FIRNi logo
vjoon

Dufourspitze mööda lääneharja

Tüüp:
Alpinism, tehniline klass (kõrgused kuni 6000 m)
Tipu kõrgus meetrites:
4634
Raskuskategooria:
PD+
Piirkond:
Valais Alpid, Monte Rosa
Marsruudi alustamise kuupäev:
01.08.2012
Marsruudi lõpetamise kuupäev:
03.08.2012
Osavõtjate arv:
7
Retke osalejad:
  • Kalle Kiiranen (grupijuht)
  • Alar Ojalill
  • Meelis Vind
  • Kalle Tammemäe
  • Meelis Viirma (Jõudis kõrgusele: 4359m)
  • Einar Kivisalu (Jõudis kõrgusele: 4359m)
  • Jüri Vilismäe
Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:
PD+
Marsruudi iseloom:
Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)
Marsruudi kõrgustevahe meetrites:
Monte Rosa hütist - 1751 m.
Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:
Vahelduv pilvisus
Kommentaarid:
http://kiiranen.era.ee/matk/2012-alpid/

http://www.mountwiki.com/wiki/view/Dufourspitze


K, 1. august. Laager Gorneri liustiku keskmoreenidel (2835). Kokkadel on äratus kell 6:30 ja minema saame 8:30 paiku.Laskume alla Gorneri liustiku serva (2480), paneme kassid alla ja tõuseme üles jääle. Edasi on kolmjalgade ja lippudega tähistatud tee Monte Rosa hütini. Kella 13 ajal oleme lõpuks kõik Monte Rosa hüti (2883) juures. Liigume hütist ca 100 meetrit eemale ja hakkame varustust jagama, kuna naised jäävad siia; samas teeme ka lõuna. Kella 16 paiku hakkame 7-kesi ülespoole liikuma, esialgu üle laugete silekaljude. Samas on ka tuurid. Tunni ajaga oleme juba nõlva peale üles serpentiinitanud ja hütt on kaugel all. Algavad esimesed lumised lauged väljad - õnneks lumi kannab, ei vaju läbi. Kuid lume peal ööbida nagu ei tahaks, liigume ülemise platoo (ca 3355 m) paremasse serva (käigusuunas),kus on silekaljud ja moreenvall - seal on palju väikeseid telgiplatse.Kaljude taga on kohe jäämurd. Umbes 100 meetrit tagasi on avaramad platsid - paneme kella 19 paiku sinna oma laagri püsti (ca 3500 m). 



