Dzailõk (4533m), lõuna harjalt, üle zandarmi “Monahh”, 5A

Tüüp:

Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

4533

Raskuskategooria:

Piirkond:

Kaukasus, Adõr-Su org, Ullu-Tau

Marsruudi alustamise kuupäev:

23.07.2005

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

24.07.2005

Osavõtjate arv:

Retke osalejad:

A.P. Olik (grupijuht)
Tõnu Põld
Andres Hiiemäe

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

Marsruudi iseloom:

Kaljumarsruut

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

kõrguste vahe ca 600 m (marsruut algab Donkina kuru alt “saarekestest”, ca 3900m)

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

eelmisel päeval “obrobotkal” lumesadu, tipupäeval vähese pilvisusega, päikseline ilm

Kommentaarid:

Pikk-pikk juurdeminek marsruudile (ca 7,5 tundi), esimesed 3-4 köit on keskmise raskusega ronimine zandarmi “Monahh” all asuva telkimisplatsini. Edasi poolteist kergemat köit zandarmi alla, kust algab marsruudi võtmelõik – kaks köit (ca 80m) 6-nda kategooria ronimist mööda vertikaalset veidi vasakule kalduvat pragu. Praos on juba ees mitmeid slämbureid, kaljunaelu, puupunne, kuid suurem osa neist on ära hammustatud kõrvadega või siis prakku sisse pekstud (seepärast ongi see marsruut muudetud 5A-ks, varasemalt oli see olnud 5B). Nii tuli ka endal taguda hoolega kaljunaelu, frende, võtmelõigu läbimisel sai kasutatud jällegi ronimissusse ja redeleid. Edasi köietäis keskmisi kaljusi tõus “balkonile”, köis traaversit mööda polkat ning 2-3 köietäit üle keskmise raskusega kaljusid tõusuga lõuna-harjale. Mööda lumist-jäist-kaljust lõunaharja zandarmi “Kleshnjani”, edasi polkade-süsteemi pidi tippu. Laskumine tõusu-marsruuti pidi.

