Tartu Ülikool 380 ekspeditsioon

Tüüp:

Mägimatk

Raskuskategooria:

2-3.kat?

Piirkond:

Kesk-Pamiir, Tadžikistan

Marsruudi alustamise kuupäev:

18.07.2012

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

06.08.2012

Osavõtjate arv:

10

Retke osalejad:

• Andres Hiiemäe (grupijuht) (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Tõnu Põld (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Priit Joosu (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Priit Simson (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Kristjan-Erik Suurväli (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Marko Aasa (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Sven Oja (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Erik Jaaniso (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Merili Simmer (Jõudis kõrgusele: 6258m)
• Priit Rooden (Jõudis kõrgusele: 6258m)

Marsruudi iseloom:

Kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää)

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

2948m (min kõrgus 3310m, max kõrgus 6258m) matka jooksul gps-joone kogutõus 6618m

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Päikest, pilvi, vihma, lund, tuult, külmakraade kuni -16..-20

Kommentaarid:

20 päeva, 127 km, 6618m tõusu, 6600m laskumist


Matkamarsruut: Kok-Jar (3310m) - Tanõmas jõe säng (3310-3851m) - Tanõmas II liustik (3851-5716m) - Baabeli kuru (5966m, 2B) - mäetipp Tartu Ülikool 350 (6258m, 5A) - Paabeli kuru - Tanõmas II liustik - Tanõmas jõe säng - Kok-Jar


Matkatakistused, tehnilised lõigud:
A. Mäetipp Tartu Ülikool 350 (6258m), kombineeritud (kalju+lumi+jää), raskusaste 5A
B. Kuru Paabel (5966m), 2B
C. Jõeületused, 1x ripp (ripptugiköis-ülesõit), 1x raske (tugiköis), 5x kerge (julgestuseta)
D. Rusu-, moreennõlvad
E. Jäälõigud (jäämurd, liustikujää) Tanõmas II liustikul ca 11 km
F. Jõgedes kõrge veetaseme pärast ringi minekud, 2x (esimesel tõusime Severnõi Tanõmas liustikukeelele (kõrgusevõtt ca 250m, ajakulu 4 tundi), teisel puhul Tanõmas jõe surutisel, kus ringiminek tähendas ca 620m tõusu, traaversit ca 1,5-2 km ja laskumist tagasi Tanõmas jõe äärde mööda kuivanud jõesängi kanjonis, ajakulu ca 7 tundi)

Matk
Matka alguspunktiks peame Kok-Jar´i (3310m.ü.m.p), teekäänak Kesk-Pamiiris Bartangi orus, viimasest külast Gudara poolt lähenedes (ca 35km) tuleb selles kohas Tanõmasi jõgi vasakult (sinna me suundusimegi) ja vaid loetud nädalad aastas läbitav mägitee keerab järsult ära paremale, itta, suundudes Kara-kuli järvest lõuna poolt Pamiiri traktile.

Selleks hetkeks oleme päeva kulutanud Dušanbes toitu ja muud varustust täiendades ning neli päeva autodes, hiljem eeslitega, jalgsi, UAZ-iga matka alguspuntki jõudnud, kõvasti närvirakke kulutanud rasketel-ohtlikel mägiteedel, autojuhtidega streigiläbirääkimistel, kauplemisel eeslipidajate ja UAZ-i juhiga. 

1.matkapäev -  18.07
tõusu 425 m, laskumist 253 m, läbitud 14,82 km, ajaliselt 8h43min, laagri kõrgus 3467m (näidud Eriku GPS-i põhjal)

