 |
Adamtaš, mööda põhjaharja, 4B
- Tüüp:
- Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
- Tipu kõrgus meetrites:
- 4579
- Raskuskategooria:
- 4B (vene r.k.)
- Piirkond:
- Fan, Pamiiri-Alai, Tadžikistan
- Marsruudi alustamise kuupäev:
- 22.07.2016
- Marsruudi lõpetamise kuupäev:
- 24.07.2016
- Osavõtjate arv:
- 6
- Retke osalejad:
-
- Oleg Miroshnikov (grupijuht)
- Anastasia Bosiha
- Aleksei Moskalenko
- Pavel Smirnov
- Julia Kaleinikova
- Rees-Roonius Juurmaa
- Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
- 5A
- Marsruudi iseloom:
- Kaljumarsruut
- Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
- 779 m
- Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
- Selge, päikseline, vahelduva pilvisusega, sademeteta
- Kommentaarid:
Marsruudi tehniline aruanne
Alpilaagri video, pildid, muljed
1) Töötundide arv: 30h
- Tõus: 23h 30min
- Laskumine: 6h 30min
2) Ajagraafik:
- Marsruudi algus: 22. juuli, 6:45
- Tipp: 24. juuli, 8:50
- Laskumise algus: 24. juuli, 9:20
- Tagasi baaslaagris: 24. juuli, 18:30
3) Kasutatud julgestuspunkte: 49
- Klemme: 6
- Kaljunaelu ja -konkse: 12
- Frende: 31
4) Taktika: Esironija (Rees) kandis ronimisel susse ning kergendatud seljakotti. Tugiköiel tõustes oli grupiliikmetel alati seongu julgestus, kas ülalt- või altpoolt. Et toimetada uus köis võimalikult kiiresti edasiliikumiseks esimesele, ei tõusnud viimane number (Pavel) tugiköiel, vaid ronis ülaltjulgestuses, kusjuures sama köie ülemine ots liikus juba järgmise jaama poole.
5) Marsruudi tehniline kirjeldus:
- Marsruudi profiil
- Marsruudi skeem UIAA-sümbolites
Lähenemine: Marsruudieelselt telkimisplatsilt Adamtaši kurul (3800 m) tuleb võtta suund Adamtaši põhjaharja kaljude suunas. Kui kaljud muutuvad järsemaks, tuleb keerata kuru harjalt pisut vasakule, jõudes riiulile, kust algab marsruut 10-meetrise püstloodse sisenurgapraoga.
R1 – R2 Mööda sisenurgapragu 10 meetrit üles, misjärel liikuda mööda lihtsamaid kaljusid 20 meetrit kuni järgmise jaamakohani (kaljurahn).
R2 – R3 Mööda sisenurka 45 meetrit üles, jõudes välja harjani. Jaam ümber kaljurahnu.
R3 – R5 Mööda harja 90 meetrit. Jaamad ümber kaljurahnude. Sellega lõpeb põhjaharja esimene kõrgendik ja algab teine.
R5 – R6 Mööda sisenurka 45 meetrit, kuni järgmise jaamakohani (kaljurahn).
R6 – R7 Mööda liigendatud seinaosa 25 meetrit. Jaam ümber kaljurahnu.
R7 – R8 Mööda sisenurka ja sellele järgnevat seinaosa 35 meetrit. Jaam ümber kaljurahnu.
R8 – R9 Suunaga jaamakohast paremale, kuni 10-meetrise püstloodse sisenurgapraoni, mille läbides jõuab uuesti välja harjale. Jaam ümber kaljurahnu.
R9 – R10 Mööda harja ning sellele järgnevat seinaosa 50 meetrit kuni järgmise jaamakohani (kaljukonksud). Jaamakohast veidi edasi on mitu kõrvutipaiknevat riiulit, kuhu saab panna telgid. Esimene bivuakk.
R10 – R12 Mööda harja ning lihtsaid kaljusid 85 meetrit kuni kaminani. Jaamad ümber kaljurahnude. Sellega lõpeb põhjaharja teine kõrgendik ja algab kolmas – kõige raskem.
R12 – R13 Põhjaharja kolmanda kõrgendiku esimene võtmelõik: 30 meetrit mööda kaminat ja sellele järgnevat seinaosa, kus on vähe võimalusi julgestuspunktideks. Jaam ümber kaljurahnu.
R13 – R14 Jaamakohast 45 meetrit suunaga paremale-üles, ümber nurga, mööda liigendatud seinaosa ja järgnevat sisenurka, kuni järgmise jaamakohani. Enamus päevast on antud lõik rohke sulavee tõttu läbimatu. Hommikutundideks on sinna tekkinud jää. Jäistel lõikudel ronides julgestuspunktideks kaljunaelad ja -konksud. Jaam ümber kaljurahnu.
R14 – R15 Mööda jäiseid oinapäid 25 meetrit suunaga üles-vasakule. Jaam ümber kaljurahnu.
