ehk nii läks neid laskumisel tarvis. Edasi läksid nõlvad küll õige pisut laugemaks, kuid muudkui jätkusid ja jätkusid, ka altimeeter ei näidanud väga palju. Lõpuks jõudsime tipuharjale ning siis oli veel paarsada meetrit tasast, et tipuni jõuda. Tipus näitas altimeeter 6300 ja kopikaid ning kuuldavasti ei pidavat ta just sageli näitama tipu ametlikule kõrgusele vastavat arvu, aga kes teab. Laskudes jõudsime giidile ja Michelile taas järele ning kopereerusime ka laskumisel. Ühendasime oma köied, et pikemalt köitel laskuda. Tehniline lõik ületatud, jätkasime jälle omasoodu, kord üks köiskond ees, kord teine. Vahetult enne kõrglaagrisse jõudmist olid ka pilved jälle kohal ning kübetas lund. Aga pisut kõrglaagrist allapoole laskudes, lakkas sadu ja kadusid pilved. Jäime ööseks baaslaagrisse ning järgmisel päeval osalesime noorusepäevale ja kevade algusele pühendatud aktusel Pinaya külakoolis. 

http://alpinisme.camptocamp.com/sortie9645.html?uid=11498

Ekspeditsiooni nimetus:

Boliivia 2006