Öö olime veetnud Tanõmasi jõekäänakul puudesalus. Kui ekspeditsiooni matkaosaks vajalikud asjad eeslitele (aitasid meid esimesed poolteist päeva) pakitud, peidame vargsi ühe kivi taha pandami, mille sisuks tsivilisatsiooniasjad, riietus ja esemed mida matkaosal ei vaja. 
Kohe peagi seisis ees jõeületus ja siis veel üks, päeva jooksul koguneis neid veel teisigi. Reeglina olid need umbes põlvesügavused, kohati ka poolde reide. Jõeületusteks võtsime saapad jalast ja käiku läksid Dušanbest spordipoest soetatud 52 somi-sed ketsid kolme triibuga küljel. Kogu protseduur võtab paratamatult aega ja nii igal jõeületusel, mis sugugi järjestikku ei asetse, vaid ikka hajutatult päeva peale.
Päeva ilmestavad kohatised vihmahood, tugev tuul keerutamas kuivast jõepõhjast üles liiva, üks vastik ovraag, millest üles saamiseks peame eeslitelt kotid maha pakkima. Päeva teisel poolel liikusime rohkem Tanõmasi laial jõepõhjal ning ette tuli mitmeid leebemaid jõeületusi.
Õhtupoolikul peatas meid Tanõmasi jõelooge, mis käis vastu meiepoolset kaldajärsakut. Otsustasime hommikut oodata, lootes siis madalamat veetaset kohata.
Laagripaik sai tuulevarjulisemasse kohta, ehkki ikkagi tuuline ja tolmune. Jupp aega tuli ettevalmistada telgialuseid platse, välja kaevata ja puhastada suurematest-teravamatest kividest. 


2. matkapäev - 19.07  
tõusu 345 m, laskumist 172 m, läbitud 10,98 km, ajaliselt 7h02min, laagri kõrgus 3667m

Äratus 6 paiku, liikuma saime 7:50 ajal. Ees seisis mitu Tanõmasi voolusängi ületust, kus tuli päris pikalt minekut öökülmas vees jamis võttis varbad täitsa tuimaks. Selliseid pikki jõeületusi oli hommikupoolikul mitmeid. Hiljem saime mõnusamalt liikuma mööda jõe kuiva põhja. Lõunapausiks leidsime selge veega jõeharu. Pärastlõuna jäi üsna lühikeseks, kui jõudsime Severnaja-Tanõmasi liustikult lähtuva mägijõe äärde, kus ei eeslitele ega inimestele ohutut jõeületuskohta ei leidnudki.
Saatsime eeslid ja eesliajajad tagasi, jäime omapead, lähima külani 4-5 päeva teekond.
Otsustasime taas ära oodata hommiku ning siis proovida uuesti jõeületust, tagavara variandiks teha mitmekilomeetrine ring üle liustikukeele pääseda teisele poole jõge.
Õhtu veetsime grupivarustust laiali jagades, seljakotte pakkides, keegi tegi jõe ääres sobivat jõeületuskohta otsimas, keegi valmistas õhtusööki, ühed püstitasid telke, keegi käis lõunapaigast selget vett toomas (peatuspaiga kõrval jõest võetud vesi ei selginenud ka tunni möödudes. Seni kuni puhas vesi laagripaika jõudis, sai veefiltri abiga siiski niipalju puhast vett, et toiduhakatuseks vesi kees.


3. matkapäev – 20.07
tõusu 550 m, laskumist 371 m, läbitud 10,66 km, ajaliselt 7h57min, laagri kõrgus 3851m (BC)

Öösel oli olnud öökülma. Pärast hommikusi toiminguid otsisime parimat jõeületuskohta ligi 45 minutit. Sven noore ja vihase mehena läks esimesena jõge ületama, kaasas köied teda julgestamas juhuks kui mägijõe kiire vool peaks ta endaga kaasa haarama. Jõudnud teisele poole jõge, kinnitas teistele jõeületuseks turult soetatud köie. Kõigepealt seljakotid üle, seejärel inimesed läbi jõe, julgestusköied mõlemast kaldast, kokku võttis jõeületus meil veidi üle 1,5 tunni.
Edasi jätsime ühe seljakoti maha ning teise seljakotiga marssisime Tanõmase jõe vasak-kallast mööda edasi. Kohati pidime võtma tublisti lisakõrgust, sest jõekaldaks olid järsakud, nii registreerisime päeva maksimumkõrguseks isegi üle 4000m. See-eest avanes meile hea ülevaade Tanõmas II liustikukeelest. Jõudsime Tanõmas II liustiku alla, selle liustikukeelest lahutamas vaid mäslev mägijõgi. 
Tanõmasi jõe veetase osutus taas liiga kõrgeks ja vool tugevaks, nii jäime laagrisse. Sellest sai ühtlasi meie baaslaager. Teine seljakott jäi järgmiseks päevaks ära tuua.
Päev ise oli väga palav, käed ja nägu väga ära põlenud, õhtupoolik tuuline, ümberringi ähvardavad ja sajuga pilved nii Kok-Jari kui Ülikooli mäetipu suunal. 
Vere õhuhapnikku mõõtsime õhtul 78.


