Cheval Blanc

Tüüp:

Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

2831

Raskuskategooria:

AD

Piirkond:

Les Aiguilles Rouges, pr. Alpid

Marsruudi alustamise kuupäev:

2003-05-00

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

2003-05-00

Osavõtjate arv:

5

Retke osalejad:

• Alain Bonifas (fr) (grupijuht)
• Eveli Habakuk

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

E.H.: Marsruut vastas kategooriale

Marsruudi iseloom:

Lumi-jää

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

ca 800 m

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Ilus ilm, kuna tegu oli mai teise poolega, siis laskumise lõpus päikeselistel nõlvadel oli lumi pigem pidurdav kui libisev nähtus.

Kommentaarid:

E.H.:
Tegemist on suusaalpinismiga.

Tegu oli ootamatu üritusega keset kaljuronimist ja suurt suve, mille tarvis tuli välja otsida juba ununenud suusad. Tõusu alustasime Emossoni järve äärest. See on järv, mille orgu kukkumist takistab sadu meetreid pikk Hiina müüri meenutav barjäär. Ületasime barjääri suusad õlal, sest lumest polnud mitte riismeidki. Järve vastaskaldal oli siiski lund ja piisavalt. Tõus kulges esialgu ühes kanjoni moodi orus. Seejärel ületasime vähem järsud lagedad ning enne ühe suure augu läbimist vaatasime otsivalt ringi kolme kaaslase järele - olime “grupijuhiga” teistest pisut eemaldunud. Arvasime, et teised on kohe kannul ning kuna eelnevalt oli juttu olnud kahest võimalikust tipust, siis jätkasime liikumist. Seega laskusime üritades võimalikult vähe kõrgust kaotada ning vastasnõlval alustasime küllalt järsku pikka tõusu. Varsti sai selgeks, et teised siiski ei järgne meile ning hiljem selgus, et nad olid ühe lähema ja pisut madalama tipu kasuks otsustanud. Paarkümmend meetrit enne tippu jätsin suusad, sest mulle näis, et pärast ei ole mul mingit tahtmist seda lõiku suuskadel läbida. Tipus olid tuul ja vaade ning mure allasaamise pärast. Juba suuskadeni jõudmine oli keeruline, sest ebaühtlase lumekatte all olid lahtised kivid ning allapoole liikumine oli piisavalt ebamugav. Suusad jalas traverseerisin oletatava parima lumeni. Kõige raskemad järsul nõlval on esimesed pöörded, sest tundub, et nii järsul nõlval ei saa ju pöörata - aga sai küll ja kuidas veel, endalegi üllatuseks leidsin, et saan edukalt hakkama ja järsk nõlv sai paari pisikese puhkusega kiirelt ületatud. Olin rahul, sest esimest korda sain hakkama ilma kukkumata. Suurt auku ja nahkade taaskleepimist vältisime suure kaarega ümber augu. Väike kehakinnitus päikesesoojal kaljul. Nõlva viimasel osal oli päike juba piisavalt kaua lumega suhelnud, et laskumisrõõmu tublisti kahandada. Õnneks liikusime siiski allamäge ja suve poole. 

Ekspeditsiooni nimetus:

Suusaalpinism