FIRNi logo
vjoon

Sairam, mööda põhjaseina, 5B

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
4238
Raskuskategooria:
5B
Piirkond:
Ugamski mäeahelik, Tjan-Shan, Kasahstan
Marsruudi alustamise kuupäev:
14.09.2017
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
15.09.2017
Osavõtjate arv:
3
Retke osalejad:
  • Anatoli Rovnij (grupijuht)
  • Juta Blaževiča
  • Rees-Roonius Juurmaa
Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
5B
Marsruudi iseloom:
Kaljumarsruut
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
Kõrgustevahe: 830 m
V-VI kategooria lõikude pikkus: 500 m
Keskmine kaldenurk: 76°
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Selge, päikseline, sademeteta
Kommentaarid:

Marsruudi tehniline aruanne 
Marsruudi tõusujoon 
Marsruudi UIAA-skeem 
Reisi fotoalbum 
Video, pildid ja muljed... 

1) Töötundide arv: 25h 30min
- Tõus: 20h 15min
- Laskumine: 5h 15min
- Ööbimiste arv marsruudil: 1

2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 14. september, 7:15
- Tipp: 15. september, 18:00
- Laskumise lõpp: 16. september, 12:00
- Tagasi baaslaagris: 16. september, 13:00

3) Kasutatud julgestuspunkte: 101
- Kaljukonkse: 65
- Kaljunaelu: 10
- Frende: 14
- Klemme: 3
- Jääpuure: 9
Sealhulgas kunstlikke tugipunkte (abironimiseks): 1

4) Lähenemine: 
Marsruudieelse bivuaki rajasime Sairami põhjaseina jalamil asuvale moreenvallile 3300 meetri kõrgusel. Alumise baaslaagri juurest Sairam-Su jõe äärest kulub sinna matkamiseks 6 tundi, kusjuures inimeste poolt sissetallatud radu on väga vähe või üldse mitte. Esmalt tuleb ületada jõgi, seejärel võtta suund kaljude poole, mida kohalikud kutsuvad „King-Kongiks” – sinna looklevad vaid kitsad loomarajad, tehes endale teed läbi puu- ja kõrge rohurinde. Edasi mööda laugeid mäenõlvu kuni maalilise „Solnetšnõi” kuruni. Sellele järgneb pikk traaverss mööda moreennõlvu, et jõuda üles Sairami tsirkuseni. Jõudmaks marsruudieelsest bivuakist omakorda marsruudi algusesse, tuleb mööda moreennõlva matkata veel 45 minutit ülesmäge, Sairami põhjaseina vasaku osa alumise liustikukeele suunas.

5) Lõikude lühikirjeldus:

R1  Mööda liustikukeelt mäe põhjaseina jalamilt 150 meetrit (50-65°) üles, kuni kaljuseina alguseni.
R2  Mööda kaljuseina ja riiulikestega liigendatud sisenurka 55 meetrit otse üles (70-80° VI).
R3  Karniisi alt vasakult mööda, sisenurgast 15 meetrit üles (70-80° VI), jõudmaks välja harjakeseni.
R4  Mööda sisenurka ja järgnevat ülekaldega seinaosa 40 meetrit üles (60-100° VI), kuni kaminani.
R5  Mööda kaminat 50 meetrit (80-85° VI) kuni hiiglasliku seinast eenduva kaljuplokini.
R6  Kaljuploki ja seina vahelt läbi, misjärel 35 meetrit (80-90° VI) üles mööda sisenurka ja seinaosa.
R7  Mööda hea reljeefiga seinaosa 55 meetrit (75° IV+) üles järgmise riiulikeseni.
R8  Mööda seinakest ja sellele järgnevat harja 60 meetrit (75° V) üles mugavale riiulile harja peal.
R9  Piki harja kuni hea reljeefiga seinaosani, mida mööda 55 (70° V) meetrit otse üles.
R10  Mööda lahtise reljeefiga seinaosa 60 meetrit (70-90° V) üles kuni laiema riiulini. Koht ühele telgile.
R11  Mööda seinakestega liigendatud sisenurka 60 meetrit (75-80° V+) suunaga üles-vasakule.
R12  Mööda seinaosa ja sisenurka 40 meetrit (60-80° III-V), jõudmaks mugavale riiulile.
R13  Marsruudi võtmelõik – 60 meetrit (80-100° VI+) mööda seina, kaminat ja siledat ülekaldega seinaosa suunaga üles-vasakule mugava riiulini. Selle köiega lõpeb tehniline seinaosa.
R14  Mööda paiguti jäiseid kaljusid 70 meetrit (65° III-IV) üles, suure jää-lume kuluaari suunas.
R15  Mööda lahtise reljeefiga lihtsamaid kaljusid 100 meetrit (40-60° III), kuni harjani.
R16  Keerates harjast vasakule, traversseerida 100 meetrit (45-60° IV) mööda kaljusid, kuni tipuharjani.
R17  Mööda lihtsat tipuharja 100 meetrit kuni Sairami tipuni.

6) Reljeefi iseloom: 
Et tegu on väga harva läbitava marsruudiga (viimati ligi 15 aastat tagasi), olime silmitsi üsna lahtise reljeefiga – eriti marsruudi ülaosa võtmelõigul (R13). See nõudis kõigilt grupiliikmetelt väga ettevaatlikku reljeefilugemist ja ohutute jaamakohtade organiseerimist. Terve marsruudi peale polnud ühtegi varasemate gruppide poolt jäetud julgestuspunkti. Teiseks reljeefi eripäraks oli kindlasti kivimi tekstuur – kuigi kätele ja jalgadele ronimiseks toetuspunkte jagus, ei võimaldanud reljeef kasutada lihtsasti paigaldatavaid julgestuspunkte (frende ja klemme), sest ainsad usaldusväärsed praod olid mõnemillimeetrise läbimõõduga. Seega kasutasime marsruudil julgestuspunktide ning jaamade organiseerimiseks pea täielikult ainult kaljukonkse, vähesemal määral kaljunaelu ning minimaalselt frende ja klemme. Et kaljukonksude paigaldamine ja eemaldamine võtab paratamatult rohkem aega, dikteeris see paljuski meie liikumise tempo.