4.matkapäev - 21.07  
tõusu 283 m, laskumist 283 m, läbitud  7,47 km, ajaliselt 2h56min, laagri kõrgus 3851m (BC)

Puhkepäevahõnguline äratus alles kella 8 paiku, juba väga palav. Hommikusöök sees, jalutasime teistele seljakottidele järele. Lõunaks olime tagasi. Pärastlõunal uurisime jõeületuseks sobivaid kohti, valisime välja mõned potentsiaalsed kohad, kus tundus mägijõe vool veidi leebem ja vähem vahutav.
Õhtupooliku sisustasime asju pakkides matka otsustava etapi jaoks. Osa varustusest ja toidust tagasiteeks jätsime baaslaagrisse tagasitulekut ootama.
Päev ise oli jälle väga palav, õhtupoolikul pilvisus suurenes, eemal tipud kohati pilves ja sajused. Baaslaagris ilm enam-vähem, õhtupoolik tuuline. Taevas imepeenike ja väga noor kuusirp.
Veres õhuhapnikunäit 84, pulss 67.


5. matkapäev - 22.07  
sisuliselt puhkepäev, katsed Tanõmas jõge ületada, laagri kõrgus 3851m (BC)

Hommikul kohe 7:30-st proovisime jõge ületada. Sven, Priit Rooden ja Andres proovisid korduvalt ja erinevatest kohtadest jõge ületada, ent keegi meist jõest üle ei saanud. Jõevool on nii tugev, et pühib jalad alt. Pildusime ka köie otsas kive üle jõe. Lõpuks see Kristjan-Erikul ka õnnestus, saada kivi üle jõe paika kivide vahele enamvähem usaldusväärselt. Loodame järgmisel varahommikul varakult uuesti jõeületust proovida. 
Ajaliselt juba lõuna, kui saame alles mahti hommikusöögi peale mõelda, pärast mida püüdsime leiba luusse lasta palavas telgis. Õhtupooliku kasutasime mäevarustuse pakkimiseks.


6. matkapäev – 23.07
tõusu 664 m, laskumist 208 m, läbitud  4,68 km, ajaliselt 8h20min, laagri kõrgus 4315m (moreenil)

Magasime veidi sisse, ärkasime lõpuks alles 6:20. Kiire söök, pakkisime lõplikult seljakotid ning läksime lootusrikkalt jõe äärde, silm takseerimas hommikust rahutut mägijõge. Kristjan-Eriku katse õnnestus, ent samas hindas antud koha kogu grupi ületuseks sobimatuks - liige kiire vool. Leidsime mõned sajad meetrid ülesvoolu pisut kõrgemad kaldad, kus viskasime köied üle ning pingutasime topelt 6mm repsunööri ülesõidu tugiköieks ning lisaks organiseerisime nii saate kui julgestusköie. Ca 10:30-ks oli kogu grupp ja asjad kenasti üle jõe liikunud. Jõeületus jalanõud jätsime kivi alla ja ülesõiduköie paika, et tagasitee oleks kindlustatud. Võtsime seljakotid selga ning liikusime mööda Tanõmas II liustiku vasakpoolset moreenvalli ülespoole. Moreenvall oli üsna kaootiline. Ühel hetkel tõkestasid liustikulõhed tee, pidime pisut taanduma ning tõusma rusunõlvast üles, edaspidi liikusime mööda rusu ja rohunõlvu, tehes vahepeal ka eelluuret edasise maastiku ja läbipääsu osas. 17 paiku sättisime end laagrisse 4315m kõrgusel, moreenvalli taguses taskus.
Õhtul mõõtsime vere hapnikupulsiks 82 ning pulsiks 78.


