FIRNi logo
vjoon

tipp Kebnekaise, marsruut Östra leden, 2A

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
2117
Raskuskategooria:
PD (Alpide r.k.)/u 2A (vene r.k.)
Piirkond:
Lappland, Norrland, Põhja-Rootsi
Marsruudi alustamise kuupäev:
10.03.2006
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
10.03.2006
Osavõtjate arv:
1
Retke osalejad:
  • Andres Hiiemäe (grupijuht)
Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
2A
Marsruudi iseloom:
Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
1447 meetrit
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
vahelduva pilvisusega, vahelduvalt lumetuisk ja päiksepaiste
Kommentaarid:
10.märts 2006
Päevamarsruut: Kebnekaise fjällstation - Kebnekaise tipp (2117m) "Östraleden" - Kebnekaise fjällstation
Päevadistants ca 18 km, tööpäeva pikkus 7h 15min, tõusumeetreid +1440m
Hommikul väljas -17 C, telgis -8 C
Äratus 6 paiku, söök sisse ja valmis liikuma olin 7:45, tänase päeva eesmärgiks radiaalina käia Kebnekaise tipus mööda Östraledeni tõusumarsruuti, talviti hinnatakse PD ehk vene 2A-ks. Üsna pea jätan maha suusavarustuse, mis jäisel nõlval pigem segab ja laskumise peale ei tahaks üldse mõeldagi. Esialgu veel lumi kannab, järsemad osad sik-sakitan üles, kasside järele vajadust pole, enne Björlinge liustikku avanes korduvalt võimalus kohati vööni lumekoorikust läbi vajuda. Liustikul hoidsin selle lääneserva, üsna suvise tõusumarsruudi lähedale, liustiku ületus läks vahejuhtumiteta. Kella 11 paiku jõudsin võtmelõigu alla, tipuharjale jõudmiseks tuli ronida 200m järsku kuni 75-kraadine jää-ja lumekuluaari pidi, õnneks oli sinna tugiköied riputatud, ilma nendeta oleks üksi riskantne sealt tõusta, abi oli ka kassidest, mis jääl jalgadele tuge aitasid leida. Tugiköiele kinnitasin end 2 slingi, repsu, ja kahe tööstuskarabiini abil, niisiis oli mul kaks julgestusotsa, süsteem täitsa toimis, võtmelõigule läbimiseks kulus 25 minutit. Toppstugani hüti juurest oli juba lihtne marssimine tipu suunas, mida kogu aeg ei näinudki, kuna oli vahelduvalt selgimistega ilm ja tipp oli pidevalt pilves. Tippu jõudsin 12:36 ja täpselt õnnestus tabada tuulevaikset ja päikselist hetke, väga mõnus tunne oli. Kiirelt paar pilti, miskit magusat põske ning kiirustasin laskuma, mis läks üllatavalt ruttu, tagasi telgi juures olin 15:10.
Märkus: päeva jooksul temperatuur järjest tõusis, õhtuks jäi alles -4 C, samas tõusis tuul, mis iiliti üritas isegi mind koos telgiga minema pühkida, mitu korda tuli õhtul telki väljas lisaks julgestamas käia, eemalt suuremaid kive tassida ja telki lumega matta.
Ekspeditsiooni nimetus:
Sarek 2006
Manused




vjoon tag hjoon