7) Ööbimiskohad:
- 13. september: marsruudieelne bivuakk Sairami põhjaseina jalamil moreenvallil, 3300 m.
- 14. september: bivuakk esimese ronimispäeva lõpus (R10), 4000 m. Platsike väga väike ja kolmest küljest piiratud järsu seinaga. Vajas tugevat ümberehitamist ja telgi julgestamist. Vett võimalik sulatada vaid jääst.
- 15. september: bivuakk laskumisteekonnal mööda loodeharja, 4000 m. Platsike minimaalne, konarlik ning vajas tugevat ümberehitamist ja telgi julgestamist. Vett võimalik sulatada vaid jääst.

8) Laskumine: 
Tipust laskumiseks valisime marsruudi mööda loodeharja (2B). Laskunud veidi üle tunni aja, oli päike juba loojumas (19:30) ning rajalugemine muutus üha raskemaks. Seetõttu otsisime esimese vähegi sobiva platsikese, korrastasime selle endale sobivaks bivuakiks ning saatsime seal öö mööda, et järgmisel hommikul varavalges oma teekonda jätkata. Laskumismarsruudi viimane lõik kulgeb pikalt mööda siledaid oinapäid ja kuivanud liustikukeelt, mis kaetud väga lahtise moreeniga, mis kutsus pidevalt ettevaatusele, et mitte seongukaaslastele kive kaela kukutada. 

Laskumine tipust kuni vaheööbimiseni loodeharjal: 15. september, 18:15–19:30. 
Laskumine mööda loodeharja (2B) kuni Sairami tsirkuseni: 16. september, 8:00–12:00. 
Tagasi marsruudieelses bivuakis: 16. september, 13:00

9) Taktika ja stiil: 
Marsruudi põhiosa ehk lõigud raskuskategoorias V...VI+ läbisime vahelduvjulgestusega, alla selle aga reeglina üheaegses liikumises. Taktika valikul lähtusime järgmistest põhimõtetest:

1) Maksimaalne ohutus: et kõigil grupiliikmetel oleks igal ajahetkel kaks julgestusköit.
2) Võimalikult suur liikumiskiirus: et kolmest ronijast kaks liiguksid alati samaaegselt.
3) Puhas stiil: et kõik grupiliikmed läbiksid kõik lõigud vabaronimisega, ilma žumaaritamiseta.

Tehniliselt teostasime selle järgnevalt:
1) Esironija (Juta) ronib üles, ronimissussidega ning ilma seljakotita – julgestuseks kaks dünaamilist köit. Jaamas organiseerib ta ühe neist tugiköieks, teise julgestuseks.
2) Teine (Tolik) ronib järgi, saabaste ja väikse seljakotiga – julgestuseks üks dünaamiline köis, mida kontrollib esironija, ning teisel dünaamilisel köiel, mis on fikseeritud tugiköieks, libiseb plokk-rullik. Järgironija võtab endaga üles kaasa kolmanda, staatilise köie.
3) Kui teine on üles jõudnud, kinnitab ta staatilise köie uueks tugiköieks. Järgmisena julgestab teisena jaama jõudnu üheaegselt edasi nii esironijat kui kolmandat. Samal ajal kui esironija kahe dünaamilise köiega edasi töötab, ronib kolmas (Rees) saabaste ning suure seljakotiga järgi, puhastades lõigu kaljunaeltest – julgestuseks ühe dünaamilise ronimisköie alumine ots (teise otsaga liigub esironija juba edasi) ning staatiline köis, mida mööda libiseb taaskord plokk-rullik. Eemaldatud praovahendid annab kolmas kohe jaama jõudes teisele üle, kes omakorda toimetab need järgmises jaamas edasi esironijale. 

Taktika toimis tõrgeteta ning marsruudi läbimise aeg mahtus plaanitud ajaraamistikku.

10) Kokkuvõte: 
Tõus Sairamile mööda Sedelnikovi 1977. aasta 5B marsruuti kujutas endast 830-meetrise kõrgustevahega põhjaseina, kus V...VI+ kategooria kaljude kogupikkus oli 500 meetrit. Lisaks tehnilisele ronimisele oli sel harvaronitaval marsruudil võtmetähtsusega nõudmiseks ettevaatlik reljeefilugemine ning usaldusväärse julgestuse organiseerimine, vältides lahtist reljeefi. Meie kolmeliikmeline grupp läbis marsruudi, pidades kinni varem paika pandud taktikast, mis rõhutas maksimaalset ohutust, kiiret edasiliikumist ja puhast stiili. Tõusu sooritasime 20h 15min ning ühe vaheööbimisega. Kuigi ronisime rahulikult ja kiirustamata, võib võrdluseks tuua esmaläbijate vastavad näitajad – 66h ja 5 vaheööbimist. Grupi üksmeelsel hinnangul oli tegemist põneva tehnilise tõusuga fantastiliselt ilusas piirkonnas.
 
Ekspeditsiooni nimetus:
Sairam (september 2017)
Manused




vjoon tag hjoon