7.matkapäev – 24.07
tõusu 361 m, laskumist 361 m, läbitud  3,99 km, ajaliselt 4h12min, laagri kõrgus 4315m (moreenil)

Äratus 7 paiku. Hommikusöögiks kaks „Masha & Karu“ pudrupakki (a´ 40gr) ja tee. 
Otsustasime jäämurrust möödumise eelluuret teha ja ühtlasi ka taastuda.
Ilm pilves, vilu, tuuline.
Startisime luurekäigule 9:25, vältisime liustikku, tõustes selleks rusunõlvale ja seda pikalt traversseerides. Luureretke käigus saavutasime maksimumkõrguseks 4600+ meetrit. Tundus et saame mingi lõigu jäämurdu üsna edukalt vältida eelistades liikumiseks rusunõlva. Osa varustust jätsime pandamina maha, et järgmine hommik pisutki lihtsam oleks. Pandamipaiga tähistasime kividest laotud tuuri ja eredavärvilise kilekotist tuulelipuga. Tagasi telkide juurde jõudsime 13 paiku.
Üsna pea hakkas korralik lumesadu. Keerasime sisse endale supijoogi, paar viilu vorsti ning ülejäänud pärastlõuna unelesime telkides. Vaheldust otsides sai taskumärkmikusse kõrgusgraafikut joonistatud ja plaane tegelikkusega võrreldud.


8.matkapäev – 25.07
tõusu 607 m, laskumist  96 m, läbitud  4,67 km, ajaliselt 8h06min, laagri kõrgus 4832m (jääl)

Äratus kell 6. Hommikusöögiks oli 40 gr Soome pudru, 150 gr kartuliputru, ca 100 gr vorsti ja 300 ml teed.
Liikuma saime 8. Rusunõlvasid jätkus kuni kella 13-ni, seejärel liikumise liustikule, alguses päris koledas jäämurrus, siis leidsime liustiku keskel parema ja tasasema osa, kus seongus liikudes saime liikuda päris kenasti.
Lõuna taskusöögiks oli seekord 1x vahvel + 1x halvaa. 
15:30 paiku kõrgusel 4830m otsustasime laagrisse jääda keset liustikku.
Päris raske päev oli, eriti rusunõlvad tulid kätte raskelt. 
Õhtused vere hapnikupulsid jäid vahemikku 70...89.


9.matkapäev - 26.07  
tõusu 454 m, laskumist 63 m, läbitud 4,39 km, ajaliselt 8h25min, laagri kõrgus 5227m (jääl)

Liikuma saime 9-st, päeva algus oli väga raske, ohtlik  ja keeruline jäämurrus. Joosu tegi head tööd jäämurru läbimisel. 
Päeval kella 12:25 paiku silmasime esmakordselt mõlemat tippu korraga. Tipud ja hari on väga lumised. 
Jäämurru raskema ja ohtlikuma osa jätsime seljataha 13-ks,  Siis aga olid päiksest lumesillad juba pehmed, pudises nii liustik, pragudest kui kaljuseinalt. Edasi liustik leebus, muutus tasasemaks ehkki lume all oli liustikupragusid tihedalt. Tasakesi kulgedes jõudsime kaljusaare alla ja jäime laagrisse keset liustikku ca 17 paiku. Telgid julgestasime puuridest. 
Paabeli kuruni linnulennult jäänud vaid 3,5 km. Õhtupoolikul keeras ilm ära, vilu tuul, madal pilvisus, lumesadu ühtul just Parroti ja TÜ tipu peal.
Verehapniku mõõtmised nitavad huvitavaid tulemusi - õues mõõtmistulemused verehapnik 92, pulss 78, siis telgis samad näitajad rahulikus olekus 75 ja 68.
Jetboiliga oleme ühe 230gr gaasiballooniga teinud kolmele inimesele kolm söögikorda.
Päeva toiduratsioon:
- Hommikusöögiks Expedition breakfast (müsli piimaga), 693 kcal + tee
- Taskusöögiks päeva jooksul 1xvahvel + 1x leivakesed + 1x mars
- Õhtusöögiks AdvFood hakkliha kartuliga + kakao 300ml + taastusjook 300ml


10. matkapäev - 27.07 
puhkepäev, laagri kõrgus 5227m (jääl)

Öösel kõva tuul, uni rahutu. Oli ka kõva külm, eeskojas külmusid veepudelid ära,ka magada oli nibin-nabin. Hommikul lamades hapnikunäit 72, pulss 58.
Hommikul tuul tasapisi vaibub, taevas selge.
Merili tundis kehvasti, isegi oksendas. Otsustasime teha puhkepäeva. Joodame-söödame MErilit. Päeva ssisustavad kaardimäng ja rubiku-kuubik.
Lõunasöögiks rolton brikett ja tee.
Niipea kui päike kadus ära telkidelt, kohe järsult temperatuur langes, 19 paiku -5 kraadi pakast.
Päeva peale Merili enesetunne paranes.
Õhtusöögiks kartulipuder + küüslauk + kalakonserv + tee.