N, 2. august. Äratus on täna kell 4:00, Väljas paistab täiskuu, pilvi on, kuid vähe. Dufouri pool on taevas selge. Liikuma saame kell 5:30, kaasas on vaid kerged seljakotid - tehniline varustus, veidi süüa-juua. Jäämurrus näeme juba tulukesi. Paneme enne jäämurdu kaljudel ka kassid alla ja seongutesse (3+4) ning hakkame liikuma - saame kokku hispaanlaste 2-se seonguga. Nad olid veidi valest kohast läinud, nüüd lähevad aga jõudsalt ees minema. Küllalt lihtne jäämurd, liigun 3-se seongu (Kalle K., Alar, Jürka) eesotsas, 4-ne seong (Einar, Meelis Vind, Kalle T., Meelis Viirma) tuleb järgi. Lumi kannab hästi, jäljed on ka ees. Mida enam ülespoole, seda tuulisemaks läheb. Saksakeelse kaardi peal sellised kohad nagu Scholle, Satteltole. Esimene lääneharja sadul (4359) juba paistab, samuti Silbersattel (4515) ja Nordend (4609). Meie ees liigub 2 kahest seongut. Kuid nad ei tõusegi sadulale, vaid otse üles järsemast lumenõlvast. Meie tõuseme siiski sadulale, ületades ühe väikese, lund täis bergšrundi. Meie seong on ca 100 meetrit eespool, 4-ne seong tõuseb sadulale veidi hiljem. Teisel pool avanevad vaated Lysi kurule, Margareta hütile, Parroti tipule. Meie 3-ne seong hakkab samaaegselt tõusma lumisel, 30-35 kraadise kaldega nõlval. Jürka läheb siin ees, siis Alar, siis - mina. Kassidega on kindel astuda, kuid libiseda siin ei tahaks - saab pika sõidu! Vahepealsete kaljude juures teeme ka vahelduvjulgestust. Saame üles esimesele kaljusele harjale - üllatav, et juba siin algab tõsine "võimlemine". Saame mobiilile teate, et edasi tulevad vaid Meelis Vind ja Kalle Tammemäe; Einar ja Meelis Viirma pöörduvad tagasi laagrisse. Meie seong jõuab teisele lumisele sadulale (4499) kell 11:40. Edasi on pikk ühtlane lumine hari kaldega 30-40 kraadi. Liigume sikk-sakitades ülespoole. On nähe, et siit sadulalt läheb ka otse alla üks jäljerida - kas päris alla, seda ei näe. Kuid see on kahtlane värk - all on järsakud. Jõuame harjale, kus algab teine ja tõsisem kaljune lõik pikkusega mitusada meetrit. Julgestame seal kaljunukkide tagant sama köiega, eraldi aasasid ei pane. Taevas tõmbub enam pilve. Mida enam tipu poole, seda raskemaks asi läheb - saunasuurused kaljud on ees, roni üle või rooma alt. Mõnest saab ka külje pealt roomates mööda, samas kui all on mitusada meetrit tühjust. Köide kukkumisi meil siiski ei esine. Huvitav, et teisi eesliikunud gruppe vastu ei tule - ilmselt laskuvad kõik Hõbesadulale. Kell 13:30 oleme lõpuks Dufourspitze tipus (4634), piltidelt tuntud risti juures. Samas on ka mitmed mälestusplaadid ja isegi "postkast", sees paar fotot. Tegelikult on sellel mäel veel teine, Itaalia-poolne tipp (4618) - nendevahelisel sadulal näen jämedat tugiköit, mis ilmselt viibki alla Hõbesadulale. Tõusuteed pidi tagapool harjal aga näeme 2 inimest - need on noormees ja neiu Rumeeniast - ronivad päris hästi, kuid neil pole mingit julgestust! Köis olevat, kuid...kotis - ei oskavat kasutada. Aitame nad oma köiega üle viimaste kaljude tippu. Siis näeme harja peal ka meie mehi - Meelis Vindi ja Kalle Tammemäed - ronimas. Nemad jõuavad tippu kusagil kella 15 paiku. Hakkame kõik koos laskuma Hõbesadulale, kasutades stats. jämedaid köisi. Kindlasti tuleb laskumisel ennast haaravatega julgestada, käed väsivad ka jämedast köiest kinni hoides kiiresti. Kasutan lindiga asümmeetrilist "haaravat", ühenduskohtades haagin ümber. Üldiselt on siin jalgadele vähe tugesid, kohati on järsud kaljud, kohati - haljas jää. Osa köisi on horisontaalsed. Kokku on kusagil kümmekond eri pikkusega köit, kõrguste vahe on kokku ca 100 meetrit. Alumine köis on katki, paneme enda oma ja aitame ka rumeenlased mööda seda alla. Jään siin viimaseks, panen köiejupist aasa ja läbi selle 2-kordse 50-meetrise köie. Paraku pole ma köiele keskkohta märkinud - nii on ikka üks ots lühem, teine - pikem. Ja antud juhul on väga vaja juurde paari meetrit, et üle jäise-kaljuse osa saada. Kuidagiviisi tõmban köie otsad võrdseks ja nüüd ulatun juba paremale kaljude all oleva lume peale. Seal on ka katkise stats. köie ots. Panen veel sinna oma 2-kordse köie ja libistan end alla Hõbesadulale. Kell on umbes 17:30. Teised liiguvad 5-ses seongus juba kurult allapoole, Jürka ootab mind. Paneme ka seongusse ja kiirustame jälgi mööda teistele järele. Siin on sügav lumi ja kohati vajub jalg läbi. Ees on ka paar astangut, kuid jäljed viivad just õigesse kohta, kus vaid paar meetrit allalibistamist. Kõrval oleks olnud paarkümmend meetrit ja seda ülalt ei näe. Jõuame esimesele seongule järele. Enne jäämurdu lähen ette ja otsin turvalisema tee. Kui hommikul lumesillad pidasid, siis praegu on üks neist väga kahtlane, tuleb mujalt minna. Jõuame laagrisse kusagil kell 20:30. Õhtul hakkab vihma sadama. 



10. R, 3. august. Ärkame kella 8:30 paiku. Ilm on ilus. Sööme hommikust, pakime laagri kokku ja hakkame laskuma alla, Monte Rosa hüti poole. Jalad on väsinud ja kanged, jämedal rusul peab väga ettevaatlikult astuma. Lõuna paiku oleme lõpuks Monte Rosa hüti juures, kus veidi kõrgemal laagerdavad Maila ja Liidia. Pakime mahajäetud asju jälle oma kottidesse ja kell 13:30 hakkame liikuma alla. Ilm on endiselt väga ilus. Liustikul paneme kassid alla ja liigume märgitud rada pidi keskmoreeni poole. Moreeni peal võtame kassid ära, parem astuda. Teisel pool on jälle puhas jää, kuid kasside järele pole enam erilist vajadust - lauge. Liigume Gorneri liustiku paremkaldale, kus on kõrged silekaljud. Üle kaldalõhe on korralik metallsild (kell 16). Edasi tõuseb rada üles silekaljudele - seal aga on teine astang ja ka Gorneri liustiku parempoole haru. Jälle sild ning siis mitukümmend meetrit peaaegu püstloodis metallredeleid. Raske kotiga polegi nii lihtne seal ronida. Edasi on aga rohelised aasad ja mõnus, paraja kaldega teerada viib Riffelhorni suunas. Viimane on nagu Matterhorni väikevend, just siitpoolt vaadates. All orus, otse Riffelhorni jalamil on ilusad Riffelsee järvekesed, mille ääres saaks ilmselt ka telkida. Rotenbodenis (2815) saame mägirongi peale. Jaama tõkkepuud avanevad vaid kaardiga. Kui aga kaarte pole (nagu meil), tuleb vagunisaatja maha ja avab tavalise värava. Pileti saab osta ka vagunist - 32 CHF. Õhtul oleme kõik all Zermatti kämpingus.
Ekspeditsiooni nimetus:
Zermatt 2012
Manused


vjoon tag hjoon