Alpilaagrist lahkusime juba 22.juuli lõuna paiku, kõigepealt tõusime “Ozeri” natshovkasse, mis jääb Kitshkidari tõusuteele, ca 4 tundi. Ööbisime seal. Varahommikul 6:15 paiku jätkasime lähenemist Dzailõkile, algul mööda moreeni, seejärel tõusime liustikule, mis viib Dzailõkini (aga ka Donkina kurule) lõuna poolt. Kella 10 paiku jõudsime marsruudi algusesse, “saarekeste” juurde (seal on ka paar telkimisplatsi), mis jäävad lõuna seina alla.
Marsruut algab 4 köietäiega keskmise raskusega kaljudel. Häid jaama kohti on märgata juba kaugelt, seinal ripub rohkelt aasasid (kohati küll väga kummalistes kohtades kaugel eemal, küllap on sealt laskutud). Need köied läbisime aga täis-laagrivarustusega seljakott turjal, kohati libedatel ja tehnilistel kaljudel oli see üsna vaevaline. Suurte-raskete seljakottidega läbisime need köied kella 13-ks. Olime jõudnud üsna zandarmi “Monahh” alla, seal leidsime telgi jaoks sobiva platsikese (pilt20). Tõnuga sättisime kitsukesele platsile telgi üles, tegime kerge eine , väikse puhkuse ning seejärel läksime 17 paiku instruktoriga välja - võtmelõigu “obrobotkale”. Läbisime kaks kergemat köietäit vahetult zandarmi “Monahhi” alla. Teel leidsime veel kaks telgiplatsi, üks neist oli küll tuultele täiesti avatud, aga hädajuhul kannatab sinnagi ehk telkima jääda.
Nüüd jäi zandarm “Monahh” seljataha, ees laius vertikaalne lõunasein (pilt21) , siin-seal mõni pragu (varasemalt piltidelt ja veel ka nüüd alt vaadates tundus, et seinal on pragusid rohkelt, kuid asetsesid need üks-teisest piisavalt kaugel, et ikkagi tuli mööda üht pragu ronida).
Väljavalitud praos paistis esialgu küll mitmeid kaljunaelu ja slämbureid, kuid lähemalt silmates olid need enamjaolt kas äralõigatud kõrvadega või prakku sisse tambitud, et neid vahepunktina kasutada ei saanud. Kuni sai ronimis-sussid jalga pandud ning vajalik varustus vööle riputatud, halvenes ilm oluliselt - hakkas lumeterasid tuiskama. Õnneks olid kaljud veel soojad päevasest päiksest. Esimese köie läbimiseks tuli lüüa rohkelt naelu, frende, klemme ning edasi küünitada redelite abil. Jaam sai organiseeritud poole seina peale kõvasti kaldu polkale, küll aga oli seal rohkelt slämbureid ja linte - jaama jaoks igati sobiv koht. Teist köit edasi ei hakanud töötama, jäi hommikuks…
Järgmisel hommikul 06:30 paiku startisime telgist “Monahhi” all. Kiirelt tõusime võtmelõigu alla, järgnes esimese köie zhumaaritamine (pilt22). Esimene köis läbitud, tuli nüüd ka võtmelõigu teine köietäis ette võtta. Kui õhtul tundus, et sein ja pragu on kuiv, siis varahommikul oli osa ronitavast praost ära jäätunud. Tehniliste abivahendite (naelad, frendid, redelid) abil sai siiski seegi köis läbitud. Kuni Tõnu viimasena zhumaaritas ja praost suure vaevaga naelu ja frende kätte püüdis saada, ronisin kiirelt edasi juba “balkonile”, mis oli suur polka mõnusalt soojendava hommikupäikese käes. “Balkonile” jätsime maha suure osa tehniliselt varustusest, vaid üht-teist näputäis tehnilist jätsime vöö külge, nii liikusime nüüd juba hoopis kergemalt. Edasi liikusime algul mööda polkasi köietäis traavers ning seejärel ca kolm köietäit keskmise raskusega kaljusid üles, jõudsime välja lõuna harjale. Siis mööda lumist-jäist-kaljust lõunaharja kuni zandarmini “Kleshnja”. Zandarmi “Kleshnja” juurde jätsime ülejäänud varustuse ning et sealt edasi oli juba tee tuttav, siis käisime Tõnuga juba tuttavat polkade-süsteemi Dzailõki tipus kiiresti ära. Tipus olime kell 12:55 (pilt23). Tipule lähenedes tuli vastu grupp Irina Morozova juhtimisel (tema jagas meile kasulikku infot marsruudi seisukorra kohta Hatskevitshile asutades) rahvast kes läbisid 4A marsruuti ning parasjagu laskusid tipust.
Tagasi zandarmi juures, einestasime päikse käes korralikult taskusöögist. Laskusime tõusumarsruuti pidi, ehk siis algul mööda lõuna-harja, seejärel mõned köied “balkonile”, lõunaseinalt zandarmi “Monahhi” juurde ja sealt veel paar köit meie telkimiskohta “Monahhi” all. Tagasi telkide juures olime kell 16:45. Ööbimine sealsamas.
Varahommikul puhanute ja värsketena ning ilusa ilmaga, kella 6:45 paiku laskusime tugiköisi pidi marsruudi alguspunkti “saarekesteni” (8:00), ning edasi mööda liustikku ning moreeni “Ozer” telkimiskohani, ja edasi mööda Kullumkoli jõe kalda-äärset rajakest alla alpilaagrisse (11:45). Õhtul keeras ilm ära – hakkas sadama…

Kaljumarsruut (harjal ka mõned jääd- ja lumelõigud), laskumine tõusu marsruuti pidi

Marsruudi skeem

Marsruudi foto
Pilt20
Pilt21
Pilt22
Pilt23

Ekspeditsiooni nimetus:

Ullu-Tau 2005