11. matkapäev - 28.07  
tõusu 493 m, laskumist 7 m, läbitud 3,49 km, ajaliselt 5h51min, laagri kõrgus 5716m (ABC)

Öösel oli temperatuuri -10, hommikul telgi eeskojas -5. Telgid tugevasti härmas. Päike jõudis telkideni 8:05. Liikuma saime 9 paiku. Visalt ja aeglaselt tuli täna iga meeter. Raske. Mõned ohtlikud praod, mõnel puhul vajuti põlve-puusani sisse. Otsustasime minna kuni kuru paistab kenasti kätte ja sinna ABC (advanced base camp) püstitada. Reaalsuses tähendas see 6-tunnist tööpäeva, distantsilt 3,5 km. Rünnaklaagripaiga kõrguseks 5716m. 
Päev selge, hommik tuuletu, lõunast üsna ebameeldiv tuul. Üleval päike enam väga ei soojenda, nii et õues vilu, jahe, külm. Õhtuhakul mõõdame temperatuuriks -11 kraadi.
Hapnikunäit 73, pulss 63.


12. matkapäev – 29.07
puhkepäev, kurutõusu ettevalmistus, laagri kõrgus 5716m (ABC)

Öösel temperatuuri -16 kraadi. Päike jõudis telkideni 6:40.
Üldiselt plaanis täna puhata, silmitseda mäge-marsruuti ja selle käitumist.
Kella 10 paiku läksid Andres, Kristjan-Erik ja Sven tõusurada Paabeli kurule otsima ja jälgi ette tegema. Tõus kurule on üsna järsk lumenõlv, varieerudes 35-55 kraadi vahel, keskmine osa järsem, jäisem. Ülearu usaldusväärset julgestust pole. Tegime astmeid ja panime üles kaks tugiköit. Kurul vaatlesime potentsiaalseid telkimisplatse ning silmasime marsruudi kaljulõike, tõustes veidi kurult Tsil-Soli tipu/zandarmi suunal ülespoole. Kurule jõudsime kella 14 paiku. Laskumine kurult läks libedamalt, tagasi telkide juurde ABC-s jõudsime 15 paiku. 
Õhtul otsustasime kõik kümnekesi ja kolme telgiga kurule tõusta.


13.matkapäev – 30.07
tõusu 273 m, laskumist  38 m, läbitud  1,09 km, ajaliselt 2h43min, laagri kõrgus 5966m (Paabeli kurul)

Äratus 6, laager kokku ja liikuma saime 8:30. Eilsed astmed ja tugiköied abistasid tublisti. Kurule jõudsime 11 paiku. Kurust pisut kõrgemale sättisime telklaagri, sisse sai kallatud kerge supp, vahvel ja jooks. 
Kella 13 paiku liikusid Andres, Tõnu ja Joosu marsruuti ettevalmistama. Üles seadsime kolm tugiköit ning lõiguti sai ka ilma liikuda. Möödusime ka 1982. aasta ekspeditsiooni telgiplatsilt, mis laotud äärekivide ja ilust korrastatud platsina hakkas kaugelt silma, seal tegime ka väikse puhkehetke. Jõudsime välja võtmelõiguni, silmitsesime seda veidi, jätsime osa tehnilisest varustusest maha. Järgnevalt laskusime tagasi kurule, laagrisse kella 16-ks.
Kiirelt taastusjookja supijook sisse, ning veidi puhatud. Õhtusöögiks risotto. Õhtul pakkisime tipupäevaks asjad valmis ja tegime homseks plaanid.


