FIRNi logo
vjoon

Zamok, mööda lääneseina, 5A

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
5070
Raskuskategooria:
5A
Piirkond:
Fan, Pamiiri-Alai, Tadžikistan
Marsruudi alustamise kuupäev:
09.08.2018
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
09.08.2018
Osavõtjate arv:
2
Retke osalejad:
  • Rees-Roonius Juurmaa (grupijuht)
  • Aleksei Shuvaev
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
650 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Soe, selge, sademeteta
Kommentaarid:

Lühifilm "Chapdara" 
Reisi pildialbum 

1) Töötundide arv: 7h
- Tõus: 5h
- Laskumine: 2h

2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 5:30
- Tipp: 10:30
- Laskumise algus: 11:30
- Laskumise lõpp: 13:30
- Tagasi baaslaagris: 17:00

3) Kasutatud julgestuspunkte: 75
- Frende: 65
- Klemme: 10

4) Lähenemine: 
Zamoki lääneseina alla jõudmiseks tuleb alpilaagrist matkata suunaga Mutnõje järve poole, sealt aga liikuda pikalt mööda moreennõlvu, kuni sihtpunktini. Telgi saab panna lääneseinale väga lähedale, sajakonna meetri kaugusele marsruudi algusest.

5) Lõikude lühikirjeldus:

R1 Mööda laugeid oinapäid üles-vasakule (80 m, 30-40°, III).
R2 Mööda oinapäid suunaga üles-vasakule, jõudmaks välja ribini (90 m, 35°, III-IV).
R3 Ribi algus kulgeb mööda sisenurka, suunaga üles-vasakule (30 m, 60°, III).
R4 Järgneb seinaosa (80 m, 65°, V).
R5 Veel üks seinaosa, mis lõpeb sisenurgaga (40 m, 65°, V).
R6 Esimene võtmelõik: sisenurk, mis viib välja moreeniga kaetud riiulini (10 m, 80°, VI).
R7 Mööda seinaosa suunaga üles-vasakule (60 m, 60°, IV).
R8 Mööda seinaosa suunaga üles-vasakule (40 m, 35°, III).
R9 Mööda seinaosa suunaga üles-vasakule (60 m, 35°, V).
R10 Mööda seinaosa traavers vasakule-üles (100 m, 35°, IV).
R11 Teine võtmelõik: mööda oinapeadest moodustunud harja üles-vasakule (35 m, 55°, V+).
R12 Mööda oinapäid üles-vasakule (40 m, 35°, III).
R13 Mööda oinapäid üles-vasakule, jõudes välja moreeniga kaetud riiulini (80 m, 40°, III+).
R14 Mööda riiulit traavers vasakule-üles, möödudes jääga kaetud kuluaarist (80 m, 20°, II).
R15 Mööda kaljuharja kuni viimase seinaosani (30 m, 20°, III).
R16 Viimane võtmelõik: mööda järsku seinaosa otse üles, jõudes kaminani (20 m, 75°, V).
R17 Mööda kaminaga külgnevat sisenurka üles, kuni tuleb vastu jääga kaetud kuluaar (40 m, 45°, III+).  
R18 Jääga kaetud kuluaarist 50 meetrit vasakult poolt ronida üles platoo peale (50 m, 20°, III).
R19 Mööda lume-jäänõva suunaga tipu poole (100 m, 30°, II).
R20 Mööda lihtsat kaljuharja kuni tipuni (250 m, 5°, I).

6) Reljeefi iseloom: 
Piirkonna kohta erakordselt monoliitne. Valdav osa marsruudist kulgeb mööda oinapäid ehk siledaid positiivse kaldega kaljuplaate.

7) Laskumine: 
Tipust liikuda mööda musta moreeniga kaetud harja edasi, suunaga suure punase žandarami poole. Žandarmist tuleb mööduda paremalt (lähtudes kõndimise suunast). Pärast žandarmi võtta suund sadulani, kust läheb liustikukeel alla baaslaagri suunas. Mööda liustiku liikudes hoida esmalt vasakule, ületades suur jalamilõhe kõige kitsamast kohast. Sealt edasi võtta kurss rohkem liustiku parema serva suunas, laveerides liustikulõhede vahelt, kuni jõuab välja moreenini. Mööda moreeni tagasi, kuni telgini.

8) Taktika ja stiil:
Terve marsruudi vältel kasutas seong julgestuseks kahte dünaamilist köit. Mõlemad läbisid kõik lõigud vabaronimisega, susside ja kerge (6 kg) seljakotiga. Kuna eelmisel marsruudil Chapdarale olime veendunud, et oleme võimelised ohutult ronima ka raskemal reljeefil (IV-V) üheaegses liikumises, otsustasime sammukese veel edasi astuda, läbides peaaegu terve marsruudi selle taktikaga. Selleks jätsime esironija (Rees) ja järgironija (Aleksei) vahele vähem köit (35 m), et hõõrdumine üle pika vahemaa kordagi liiga suureks ei läheks. Teiseks võtsime pisut suurema komplekti julgestusvahendeid, et esironija saaks kauem aega järjest peatumata ronida, ilma et julgestusvahendid otsa saavad. Nõnda liikudes tuli esironijal julgestusjaam ehitada ja kaaslane järgi julgestada vaid 4 korral terve marsruudi peale! Kui tavaliselt ronitakse seda marsruuti 10-12 tundi, mõned ka lisaööbimisega, siis meie Alekseiga läbisime marsruudi jalamilt tipuni 5 tunniga. Kohaliku alpilaagri ülema sõnul on see kindlasti selle mäe kiirusrekord. Ent taaskord - me ei kiirustanud mitte kuskil ega ohverdand ohutuse arvelt. Lihtsalt ronisime üheaegselt ilma puhkepausideta, tempokalt ja üksteist usaldades, kuni jõudsime tippu välja.

9) Kokkuvõte: 
Zamok mööda lääneseina oli ülimalt meeldiv marsruut, kuna orienteerumine oli lihtne. Marsruut oli niivõrd loogiline, et enamus ajast orienteerusin intuitiivselt, võttes rajakirjelduse välja ainult mõne aja tagant kontrollimiseks. Lisaks oli kalju äärmiselt monoliitne, mis alpinistliku marsruudi puhul pole kuigi sage. Marsruudi võtmelõigud (R6, R11 ja R16) pakkusid huvitavat ronimist (5b...5c). Head olud, kvaliteetne kivi ning sobiv taktika võimaldas kõik kokkuvõttes keskenduda täielikult ronimise nautimisele. Ülimalt positiivne ja tulevikuks palju motivatsiooni lisav lõppnoot tervele reisile.
 
Ekspeditsiooni nimetus:
Chapdara 2018
Manused




vjoon tag hjoon