FIRNi logo
vjoon

Mižirgi läänetipp, mööda lõunaharja, 5A

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
5025
Raskuskategooria:
5A (vene r.k.)
Piirkond:
Bezengi, Kaukasus, Venemaa
Marsruudi alustamise kuupäev:
09.08.2017
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
11.08.2017
Osavõtjate arv:
2
Retke osalejad:
  • Oleg Miroshnikov (grupijuht)
  • Rees-Roonius Juurmaa
Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
5A
Marsruudi iseloom:
Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
Kõrgustevahe: 825 m
V-VI kategooria lõikude pikkus: 250 m
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
9. august: vahelduva pilvisusega, lumesadu
10.-11. august: selge, päikseline, sajuta
Kommentaarid:

Marsruudi tehniline aruanne 
Marsruudi tõusujoon 
Marsruudi UIAA-skeem 
Alpilaagri fotoalbum 
Video, pildid ja muljed... 

1) Töötundide arv: 20h 15min
- Tõus: 13h
- Laskumine: 7h 15min
- Ööbimiste arv marsruudil: 2

2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 9. august, 5:15
- Tipp: 10. august, 12:00
- Laskumise lõpp: 11. august, 12:00
- Tagasi baaslaagris: 11. august, 16:30

3) Kasutatud julgestuspunkte: 70
- Frende: 44
- Klemme: 17
- Jääpuure: 9

4) Lähenemine: 
Marsruudieelse bivuakini jõudmiseks tuleb alpilaagrist esmalt mööda Bezengi liustikku matkata Džangi-koši hütini (6 tundi). Sealt omakorda tuleb matkata veel 6 tundi üles mööda Sella liustikku kuni Sella kuru jalamini. Enne kuruni jõudmist tuleb juba köide seotuna ületada serakkiderohke jäämurd (60 m) ning pärast seda lauge, aga ohtlik liustikukeel, mis kubiseb suurtest liustikulõhedest, mis sageli pealt lumega kaetud. Marsruudieelne bivuakk on võimalik rajada Sella kuru all paikneva bergšrundi sisse, et olla kaitstud tuule ja sademete eest. Meie aga hindasime paremaks jääda 100 meetrit allanõlva, et olla ohutus kauguses võimalike kivivaringute tsoonist. Sinna kaevasime platsikese oma telgile ning veetsime öö, et järgmine hommik tõusta Sella kurule, kust algas marsruut.

5) Lõikude lühikirjeldus:

R1  Sella kurult liikuda esimesed 60 meetrit (60° III) mööda Mižirgi lõunaharja.
R2  Hoides harjast kergelt vasakule, liikuda 60 meetrit (60° III) mööda sisenurka, kuni väikse kuluaari jalamini.
R3  Ronida 50 meetrit (60° III) mööda kuluaari, kuni järgmise mugava riiulini seinakese all.
R4  Mööda seinaosa 45 meetrit (70° III) suunaga üles-vasakule, kuni järgmise riiulini.
R5  Jätkates ronimist 50 meetrit (70° IV) mööda seinaosa suunaga üles-paremale, jõuab riiulini, mis paikneb esimese selgelt äratuntava žandarmi „Sõrm” jalamil.
R6  Žandarmist „Sõrm” tuleb minna vasakult poolt ringi – kokku 60 meetrit (60° I-III) mööda harja ja sellele järgnevat kuluaarikest, et jõuda sadulakeseni, kust omakorda algab teine suur žandarm.
R7  Teisest žandarmist tuleb mööda ronida paremalt poolt, mööda idaseina. Esmalt 40 meetrit (60° III) mööda järjestikuste riiulikeste süsteemi. Seejärel ronida mööda seinaosa alla ning traversseerida mööda suurt riiulit paremale, jõudmaks suurte plokkidega liigendatud seinaosa alla.
R8  Keerukas, kohati ülekaldega ronimine 50 meetrit (75-90° V-VI) mööda seinaosa.
R9  Keerukas, kohati ülekaldega ronimine 50 meetrit (75-90° V-VI) mööda seinaosa ja sellele järgnevat pragu, jõudmaks välja järsu kaminani.
R10  Ronida 15 meetrit (75° V) üles mööda järsku kaminat.
R11  Mööda järjestikuste riiulite süsteemi 85 meetrit (65° III) suunaga üles-paremale.
R12  Ronida 150 meetrit (60-70° III-IV+) suunaga üles-paremale – esmalt mööda seinaosa ning seejärel piki sisenurka, jõudmaks uuesti välja harjani „Mustade kaljude” jalamil. Sellega on žandarm ületatud ning ühtlasi on seal platsike ühele telgile.
R13  Järgnev kaljumassiiv tuleb samuti ületada paremalt poolt – vähese reljeefiga ronimine mööda idaseina 50 meetrit (70° V+) suunaga üles-paremale, jõudmaks jälle välja harjani. Veidi edasi liikudes leiab pisikese platsikese päris harja serval, kuhu saab panna telgi.
R14  Telkimisplatsilt liikuda edasi 40 meetrit (60° III) mööda harja – esmalt üles ja seejärel piki vähese reljeefiga kaljuplaate alla, kuni sadulakeseni, kust algab marsruudi võtelõik – „Stankevitši kaljud”.
R15  „Stankevitši kaljude” esimene osa kulgeb 40 meetrit (70° V) mööda kohati jääga kaetud kaminat ning seejärel mööda seinaosa üles-paremale, jõudmaks välja järgmise jaamakohani
R16  „Stankevitši kaljude” teine osa kujutab endast 35 meetrit (75-90° VI) vähese reljeefiga ronimist ˇ üles-vasakule, kuni suure mugava riiulini.
R17  Edasi liikuda 45 meetrit (60° III) mööda lihtsamat seinaosa suunaga üles-vasakule, kuni jäänõlvani.
R18  Traversseerida 50 meetrit (60° II) suunaga üles-vasakule mööda jäänõlva, et seejärel ronida taas välja harjani.
R19  Traverseerida 40 meetrit (70° III+) harjast vasakule mööda seinaosa, jõudmaks jääkuluaari jalamile.
R20  Ronida 100 meetrit (70° IV-V) otse üles mööda jääkuluaari – esmalt tuleb ületada 3 järjestikust vertikaalset jääkoske. Seejärel liikuda mööda laugemat liustikujääd ning lõpuks kombineeritud ronimine mööda jääd ja kaljusid, et jõuda välja sadulakeseni enne tipuharja.
R21  Liikuda mööda harja 50 meetrit (60° III) suunaga üles-vasakule, jõudmaks välja Mižirgi läänetipuni.

