FIRNi logo
vjoon

Bishorn, tavarada

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
4153
Raskuskategooria:
PD, S3
Piirkond:
Penniini Alpid, Valais
Marsruudi alustamise kuupäev:
25.04.2006
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
26.04.2006
Osavõtjate arv:
2
Retke osalejad:
  • Pierre-Jean Dauphant
  • Eveli Habakuk
Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
ok
Marsruudi iseloom:
Lumi-jää
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
2480 m, neist 1. päeval 1600 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Esimesel päeval sadas vihma ja lund, nähtavus oli olematu. Tipupäeval oli vahelduva pilvisusega ilm, aeg-ajalt kadus ka nähtavus
Kommentaarid:
Lubas ju ilusat, aga kui parklas autost väljusime, tibutas vihma ja siinsamas oru lõpus olid pilved vastu maad. Suur lage kuni oru lõpuni oli küll lumega kaetud, kui nii mõneski kohas oli lume all vesi varjul. Pärast lageda ületust alustasime tõusu siiski suuskadel neid aeg-ajalt mõneks meetriks alt võttes. Ületades kaks järjestikkust silda, jõudsime metsase lõunapoolse nõlvani, kus lumeolud olid piisavalt kehvad, et järgmised 3-400 vertikaalset meetrit suusad seljas jätkata. Proovisime metsa all nii hästi kui suutsime oma rada leida, kuid rassimist oli siiski üks jagu, sest kohatine lumi oli sügav. Kui taas suuskadele saime, sadas endiselt ning ka nähtavus kadus aeg-ajalt. Üksikud rajatähised ja kirjeldus hoidsid meid õigel teel kuni Lehmakalju kõrval oleva kuruni, sealt laskusime pisut ning asusime suurt platood ületama. Alates platoost oli nähtavus olematu, üksikutel selgematel hetketel võis näha sadakond meetrit. Orientiiriks sai meie ees kulgev suusajälg, mis vaatamata sadavale lumele oli siiski nähtav. Aeg-ajalt kontrollisin siiski suuna õigsust. Pärast platood jätkus tõus päris pikalt järsematel nõlvadel ja endiselt tihedas udus. Kõige hirmsam hääl nähtavuse puudumise puhul on laviinimürin, peas võid ju teada, et nad veerevad vastasnõlval, aga kui midagi näha ei ole, on ettekujutusvõime elav. Kui suuskadega enam kõrgemale ei saanud, tuli ületada lühike kaljulõik ning siis 100 meetri kaugusel mägionnist märkasime seda esmakordselt.
Kuigi õhtu oli lootustandev, leidsime järgmine hommik end taas pilvedes. Aeg-ajalt hakkasid küll tekkima pilveaugud ning tõusu lõpu osas olid pilved meie lähiümbruses täielikult hajunud, kuid laskumisel ilmusid nad vahelduva eduga taas. Laskumine algas pika, ühtlase ning suurepärase kaldega nõlvaga, mis oli küll kohati pisut jäine. Parimad lumeolud oli vastu ootusi onnist allpool olevatel nõlvadel. Lehmakaljust allpool olev lumi oli aga veest küllastunud ning suusatamist tuli proovida sügavas ja raskes massis. Väga hästi ei õnnestunud.

http://skirando.camptocamp.com/sortie26671.html?uid=11498
Ekspeditsiooni nimetus:
Shveitsi sajus




vjoon tag hjoon