14. matkapäev – 31.07 - Tipupäev
tõusu 341 m, laskumist 345 m, läbitud  2,11 km, ajaliselt 10h05min, laagri kõrgus 5966m (Paabeli kurul)

Äratus 4:45, liikuma saime lõpuks 6:20 paiku, tõusime Tõnuga koos ees hea tempoga ja jõudsime ca 7-ks võtmelõigu alla. 7:30 sai alustatud võtmelõigu läbimist – jäine-lumine kaljutraavers. Kokku ca 80m, enne kui sai järgmine jaam tehtud. Vahepeal olime kaotamas üht peakaamerat, mis ca 65-kraadisel nõlval otsustas kiivrilt eemalduda, ent õnneks peatus jalajäljes. Samas jaamakohas leidsime ka 30-aasta taguse jaama, mis osaliselt lume all, üks jaamapunkt ja osaliselt repsunööri aga lume alt väljas.
Lumi, jää, jäised kaljud. Vahepunktideks olid olud napid, pantud sai üks klemm, jääpuur, sling üle nuki, konksnael. Selle lõigu jätsime tugiköieks, et ka laskumisel juba tehtud tööd kasutada. 
Edasi oli veel ca 50m lund, jääd ja kaljusid mööda kuluaari, siis väike traavers mureneud ja lumistel kaljudel ja tõus harjale. Harjale kogunes kogu grupp 11:15-ks. Sealt aimdus juba tipukuppel, küll mitu harjal tõus ja langust meid veel sellest lahutamas.
Tartu Ülikooli nimelise mäetipule jõudis kogu grupp 31.juulil 2012.a kell 12:25.
Eest leidsime hea korras tipuplaadi kui tiputuuri, milles tipukirjad, alpiklubi Firn embleem ja Enn Saare diplomandi Kalle Kepleri ülikooli tekkel.
Meie poolt sai tiputuuri jäetud vana – alatiseks tippu jätmiseks tipukirja kõrvale uus tipukiri, uus ülikooli tekkel, lipp, sõrmus ja alpiklubi Firn embleem. Tegime tipupilte, hetkeks nautisime tipust avanevaid vaateid ja laskuma asusime 13:15.
Tagasi telkide juures Paabeli kurul jõudsime 17:45-ks.
Tipupäev oli küll üsna tuuline ja külm, ent päikseline, lõunast alates kõrge vahelduv pilvisus.
Õhtul hapnikunäit 76, pulss 85.


15.matkapäev – 1.08 - Õnnetus
tõusu 114 m, laskumist 1147m, läbitud  8,45 km, ajaliselt 12h00min, laagri kõrgus 4911m (jääl)

Kurult alustasime laskumist 8:30 paiku. Esimene laskumisköis läbi Abalakovi tunneli, vahepeal kolmes taktis laskumine, jäise osa taas tugiköiel, mis kahest vaiast jaamas. Liustikule, ABC-laagrisse jäänud ühe telgi juurde jõudsime 10:15 paiku. Kerge jook, puhkus, asjade pakkimine ja 11 paiku alustasime tagasiteed, laskumist liustikul palava päikse käes, lumepudrus, pehmeks sulanud lumesildade ületused, kohati pidime liikumisteed korrigeerima päris suurte lisakaartega. Jäämurd oli vahepealse ajaga päris kõvasti muutunud, varem seda kattev lumekiht praktiliselt kadunud.
Õhutpoolikul 17 paiku ühel tugiköie laskumisel murdis Priit Rooden jala.
Lahastasime ta jala kahe kirka, kahe sondi, kahe lumelabida varrega, repsunööride ja hõbeteibiga. Transportisime ta ohutumasse kohta ja jäime laagrisse, toppisime ta valuvaigisteid täis. Helistasime Katrinile, et hakkaks kindlustusega suhtlema ning kopterivõimalust ajama.


16.matkapäev – 2.08
tõusu  86 m, laskumist 379 m, läbitud  3,54 km, ajaliselt 11h22min, laagri kõrgus 4621m (jääl)