R15 – R16 Mööda liigendatud sisenurka 45 meetrit üles, kuni järgmise jaamakohani (kaljurahn).
R16 – R19 Mööda jäiseid oinapäid 135 meetrit suunaga üles-vasakule. Jaamad ümber rahnude ja kaljunaeltest.
R19 – R20 Jaamakohast pikk traavers vasakule-alla, vältimaks jäiseid lõike. Sellele järgneb uuesti ronimine 50 meetrit üles mööda ülimalt lahtise reljeefiga ja kivivaringuohtlikku järsku kulaari, mis viib välja harjani. Jaam ümber kaljurahnu. Sellega lõpeb põhjaharja kolmas kõrgendik.
R20 – R23 Mööda harja ja lihtsamaid kaljusid 120 meetrit, suunaga žandarmis paikneva lõhe suunas. Jaamad ümber kaljurahnude.
R23 – R24 Mööda sisenurgapragu ja sellele järgnevat seinaosa 30 meetrit üles, jõudes laia riiulini harjast vasakul pool. Jaam ümber kaljurahnu.
R24 – R25 Jaamakohast 15 meetrit vasakule-üles mööda järsu ja napi reljeefiga kaljuseina, ilma võimaluseta panna julgestuspunkte. Edasi traavers vasakule, jõudmaks laia ülekaldega kaminani, mis on täidetud suurte kiviplokkidega. Mööda seda veel 30 meetrit üles suurel riiulil paikneva jaamakohani (kaljurahn). Siia mahutab üsna hästi 2 telki. Teine bivuakk.
R25 – R26 Mööda sisenurka 35 meetrit üles. Jaam ümber kaljunuki.
R26 – R27 Mööda moreeniga kaetud harja ja lihtsaid kaljusid 120 meetrit kuni kõrvaltipuni, kus asub laskumisjaam (kaljunaelad).
R27 – R28 Laskumine 20 meetrit kõrvaltipu ja peatipu vahelise sadulani. Jaam ümber kaljurahnu.
R28 – R29 Mööda moreeniga kaetud harja ja lihtsaid kaljusid 120 meetrit kuni tipuni.
Ööbimiskohad: Kõik bivuakid olid head ja horisontaalsed, kuid vajasid tasandamist.
- Marsruudieelne bivuakk: Adamtaši kuru, 3800 m;
- Põhjaharja 3. kõrgendiku eelne bivuakk (R10), 4100 m;
- Tipueelne bivuakk (R25), 4350 m.
Laskumine: Esmalt üheaegne liikumine mööda Adamtaši edelaharja kuni Adamtaši ja Promežutotšnõi vahelise sadulani. Sealt laskumine suunaga Šapdara jõeoru poole mööda oinapäid, kuni jõudsime esimese laskumisjaamani. Järgnes 2 x 50 m laskumist tugiköiel. Seejärel jätkasime uuesti üheaegset liikumist mööda oinapeade labürinti, millele järgnes veel 5 x 50 m laskumist tugiköiel. Laskumismarsruudile jäi 6 m repsunööri ja 1 kaljukonks.
Kokkuvõte: Antud perioodil oli Adamtaši põhjaharja kõige raskema osa – kolmanda kõrgendiku – võtmelõigud (R12-R20) läbitavad vaid hommikutundidel. Hiljemalt keskpäevaks olid need kõrgemalt voolava rohke sulavee tõttu muutunud massiivseteks koskedeks. Veetaseme langemist pidime ootama hommikuni – selleks ajaks oli antud kohtadesse tekkinud jääkoorik, mis tegi nende lõikude läbimise objektiivselt ohtlikumaks, kuid siiski võimalikuks. Seega pidime veetaseme langust oodates tegema mäel lisaööbimise, millega kaasnesid väljakutsed telkimiskoha, aga ka lume leidmisega, et oleks võimalik vett keeta.
Terve marsruudi lõikes esines rohkelt lahtiseid kive – kohati väga tugev kivivaringuoht nõudis ettevaatlikku reljeefilugemist.
Kokkuvõttes oli tegu nõudliku marsruudiga. Mitte ainult esironijale jäiste lõikude ja enamjaolt suure kivivaringuohu tõttu, vaid ka tugiköiel järgnejad pidid mitme raske koha peal tegema traaverseid, isegi speleoelemente ja seljakottide järgi vinnamist. Marsruut sisaldas endas 28 köietäit tihedat tiimitööd, millele järgnes seejärel üsna töömahukas laskumine – 7 köietäit ja 6,5 tundi. Raskete lõikude arvu ja pikkuse alusel oli grupijuhi hinnangul objektiivselt tegu 5A marsruudiga. Tipust leitud kirja põhjal võis järeldada, et Adamtaši tippu polnud enne meid külastanud ükski grupp tervelt 2 aasta jooksul, seega on tegu üsna harvaronitava marsruudi ja mäega tervikuna
- Ekspeditsiooni nimetus:
- Fan 2016
- Manused
|
