 |
Jääkosed Ruskeavirta (WI4...WI5) ja Mammuttiputous (WI3...WI4)
- Tüüp:
- Jääronimine
- Raskuskategooria:
- WI3...WI5
- Piirkond:
- Korouoma, Posio, Soome
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 12.01.2018
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 13.01.2018
- Osavõtjate arv:
- 4
- Retke osalejad:
-
- Mikael Orkomies
- Kristiina Vaik
- Priit Lätt
- Rees-Roonius Juurmaa
- Marsruudi iseloom:
- Jäämarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 30...60 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Selge, külm, kohatiste lumesadudega
- Kommentaarid:
2018. aasta jaanuaris võtsime Mikaeliga sihiks minna Soome jääd ronima. Kuu aega hiljem pidime juba sõitma Prantsuse Alpidesse talviseid marsruute tegema, seetõttu tundsime vajadust eelneva treeningväljasõidu järele. Juba selleks et tõelise külmaga taas harjuda ning põlveni lumes sumbates vastupidavust testida, aga loomulikult eelkõige selleks, et oma jääronimistehnikat lihvida, varustust testida ning palju altjulgestuses ronitud meetreid koguda. Otsustasime, et parim sihtkoht selliseks treeningväljasõiduks on põhjapolaarjoone lähedal asuv Korouoma kanjon. See on Soome parim koht jääronimiseks, kuna kliima tõttu võib alati kindel olla, et jää on jaanuarikuuks moodustunud. Kampa lõid ka Priit ja Kristiina, kelle jaoks see oli esimene lähem kokkupuude jääronimisega.
Esmalt sõitsime laevaga Helsingisse, sealt aga juba lennukiga jõuluvana kodulinna, Rovaniemi. Rovaniemist rentisime auto, täiendasime toiduvarusid ning võtsime suuna Korouomale. Sellisel põhjalaiuskraadil oli loomulikult juba tõeline talv: õhukülma -15...-20 °C ning kõikjal vähemalt puusani lumehanged. Ööbimiseks valisime välja Pajupuro metsaonni - tasuta avalikuks kasutamiseks mõeldud metsamajake keset talvist metsa. Narivoodid, lauake, küünlad, ahi. Vee järele tuli minna ämbriga 100 meetri kaugusele väikese jõekeseni, mis jää alt vaba oli. Et paksu lumekihi tõttu oli autoga võimatu metsaonnini pääseda, jätsime auto 7 km kaugusele tee peale. Seda vahemaad tuli meil järgneva kahe päeva jooksul läbi paksu lume maha kõndida 6 korda! Kui lisada sellele 3 km, mis lahutasid meid hommikuti jääkoskedest, tuleb välja, et lisaks jääronimisele saime ka iga päev vähemalt 20 km lumes matkata - suurepärane ettevalmistus talviseks alpinismiks. Terve reisi jooksul ei kohanud me koskedel ega metsaonnis mitte ühtki teist hingelist - vaid meie ja idülliline talvemaastik.
Esimesel ronimispäeval külastasime koske nimega Ruskeavirta, mis tähendab tõlkes "pruun kosk". Tõepoolest - jää värvus oli selles sisalduvate rauaühendite tõttu kollakas-pruun. Kuigi esmapilgul koske vaadates ja võrreldes seda piltidega varasematest aastates, võis aimata, et sel korral pole kõige jäärohkem talv (osad liinid olid formeerumata) - oli vaatepilt siiski Eestiga võrreldes suurejooneline: jääsein, millel kõrgust 60 meetrit ning laiust vähemalt kaks korda rohkem. Kohe paistis silma kaks ilmselget tõusuliini. Mikael viis alustuseks köie üles vasakpoolselt, järsemalt liinilt (WI5), mina parempoolselt (WI4). Hiljem vahetasime rolle, niiet saaksime altjulgestuses ronida mõlemat rada vähemalt 1-2 korda. Jää oli üsna purikaline ja kõva, kuid jääpuuride keeramiseks väga kvaliteetne.
1) Rada: Ruskeavirta 1 (WI5), 60 m
Läbimisviis: altjulgestus
Esironija: Mikael (1x), Rees (1x)
2) Rada: Ruskeavirta 2 (WI4), 60 m
Läbimisviis: altjulgestus
Esironija: Rees (2x), Mikael (1x)
Lõpetasime esimese ronimispäeva juba pilkases pimedas, kuid see oli plaanipärane, arvestades kui lühikesed on sel laiuskraadil talvepäevad. Päev oli korda läinud: andsime Mikaeliga üksteisele palju tagasisidet ronimistehnika koha pealt (kirka- ja kassilöökide optimaalne trajektoor, nurk, jõud...) ning modifitseerisime varustust (kirkadele ja kassidele sobivad teravikud). Lisaks saime muidugi üle korrata kõik muud vajalikud oskused: julgestuse organiseerimine jääpuuridest, jaamaehitus, kahe köiega töötamine, laskumine. Muidugi testisime ka enda vastupidavust külmale (õige riietus ja kindad). Esimese päevaga rahul, matkasime läbi lumevallide taas tagasi metsamajakesse, et nautida õhtusööki ja lõkkesoojust.
Teise ronimispäeva hommikul võtsime sihi kosele nimega Mammutiputous. Sealne jää oli ronimiseks lihtsam (WI3...WI4) ning marsruudid lühemad - 30 meetrit. Ehk siis kõigi parameetrite põhjal väga selgelt mugavustsoonis. Seega võtsime Mikaeliga eesmärgiks koguda päeva jooksul võimalikult palju altjulgestuses ronitud meetreid, kinnistamaks head tehnikat. Pärast esimest ronimist jätsime jääpuurid koos ekspressidega seina ning kasutasime neid altjulgestuses ronides julgestuspunktidena terve ülejäänud päeva, kui ronisime jääkose erinevaid variatsioone. Oma esimesed altjulgestuses ronimised jää peal tegi ka Priit!
3) Rada: Keskireitti (WI4), 30 m
Läbimisviis: altjulgestus
Esironija: Rees
4) Rada: Vasen Reuna (WI3), 30 m
Läbimisviis: altjulgestus
Esironija: Mikael (10x), Rees (10x)
Kokkuvõttes ronisime nädalavahetuse jooksul Mikaeliga kumbki üle 500 vertikaalse meetri ning saime vajalikku kindlust eelseisvale Euroopa jääronimistripile vastu minekuks! Ronitud marsruudid joonistel märgitud kollasega!
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Korouoma 2018
- Manused
|