Ärkasime 6 paiku. Hommikutoimingud, seejärel tegime kanderaami kahest köiest, põhjaks sai pandud matt, käimiskepid, kaks matti veel pehmenduseks, seljakott pea lla, sulejope külje alla, siis Rooden pikale, hõbematt peale ja köiega kinni. Kanderaam pidas terve päeva tassimist ja väntsutamist vastu.
Jäämurru läbimine võttis kõvasti aega, et otsida ja leida sobiv tee.
Õhtupoolikuks jõudsime moreeninõlva äärde. Laskusime kolm köietäit hästi elaval moreenil, mille all jää, see lõik oli väga ohtlik. Tardusime hetkeks, kui mitmesajakilone kivi otsustas just sel hetkel meie kohalt liustikult alla sadada ja see suuna kanderaamile võttis, napilt enne õnneks suunda pisut muutis, ohustades seejärel julgestajaid, kes aga said õige napilt kõrvale põigata. Hetkeks tundus et kivimürakas kellegi jalga riivas, ent õnneks seda siiski ei juhtunud. Kõik olid üsna jahmunud. Kõigi jaoks oli kergendus, kui selle ohtliku lõigu olime seljataha jätnud. Hakkas kiiresti pimenema, kuid reljeef oli endiselt ohtlik rusunõlv ja laagri jaoks ebasobiv. Tasasema lumeplatoo leidsime lõpuks alles kella 22 ajal, kuhu väsinunatena laagrisse jäime. Füüsiliselt ränk päev oli, Rooden üldse mitte kõige kergem kandam, lisaks seljakotid ja õhtul pikalt pimedas väga elaval rusunõlval.
Lisaks ajasime päeva jooksul kopteriasja ja läbi Katrini suhtlesime ka kindlustusega. Kontaktis olime ka Richard Villemsiga, kel 30 aastat tagasi ekspeditsiooni arstina täpselt samas situatsioonis oli ja nõu jagas.


17.matkapäev – 3.08
tõusu 142 m, laskumist 564 m, läbitud  4,54 km, ajaliselt 6h53min, laagri kõrgus 4198m (moreen)

Hommikul lootsime et kopter saab meid lähedalt platsilt peale võtta. Lähemal vaatlemisel osutus see aga sobimatuks ning telefonivestlustel Katrini vahendusel selgus, et kopter nagunii ei saa meid kõrgemalt kui 4200m peale võtta, ehk olime silmitsi tõsiasjaga, et ees seisab pikk tõsine tööpäev.
Pakkisime taas Roodeni kanderaamille ning hakkasime rusunõlvasid traversseerima. Kella 15-ks said rusunõlvade traversseerimine läbi, seda tähistasime kerge lõunaga. Ühtlasi sai ka selgeks, et täna kopterit tulemas ei ole. Khorogis pidada mingi pinev seisukord olema ning piloot seal. Kuid lennuluba homseks päästelennuks pidada olemas olema. 
Edasi jätkus kergem, kohati ka tasasem maastik, mis lõiguti siiski tugeva kaldega allamäge. Rooden kannatab vapralt rasket maastikku ja väntsutamist. 18:30-ks olime laskunud 4192m peale avatud platsile, mille hindame potentsiaalselt sobivaks kopteri jaoks ning kuhu jäime laagrisse.
Õhtu hakul tunnetasime rektori toetust ning konsulteerisime Ülikooli kliinikumist dr. Märtsoniga.


18. matkapäev – 4.08
tõusu  12 m, laskumist 360 m, läbitud  2,42 km, ajaliselt 2h03min, laagri kõrgus 3851m (BC)

Ärkasime 7:30 paiku. Ootame kopterit, selleks sai meisterdatud matkakeppidest ja telgialusest penost tuulelipp. Kopter pidada välja lendama 9 paiku, arvestame kohalelennuks ca 2...2,5 tundi. Kui meie arvestuse järgi aeg hakkab kätte jõudma, võtame telklaagri maha, märgistame meie asukoha erksavärviliste kottide ja riietega, ootame. Aega sisustame kopteri maandumiskohta ära aimata püüdes. Kopter saabus alles 12:55 paiku. Tegi meie kohal kaks tiiru, laskus ja maandus meie kõigi jaoks ootamatus kohas. Kiirelt tassisime Roodeni kopterini ja saatjaks kaasa läks Marko. Hetk hiljem kopter läinud oligi.
Mõni hetk hiljem hakkasime ka ise liikuma. Liustik ja külgmoreenvall, mis viis Tanõmasi jõeni, oli vahepealse aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Jõe äärde jõudes rõõmustasime, sest repsunöörid oli veel ülesõiduks alles ja kasutuskõlbulikud. Jõeületus käis üsna tempokalt. Hakkas lund, lörtsi ja vihma sadama hooti õhtupoolikul. Baaslaager sai kiirest üles seatud ning alla jäetud varutelgist heast ja paremast kiiresti ja rikkalikult söönuks-joonuks.


