Huayna Potosi, tavarada

Tüüp:

Kõrgalpinism (kõrgused üle 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

6088

Raskuskategooria:

AD

Piirkond:

Kuniglikud Kordiljeerid, Boliivia

Marsruudi alustamise kuupäev:

28.08.2006

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

31.08.2006

Osavõtjate arv:

2

Retke osalejad:

• Pierre-Jean Dauphant
• Eveli Habakuk

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

ok

Marsruudi iseloom:

Lumi-jää

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

1400 m, 1.päeval 500, tipupäeval 900 m

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Vahelduva pilvisuse, aeg-ajalt piiratud nähtavuse ning kerge sajuga ilm, õhtuti äike

Kommentaarid:

Kui ennast kuidagi Zongo kurule (4700 m) sebida (meie jõudsime sinna viimaks taksoga), siis on tõus kõrglaagrisse suhteliselt lihtne, vähem kui 2 tunni tee, juhul kui teil ei ole kõhuhädasid. Viimasel juhul võtab see rohkem kui 3 tundi ja on väga väsitav. Kõrglaagris(5130 m) on juba valmis päris mitmeid tasaseid müürikestega platvorme. Telk püsti, tegelesin veel paar tundi tugeva kõhuvalu talumisega, kui siis lõpuks see, mis pidi, hakkas jupikaupa välja tulema. 
Järgmisel hommikul sõime varase hommikusöögi, aga kui peale 3 väljuma hakkasime, siis sadas lund ning kuna olin veel pisut räsitud, otsustasime aklimatiseeruda ja homset oodata. Päeva jooksul oli ka paar helgemat hetke, kuid üldkokkuvõttes oli üsna pilvine päev, mis tipnes väikese õhtuse äikesega. Järgmisel hommikul kordus sama, kuid telgist väljudes oli näha tähistaevast. Giidid asuvad teele juba 2 aeg, seega olid nad juba kadunud. Alustasime rahulikult oma tõusu, peagi tõusis tuul ja hakkas lund kübetama. Aga pimeduse tõttu nagunii suurt nähtavust ei olnud. Siis ületasime bergshrundi, mille kohal on ka marsruudi kõige järsem lõik, paarkümmend meetrit jäist 60 kraadist nõlva, küll heade astmetega. Edasi hakkas valgemaks minema ning ka pilveauke hakkas tekkima. Viimane järsk ja pikk tipueelne nõlv kulges pilves, kuid tipus lõi kenasti ilma selgeks ning laskumine oli valdavalt hea nähtavusega. Viimasel nõlval oli kaks statsionaarset lumeankrut. Kasutasin neid, et oma pisut väsinud sõber köie abil alle lasta ning siis ise järgi. Ka bergshrundi kohal oli üks lumeankur, 48 m köiega laskudes ulatusid jalad kikivarvul bergshrundi alumist huult puutuma ning siis üks kiire liigutus, et oma tasakaal õigel poolel taastada.
Kõrglaagrisse jõudes otsustasime aklimati mõttes veel üheks ööks jääda ja tasus ära, õhtul nägime ära, mis see Andide tuul on ning ka äikest saime kuulda palju lähemalt, kui eelmisel õhtul.

http://alpinisme.camptocamp.com/sortie9061.html?uid=11498

Ekspeditsiooni nimetus:

Boliivia 2006