FIRNi logo
vjoon

Alaudin, mööda lõunaseina, 4B

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
4134
Raskuskategooria:
4B
Piirkond:
Fan, Pamiiri-Alai, Tadžikistan
Marsruudi alustamise kuupäev:
30.07.2018
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
30.07.2018
Osavõtjate arv:
2
Retke osalejad:
  • Rees-Roonius Juurmaa (grupijuht)
  • Aleksei Shuvaev
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
450 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Soe, selge, sademeteta
Kommentaarid:

Lühifilm reisist - "Chapdara" 
Reisi pildialbum 

1) Töötundide arv: 9h 10min
- Tõus: 7h 40min
- Laskumine: 1h 30min

2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 6:40
- Tipp: 14:20
- Laskumise algus: 15:00
- Laskumise lõpp: 16:30
- Tagasi baaslaagris: 17:00

3) Kasutatud julgestuspunkte: 42
- Frende: 38
- Klemme: 2
- Kaljunaelu: 2

4) Lähenemine: Marsruudi algust tähistab juba kaugele nähtav kolmnurkne tume koobas Alaudini lõunaseina jalamil. Võttes juba telkimisplatsilt sinna sihi, tõusime enam-vähem mööda kõige otsemat teed pidi: alguses mööda laugemat moreennõlva. Et mitte terve tee mööda moreeni saapaid kulutada, lõikasime viimase osa mööda kaljusid (50-60°, II-III) ning jõudsime otse marsruudi alla. Koopast 15 meetrit vasakul asub kaminaga külgnev pragu, kust algabki marsruut.

5) Lõikude lühikirjeldus:

R1 Esmalt mööda riiulitega liigendatud pragu, seejärel mööda oinapäid suunaga üles-paremale (60 m, 60-70°, III+).
R2 Mööda sisenurka ja sellele järgnevat seinaosa suunaga otse üles (70 m, 70°, IV).
R3 Mööda sisenurka, väikest seinaosa ja veel ühte sisenurka otse üles (70 m, 70°, IV+).
R4 Otse üles mööda sisenurka, mis viib karniisini. Karniisist ronida mööda vasakult, misjärel jõuab laia riiulini, kus paikneb jaamakoht kahe poldiga (30 m, 80°, V).
R5 Raja võtmelõik: mööda monoliitset (alguses ülekaldega) seinaosa suunaga üles-paremale. Julgestust organiseerida pole esimesed 10 meetrit võimalik. Sealt edasi jätkub monoliitne sein, kuid 5-8 meetri tagant kohtab vanu polte. Lõik lõpeb laial riiulil, kus paikneb jaamakoht ühe poldiga (40 m, 80-95°, V+...VI).
R6 Lühike traavers (15 m) mööda riiulit suunaga vasakule, jõudmaks järgmise jaamakohani, kus on üks polt.
R7 Lühike diagonaalne laskumine mööda seinaosa suunaga alla-vasakule (15 m), jõudmaks järgmise jaamakohani, kus on üks polt.
R8 Lühike laskumine ja traavers mööda riiulit suunaga vasakule (30 m), jõudmaks järgmise jaamakohani, kus on kaks polti.
R9 Traavers mööda riiulit vasakule (30 m), jõudmaks välja harjani.
R10 Mööda harja ning sellele järgnevat sisenurka suunaga üles-paremale (45 m, 60-70°, III+).
R11 Mööda sisenurka otse üles, jõudes välja kitsa riiulini, mis lõikub keskel praoga. Mööda riiulit ettevaatlik traavers suunaga paremale-üles, kuni jõuab jaamakohani, kus on kolm vana kaljunaela (60 m, 70°, IV+).
R12 Mööda sisenurka otse üles, kuni tuleb vastu riiul, mööda mida traverseerida pisut paremale. Edasi mööda kolmest järjestikusest sisenurgast koosnevat süsteemi suunaga üles-paremale, jõudes välja riiulini (40 m, 70-80°, IV+...V).
R13 Riiulilt mööda lihtsaid kaljusid suunaga üles-paremale, kuni tuleb vastu tipp (30 m, 50°, II). 

6) Reljeefi iseloom: Valdavalt väga monoliitne. Kohati tähendas see aga seda, et praod puudusid absoluutselt ning julgestust organiseerida ei saanud. Seetõttu on sellele marsruudile mõnesse kohta pandud ajapikku polte, mis - tõsi küll - pole kuigi usaldusväärsed.

7) Laskumine: mööda Alaudini edelakuluaari, 2A.

8) Taktika ja stiil: Tavaline vabaronimise taktika. Esironija (Rees) ronis kõik lõigud ees kahe julgetusköiega, organiseeris jaama ning julgestas teise (Aleksei) järgi. Kõik köiepikkused ronisime nii pikalt välja, kui võimalik (reeglina 60 m). Mõnel puhul isegi rohkem, liikudes lisaks mõnikümmend meetrit üheaegselt. Selline taktika võimaldas meil võrreldes marsruudikirjeldusega liikuda kiiremini (vähem jaamade ehitamist).

9) Kokkuvõte: Marsruut on algusest lõpuni tehniline, nõuab küllalt palju ronimist hõõrdumise peal. Raskemad köied (R4, R5, R11 ja R12) olid üsna sportlikud (kohati 5c...6a). Samuti nõudis marsruut väga tähelepanelikku makroreljeefi lugemist, et mitte rajalt kõrvale eksida. Palju aega võib kaotada lõikudel R6-R9, kus tuleb teha mitu järjestikust lühikest traaversit ja laskumist: need kohad nõuavad head köietööd. Meil õnnestus see kõik Alekseiga probleemideta, mis andis meile hea enesetunde, minnes edaspidi vastu juba raskematele marsruutidele.

 
Ekspeditsiooni nimetus:
Chapdara 2018
Manused




vjoon tag hjoon