19.matkapäev – 5.08
tõusu 457 m, laskumist 815 m, läbitud  18,62 km, ajaliselt 10h29min, laagri kõrgus 3489m

Baaslaagri kokku pakitud ja liikuma saime 8:30 paiku. Raskete seljakottidega (kuni 35 kg) liikumine aeglane, tekkisid pikad vahed. Kiiremad jõudsid Severnaja Tanõmas liustiku alusele jõeületust üritada, veevool nii kiire ja võimas, et ületada ei õnnestunud. Nii olime sunnitud tegema ringi ja ületama jõe üle Severnaja Tanõmas liustikukeele. Liustikukeel oli moreenine ja varinguohtlik, sülitades pidevalt endast tükke välja liusitku kõhu alt alguse saavasse mägijõkke. Leidsime suhteliselt optimaalse ületuskoha, kasutasime kasse ja kirkat. Ring läks meile ajaliselt ca 4 tundi, päris raske ring. Jõudsime pandamikohta, kus leidsime et toores kartul maitseb samuti väga hästi. Tegime väikse puhkepeatuse, siin tuli veidi varustust juurde ja jagasime veidi ka varustust ümber. Seljakotid kaalusid vahemikus 23-26-28 kg, mõned ka üle 32 kg.
Õhtupoolik möödus meil raskete seljakottidega jõemaastikul rännates kuni jõgi meid peatas 18:30 paiku. Jäime laagrisse lootuses et varahommikul õnnestub laiad Tanõmasi jõevoogudest läbi forsseerida.


20.matkapäev – 6.08
tõusu 1004m, laskumist 1134m, läbitud  21,16 km, ajaliselt 12h38min, autod vastas (3376m)

Hommikul 6:30 paiku proovisime jõgesid ületada, kuid tulutult. Öösel oli tugevasti vihma sadanud ja jõgedes vett palju. Ohutut kohta ületuseks ei leidnudki. Nii otsustasime „Lebedevi moodi“ tõusta nõlval „riiuliteni“ ning see lõik ca 1,5 km läbida nõlvu traversseerides. 
Raske tõus seljakottidega, ohtlikud sälkorud, elavad rusunõlvad ja väga ohtlik kuivanud jõesäng laskumiseks. Läks õnneks, alla jõudsime ca 14-paiku, st et distantsiliselt horisontaalis ca 1,5 km läbimiseks kulus meil ca 7 tundi ja läbima pidime ca 800m tõusumeetrit ja samapalju langusmeetreid, täisvarustuses.
Alla tagasi jõe äärde jõudes tegime kerge lõunapausi ning jätkasime teekonda laias avaras jõesängis liivasel-kivisel maastikul, kuid juba palju kiiremini. Aeg-ajalt olime nüüdki sunnitud kergelt nõlvadele tõusma, kuid need kõik olid leebed, samuti esines lihtsamaid jõeületusi milles veesügavust vaid kuni põlve-sääreni ja igal ületusel pidi üha ja jälle kordama protseduuri, kus matkasaapad vahetati välja jõeületustenniste vastu ja pärast jõeületust jälle vastupidi. Pidev mägijõgedes varvaste ujutamine ja seejärel raskel-kivisel-ebatasasel maastikul raske seljakotiga rännak tekitas mõnel puhul tõsiseid probleeme jalgadele. Vaatamata neile pisidetailidele liikusime siiski heas tempos ja grupp püsis koos, eemalt õhtupäikeses vastu helkimas vastu tulnud autode aknad ja tuled. Viimaste jõeületusteni jõudsime 18:30 paiku. Enne päris lõppu saime ka veidi vihma. Juba hämaras jõudsime lõpuks Kok-Jari, teekäänakule Pamiiri südames. Viimasele tõusule tulid autojuhid meile ka appi, võttes kandamit veidi vähemaks. Üleval tee ääres autode juures ilmusid autodest välja aurav hernesupp, vorst, pehme leib ja 92-voluumiga piiritus...Ekspeditsiooni matkaosa oli sellega läbi. Õhtul ei pidanud enam telke püstitama, meid üles korjanud autod viisid ca 50 km idapoole mägede vahel karjatava lahke kirgiisi pere jurtadesse öömajale.

Ekspeditsiooni nimetus:

Tartu ülikool 380

Manused

• Matka marsruudijoon google earthis
• Ekspeditsiooni matkaosa kõrgusgraafik
• Matkaosa_joon