6) Reljeefi iseloom: 
Reljeef on alpinistliku marsruudi kohta küllaltki usaldusväärne, pakkudes reeglina häid võimalusi julgestuspunktide panekuks. Pikal laskumisel mööda lõunaharja lääneseinal paiknevat kuluaari esineb aga rohkelt lahtisi kive, mis kutsub ettevaatusele jaamakohtade valikul, et mitte kaaslasele kive kaela kukutada.

7) Ööbimiskohad:
- 8. august: marsruudieelne bivuakk Sella kuru jalamil, 4100 m
- 9. august: bivuakk enne „Stankevitši kaljusid”, 4750 m (R13) – platsike minimaalne, konarlik ning vajas tugevat ümberehitamist ja telgi julgestamist. Vett võimalik sulatada vaid jääst.
- 10. august: bivuakk „Mustade kaljude” jalamil, 4700 m (R12) – platsike mugav ja tasane ning ei vaja ümberehitamist

8) Laskumine: 
Tipust laskumine kuni telkimisplatsini toimus mööda tõustes tuldud teed. Esmalt pisut mööda harja ning seejärel 3 x 50 meetrit topeltköiel laskumist mööda jääkuluaari, kuni tiputorni eelse harjani. Sealt edasi traversseerisime ronides kuni „Stankevitši kaljude” tipuni, kust sooritasime veel 2 topeltköiel laskumist, misjärel ronisime mööda harja tagasi telkimisplatsile (R13). Et telkimisplats oli üsna karmi koha peal, pakkisime kogu varustuse kokku ning ronisime mööda harja allapoole, „Mustade kaljude” jalamini, kus oli tunduvalt mugavam platsike (R12). Ööbisime seal ning järgmisel hommikul jätkasime laskumist. „Mustade kaljude” jalamilt laskusime edasi ronides mööda harja, et seejärel teha 3 x 50-meetrist topeltköiel laskumist lõunaharja läänenõlva suunas, jõudmaks välja laia laskumiskuluaarini. Mööda lahtise reljeefiga järsku kuluaari sooritasime seejärel 10 x 50-meetrist topeltköiel laskumist, kuni jõudsime taas alla, Sella liustikuni. Sealt edasi kuni baaslaagrini kulges laskumine tõustes tuldud teed mööda.

Laskumine tipust kuni telkimisplatsini (R21–R13): 10. august, 12:30–15:00.
Laskumine telkimisplatsilt kuni Sella liustikuni: 11. august, 7:15–12:00.
Laskumine marsruudi lõpust mööda Sella liustikku kuni Džangi-koši hütini: 11. august, 12:30–16:30.

9) Taktika ja stiil: 
Terve marsruudi vältel kasutas seong julgestuseks kahte dünaamilist köit (topeltköie tehnika). Esironija (Rees) läbis kõik lõigud vabaronimisega. Oleg järgnes peaaegu kõikidel köitel samuti ronides. Vaid keerukamatel lõikudel, raskuskategoorias V-VI, kasutas järgironija ühte kahest köiest tugiköiena. Marsruudi läbimine läks ajaliselt plaanipäraselt – kokku kahe ööbimisega.

10) Kokkuvõte: 
Mižirgi on üks kaheksast Kaukaasia 5000-ndelistest mäest. Tõus selle läänetipule mööda lõunaharja on üks klassikalisi ja ühtlasi antud perioodil üks objektiivselt ohutumaid 5A marsruute terves piirkonnas. Marsruut on pikk ja töömahukas ning olulise asjaoluna tuleb arvesse võtta mäe geograafilist asukohta. Ainuüksi baaslaagrist marsruudi alla jõudmine kestab kaks päeva, laskumine teist samapalju. Mäe eraldiseisvus tingib ka selle, et sinna ei ulatu reeglina raadioside, mis tähendab, et loota saab vaid iseendale. Kuigi esimese ronimispäeva lõpus muutusid ilmaolud peaaegu talviseks, olid kaljud järgmiseks hommikuks vaid kerge lumekihiga kaetud ja miski ei seadnud ronimisele takistusi – kuni päike lume ära sulatas, tuli lihtsalt kaljudel liikuda kassidega. Marsruut sisaldas kokkuvõttes mitmekülgset ronimist: nii tehniliselt keerukatel kaljudel, liustikujääl ja jäätunud koskedel; aga hiljem ka pikka ja töömahukat laskumist.
Ekspeditsiooni nimetus:
Bezengi (august 2017)
Manused


vjoon tag hjoon